Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Dža-laama

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Dza -lama.jpg
Dza lamaa paremalt teine.jpg.jpg
Ungern-aasias0.jpg
Dja-Lama.jpg
Kazakhs.jpg
Mongolia old yurt scene.jpg
Dža-laama, ka Dambi Džamtsan-laama, Tušegun-laama, Luvsan Dambižantsan, jt nimekujusid (1862 -1922) oli Mongoolia budistlik usutegelane ning Hiina okupatsiooni vastu võitleja.

Dža-laama sündis Volga lähedal Astrahani kubermangus Maloderbetski (Väike-Dörbeti) ulussis.

Ta oli rahvuselt kalmõkk, oiraat või torguut.

Tema sünninimeks on Amur Sanajev ka (Amursan), pärast budistliku hariduse omandamist (pöhiliselt gelugi koolkonna kloostrites) kasutas nime Dambi Džjamtsan.


Dža-laama 1867. aasta paiku viidi Dža-laama palverändurite poolt kaasa Mongooliasse õppima.

Tulevane Dža-laama asus õppima Dolon-hijdi, sealt edasi Erdene-dzuu hijdi ( Эрдэнэзуу хийд), kust laamad suunasid andeka poisi edasi Tiibetisse Drepungi kloostrisse.

Ta olevat käinud palverännakul Indias Buddha eluga seotud paikades, kust tagasi Drepungi saabudes tapnud ühe munkadest ja põgenenud nii kloostrist kui Lhasast.

Seda on peetud ka Dža-laama esimeseks rituaalmõrvaks, kuid on ka oletatud, et tegu oli tavalise tüliga, kus saatuslikuks sai tulevase vabadusvõitleja keevaline loomus.

Kuigi see lugu iseendast tundub kahtlane kuna 13. dalai-laama visiidil olles Mongoolias olid nad aktiivslt suhelnud.

Juhul kui Dža-laama oleks olnud mõrtsukas oleks 13. dalai ta lasknud kinni vötta ja karistada Drepungis toime pandud kuriteo eest.

Lhasast põgenes Dambi Džjamtsan Pekingisse, kus õppis erinevaid budistlikke distsipliine, legendide järgi ka müstilisi tantra praktikaid.

Aastal 1890 saabus ta tagasi Mongooliasse noorpõlve kloostrisse Erdene-dzuusse.

Dharma-Dhodij Ivolgast arvas, et Dža-laama tundis selliseid tantra praktikaid, mis tegid temast surematu.

Dharma-Dhodij ja Hambo Erdinejev Ivolgaa kloostrist kinnitasid, et Dža-laama oli väga heade teadmistega astroloog ja haritud laama.

Munko laama rääkis Dža-laamast kui väga osavast ja targast tohter-laamast.

Paljud lood kirjeldavad Dža-laama haritust ja erudeeritust budismi puutuvais küsimustes, lisaks osanud ta heal tasemel vene keelt.

Ka see väide tundub kahtlane,kuna ta väikese posikesena viid Mongooliasse ja sealt edasi Tiibetise on raske eeldada et oli inimesi kes oskasid ja vaevusid talle venekeelt öpetada.

Mongolite ja eriti tiibetlaste hulgas tol ajal ei olnud venekeel eriti levinud.

On väidetud, et Dža-laama oli XIII dalai-laama lähedane sõber,

Lisaks liigub palju legende tema ime-võimete kohta.

20. sajandi algul tugevdas Hiina Välis-Mongoolias oma koloniaalsurvet.

Kohalikud feodaalid kutsusid rahvast vastupanule ning pöördusid toetuse saamiseks abipalvega Venemaa poole.

Toimusid väiksemad relvastatud kokkupõrked Hiina vägede ja kohalike mongolite vahel.

1911. aasta kodanlik revolutsioon Hiinas andis Mongoolia vabadusvõitlusele uue tõuke.

1. detsembril 1911 kuulutas Mongoolia end Hiinast sõltumatuks riigiks, mille eesotsas oli khaan ja ülemvaimulik bogdogeegen (džebtsun-damba-hutuhta).

Uut riiki tunnustas Venemaa ning saatis sinna toetuseks ka oma väeüksusi.1912 alustas Dambi Džamtsan Mongoolia ja Kasahstani steppides vastuhakku Hiina ülemvõimule.

Ta nimetas end legendaarse vabadusvõitleja Amursana järeltulijaks ja taaskehastuseks.

Dža-laama võttis enda kontrolli alla valitsuse poolt määratud Kobdo kindluse ja piirkonna valitseja ning ähvardas Lääne-Mongoolias sõltumatu Oiraadi impeeriumi rajamisega.

Kobdo kindluse ründamisel ilmutatud vapruse eest andis Bogdogeegen Dža-laamale tiitli dokšin-nojoon-hutuhkta, mis on üks kõrgemaid budistlikus hierarhias, ning aunime bator (vägilane).

Ise omistas Dža-laama endale tiitlit nojoon-hutuhkta ning pidas end tähtsuselt riigi juhiga võrdseks.

Ta kasutas võitluses verist terrorit, kuhu kuulusid nii röövretked, vangide piinamine kui tantristlikud rituaalid.

Budistlikust seisukohast kindlustasid mõrtsukad tapetutele uue ja parema ümbersünni, võttes enda peale nende halva karma.

Sellegipoolest mõistsid paljud laamad sellise verise budismi tõlgenduse hukka.

Dža-laama kogus arvestatava toetuse rahvamasside seas ning samuti küllalt arvestatava isikliku varanduse.

Talle allus ligi 5000 ratsanikku; tema n-ö peakorter asus Mundžik-hure kloostri lähedal u 60 kilomeetri kaugusel Kobdost ja kujunes maa sisuliseks poliitiliseks keskuseks.

Dža-laama võimu toetas inimeste ebausklik hirm tema üleloomulike võimete ees; tema valitsemismeetodites segunesid energia, praktiline taip ja äärmuslik julmus.

See tõukas temast eemale näiteks kasahhid. 1914 katkestas tema rünnak Hiina vägedele Vene-Hiina läbirääkimised.

Bogdogeegen otsustas auahnest sõjapealikust vabaneda ning palus Vene võimudel ta arreteerida.

Dža-laama tiitel tühistati, ta viidi kui Vene alam esmalt vanglasse Tomskis, seejärel asumisele Astrahanis, kuhu ta jäi 1918. aastani.

Tema varandus ulatus üleskirjutamisel 250 000 kuld-rublani.

Pärast oktoobrirevolutsiooni Venemaal ilmus Dža-laama taas välja Lõuna-Mongoolias.

Ta keeldus koostööst Mongoolia punase valitsusega ja talle alluvad 300 sõjameest tegelesid peamiselt karavanide röövimisega.

Vangide tööjõuga rajas ta Šara-Hulussuni oaasi lähedal Tenpei-beišini kindluse ja 500 jurtast koosneva asula.

1921 vallutasid valitsusväed tormijooksuga kindluse, kuhu Dža-laama oli varjunud.

Legendi järgi õnnestus Dambi Džamtsani tabamine 1922. aastal Mongoolia eriüksuslastel, kes olid ümber riietatud Tiibeti palveränduriteks.

Dža-laama hukati, tema pea toimetati Urgaasse, kust see sattus Petrogradi ja on siiani piirituses säilitatuna Antroploogia- ja etnograafiamuuseumi eksponaadiks.


Dža-laamat loetakse budistlikus traditsioonis Mahakala kehastuseks ja Šambala sõjameheks.