Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Chan

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Shenxiu chan koolkonna liider hiinas.jpg
Zen-kyoto-japan-bamboos.jpg
Japanese-garden-philosophy.jpg
Japan buddhism-kiilakad.jpg
Chan- hiina keeles - Zen jaapani keeles, on lühend hiinakeelsest sõnast channa (jaapanikeeles zenma).

See on foneetiline laen sanskriti sõnast dhyāna , mis vastab mõistele -mõtlus, meeleharjutus.

Rõhk on seega chanis tehtud meditatsioonile.

Chan tõusis religioosse elu keskpunkti Hiinas 7 sajandil.kust levis edasi Koreasse,.

Jaapanisse jöudis chan 13 sajandil.

Maailmas on tänapäev levinud enam chani jaapani pärane nimetus zen .

Chani töi Hiinasse munk Bodhidharma 6 sajandil,keda peetakse 28 patriarhiks chanis-zenis.

Esikohal patriarhide rivis seisab muidugi Buda Šākjamuni.

Chanis-zenis on traditsiooniks öpetuse edasi andmine öpetajalt õpilasele mida võib nimetada õpetusliiniks või pärinevusliiniks[[.

Nagu dhyāna, tähendab ka chan eelkõige *mõtlust, kuid sageli tähistab laiemalt *meeleharjutusi üldse.

chan sai 7.–8. saj kujunenud hiina budismi koolkonna nimeks, kus kõige tähtsamaks peetakse vahetuid meeleharjutusi kogenud *õpetaja juhendamisel ning äärmuslikumal kujul eitatakse üldse tekstide õppimise vajalikkust.

Samal 7.–8. saj levis c. Koreasse ning 13. saj ka Jaapanisse.

Tänapäeva Läänes on chan rohkem tuntud jaapanipärase nimetuse zen järgi.

chani koolkonna tekkimine ja varasem ajalugu Hiinas on üsna ebaselge ning põimitud legendide ja hilisemate väljamõeldistega.


chanist kui koolkonnast (hn chanzong) hakatakse tegelikult rääkima alles 8. saj, mil formuleeritakse *patriarhide järgnevused.

Neid hakatakse tagasiulatuvalt lugema alates Bodhidharmast, keda omakorda peetakse 28. patriarhiks alates *Šākjamunist.

chani koolkonnale on iseloomulikud kindlate põlvest põlve õpetajalt õpilasele edasi antud õpetusliinid.

Kuna aga chan juba üsna varajasel perioodil jagunes eri suundadeks ja koolkondadeks, on ka õpetusliinid hargnenud, kohati katkedes, kohati taasühinedes, ning erinevad traditsioonid peavad õpetajate järgnevuses mõnevõrra erinevaid arvestusi.

chani kaks tänapäevani säilinud peamist suunda *caodong (jp sōtō) ja *linji (jp rinzai ) eristusid koolkondadena 12. saj ning neil mõlemal on hulk alakoolkondi.

Esimeses pannakse suuremat rõhku *vaikse valgustuse, teises *gongan’i harjutustele.

Õpetuslikus ja filosoofilises plaanis nende vahel suuri erinevusi ei ole.

Mõlema eesmärgiks on viia õpilase meel virgumisseisundisse, mida hiina keeles tähistab mõiste *wu ja jaapani keeles *satori.

Vaikset valgustust seostatakse tavapäraselt *astmelise tee, gongan’i meetodit *äkilise virgumisega.

Kuigi teoorias c-i koolkond ei väärtusta kirjasõna, on chani kirjandus ülirikkalik, ületades mahu poolest kõikide teiste hiina budismi koolkondade kirjanduse.


Pühakirjatekstidest austatakse chanis enim Lankāvatāra-sūtra’t ja Teemantsuutrat. Nendega on peaaegu võrdsustatud Huinengile omistatud *«Kuuenda patriarhi lavasuutra ».

Hiina c-i õpetajate tekstidest on tuntumad veel *gongan’ide kogumikud «Sinise kalju ülestähendused» (hn biyan lu; jp hekigan roku) ja «Väravateta läbipääs» (hn wumen guan; jp mumon kan) ning mitmed varasemate patriarhide ja kuulsate munkade elulugude ja õpetuste kogumikud.

chan on oluliselt mõjutanud Hiina ja teiste Ida-Aasia maade kirjandust, maalikunsti, arhitektuuri ja muusikat ning kultuuri laiemalt.

chaniga seostatakse nt teetseremoonia, lilleseadmiskunsti ja võitluskunstide tekkimist ning levikut.

Hiinas Yuani (1271–1368) ja Mingi (1368–1644) dünastiate ajal chan kui elav traditsioon mõnevõrra formaliseerus ja stagneerus, kuigi tähtsamad õpetusliinid jätkusid.

19. –20. saj on mitmed uuendusmeelsed õpetajad, nagu Xuyun (1840–1959) ja Laiguo (1881–1953) c-ni reformeerinud ja kaasajastanud.

Jaapani uusaja zen’i tuntumad esindajad on Bankei (1622-1693) ja *Hakuin. Jaapani *rinzaizen’i tuntuim tutvustaja ja levitaja Läänes oli *D. T. Suzuki.

Viimastel aastakümnetel on Läänes rohkem levima hakanud ka hiina chan seda eeskätt tänu Taiwani õpetajate Hsing-yuni (Xingyun, 1927–) ja Sheng-yeni (Shengyan, 1930–) tegevusele.