Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Burjaatia

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
(Redirected from Burjaatiasse)
Jump to: navigation, search
Buryatka.jpg
Burjaatia-74.jpg
Lubsan Sandan Tsdenovilt5.jpg
Burjaatia on Venemaa koosseisu kuuluv vabariik Kaug-Idas Mongoolia piiril. Piirneb lõunas Mongooliaga.

Burjaatia Vabariik hõlmab Baikali järve idakalda ulatudes Jablonovõi ahelikuni. Suuremad jõed on Selenge, Barguzin ja Ülem-Angara. Vabariigi sünniks loetakse Burjaadi-Mongoli ANSV loomist Vene NFSV koosseisus 30. mail 1923. 1958. aastal nimetati Burjaadi-Mongoli ANSV Burjaadi ANSV-ks. 1992. aastast kannab nime Burjaatia Vabariik.


Asukoht: Lõuna-Siber, Baikali järvest lõunas ja idas.
Poliitiline staatus: Burjaatia Vabariik Venemaa Föderatsiooni koosseisus ning veel kaks autonoomset piirkonda Venemaal.
Pealinn: Ulan-Ude.
Rahvastik: Burjaate on umbes 450 000, enam kui pooled neist elavad Burjaatia Vabariigis.
2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas vabariigis 981 238 inimest, kellest olid 35,2% burjaadid, 59,7% venelased, 1% ukrainlased ja 0,8% tatarlased. Linnades elab 46% rahvastikust. Pealinnas Ulan-Udes elab üle 1/3 vabariigi elanikest.

Keel: Burjaadi keel kuulub mongoli keelte hulka.
Usund: budism,.

Burjaatiasse levis budism 17. sajandil , jõudes sinna Mongoolia kaudu. Baikalist idas elavad burjaadid muutusid budistideks, kuid lääne pool Baikalit elavate burjaatideni budism nii kiiresti ei jõudnud ja nii jäigi seal püsima hõimureligioon, sest enne budismi jõudis sinna kommunism. Nii nagu tiibetlaste ja mongolite seas, sai ka burjaatide hulgas tavaks anda igast perest vähemalt üks poeg mungaks. Nõnda kasvas Baikalist idasse ja lõunasse jäävates steppides ja mägedes budistlike kloostrite hulk. Kommunistid hävitasid kõik kloostrid 30.ndatel aastatel. Pärast Teist maailmasõda avati burjaatide palvel siiski kaks kloostrit, mis jäid väga pikaks ajaks ka ainukesteks. 1980ndate lõpust saati on taastatud ja rajatud uusi kloostreid, praegu on neid juba kolmekümne ümber. arv.

ERO liige alates veebruarist 1996, esindaja Üleburjaatialine Kultuuri Arendamise Ühing.

Vabariigi koosseisus on järgmised rajoonid:

  • Barguzini rajoon - Баргузинский район
  • Baunti evengi rajoon - Баунтовский район
  • Bitšura rajoon - Бичурский район
  • Džida rajoon - Джидинский район
  • Horinski rajoon - Хоринский район
  • Ivolginski rajoon - Иволгинский район
  • Jeravna rajoon - Еравнинский район
  • Kabanski rajoon - Кабанский район
  • Kižinga rajoon - Кижингинский район
  • Kjahta rajoon - Кяхтинский район
  • Kurumkani rajoon - Курумканский район
  • Muhhoršibiri rajoon - Мухоршибирский район
  • Muja rajoon - Муйский район
  • Oka rajoon - Окинский район
  • Pribaikalski rajoon - Прибайкальский район
  • Selenga rajoon - Селенгинский район
  • Severo-Baikalski rajoon - Северобайкальский район
  • Zaigrajevo rajoon - Заиграевский район
  • Zakamenski rajoon - Закаменский район
  • Tarbagatai rajoon - Тарбагатайский район
  • Tunkinski rajoon - Тункинский район

Baikal

Baikali järv asub Taga-Baikalis ja on elav loodusmuuseum: 80 protsenti järve floorast ja faunast on selline, mida ei leidu mitte kusagil mujal maailmas. Sügavsinine vesi on kohati kuni 40 meetri sügavuseni kristalselt läbipaistev. Jää sulab järvel lõplikult alles juunis. Sinnakanti jäävad ka Baikali suurim saar Olhon (see on olnud läbi aegade kohalike hõimutarkade, šamaanide oluliseimaks pühapaigaks) ja maaliline poolsaar Svjatoi Nos. Legendi järgi moodustasid need kaks Tšingis-khaani silla, mida mööda suur pealik idast läände liikus. Muuseas, tänapäeva teadlased peavad kangelase kodukohaks just Burjaatiat. Burjaatia on kontrastide maa igas mõttes. Talvel langeb kraadiklaas kuni –50 kraadini, mis küündib Siberi tippmargini. Suvel seevastu on peaaegu teist samapalju sooja. Baikali kandis laiuva taiga vahetab umbes 500 kilomeetrit lõuna pool, Mongoolia piirimail välja lõputu stepp. Taga-Baikalimaal on päikeseküllane lõunamaa segunenud polaarpõhjala igikeltsaga. Tänu karmile kliimale ja karjakasvatajate minevikule on kohalik köök kujunenud väga lihtsaks ja elulistest vajadustest lähtuvaks. See on sarnane mongoolia köögiga. Asendamatuks toiduaineks on kahtlemata liha – looma-, lamba-, hobuse-, veidi vähem sealiha. Põhiliseks kõrvaseks on tee ja piim. Rahvuslikuks magustoiduks on hapukoorekreem toomingatega.


Agaa Burjaadi autonoomne ringkond

Agaa Burjaadi autonoomne ringkond (Agaa) on haldusüksus Venemaal. Kuulub Siberi föderaalringkonda. Asub enklaavina Tšita oblastis.2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas ringkonnas 72 213 inimest, kellest 62,5,4% on burjaadid, 35,1% venelased ja 0,5% tatarlased. Suurimad asulad on Aginskoje ja Mogoitui alevik. 11. märtsil 2007 toimunud referendumil kiideti heaks ühinemine Tšitaa oblastiga, mille tulemusel moodustub 1. märtsil 2008 Taga-Baikali krai.