Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Budistlik mõtlus

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Yellowbudda.jpg
mõtlus (dhyana) Budistlikku mõtlust on põhimõtteliselt kaht tüüpi - 'rahus asumine'(skr shamatha , tiib zhi gnas, ) ja 'üle nägemine'Vipassanā (vipasyana, lhag mthong, ).

Hingamise jälgimine on näide esimesest tüübist, mille eesmärk on mõtete ja tunnete voogu tasandada nii et meel suudaks püsida häirimatult mistahes objektil.,näiteks hakkad märkama enda ja teiste inimeste/olendite emotsioonide väiksemaidki virvendusi (see muutub häirivakski).

Või tähele panema jahmatavalt kaunist tühisemaiski asjades, olgu need siis soojal suveööl tänavavalguslambi ümber lendlevad putukad või lombivees peegelduvad valged rünkpilved.


Aga see ei ole lõppeesmärk, rahus asumine peatab vaid ajutiselt meeleplekkide võimu, kuid täielikult ja pöördumatult ta neid ei ületa.

Kõigepealt on vaja harjutatada rahus asumise mõtlust, et meel muutuks stabiilseks, seejärel saab harjutada üle nägemise mõtlust.

Viimane lähtub (intellektuaalsest) analüüsist ning tähendab taipamist ja nähtuste nägemist/mõistmist selgesti ja eritletult nii nagu nad on.

Seeläbi on võimalik ümber kujundada (ümbermõtestada) oma "kognitiivne maatriks" ehk viis kuidas omi tajusid-kogemusi interpreteeritakse.

Lühidalt öelduna on budismi järgi kannatuse põhjus ju see, et kogetavat interpreteeritakse valesti ja seetõttu situatsioonidele reageeritakse valesti, mitte see, et taju pole piisavalt tundlik või avar.

Kui mõlemat tüüpi mõtluses on saavutatud vilumus, siis tuleb need ühendada.