Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Džainism

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Mahavir.jpg
Jain-temple-thumb.jpg
Jain Jina Gods and other gods pay their homage to the Jina.jpg
Jain-temple-jain-symbol.jpg


Džainism tekkis 6.–5. saj e.m.a brahmanistliku kultuuri rüpes, kuid kujunes tegelikult sellest eraldiseisvaks ja sellele isegi vastanduvaks õpetuseks.

Kui arvestada neid suuri muutusi, mida hinduism on oma pika ajaloo vältel läbi teinud, ja selle erinevaid suundi ning budism-i vahepealset kadumist Indiast, siis võib džainism-i pidada vanimaks järjepidevaks ja suhteliselt ühtsena säilinud religioon-iks Indias.

Samas ei ole džainism-i järgijate arv kunagi olnud suur.

Euroopas kasutusele võetud nimetus ‘ džainism ’ on moodustatud sanskriti verbijuure ji (‘ võitma ’) tuletisest jaina.

Džainism-i sanskrit-ikeelseks omanimetuseks on jinadharma (‘ võitja seadmus ’) mis viitab vaimse võidule maise üle.

Džainism tekkis enam-vähem üheaegselt budismiga I at keskel e.m.a, mis oli Indias üldse vaimselt väga elavaks ja loovaks ajajärguks.

Õpetuse rajajaks oli Mahāvīra.

Džainism-i allikad peavad Mahāvīra-t aga juba varem olemas olnud traditsiooni reformijaks ning paigutavad õpetuse tekke mütoloogilisse minevikku, loetledes 23 enne teda elanud suurt õpetaja-t e tirthankara-t.

Tegelikult oli ilmselt vaid Mahāvīra-le vahetult eelnenud 23. tirthankara Pāršva ajalooline isik.

Džainism on jagunenud kaheks suunaks, mille liikmeid nimetatakse švetambara-teks ja digambarateks.

Nende põhiliseks erinevuseks on erinev lähenemine küsimustele, kas mungad tohivad kanda rõivaid ja kas naised võivad jõuda vabanemiseni või mitte.

Švetambara suund on leebem; selle mungad kannavad valgeid rõivaid ja nad usuvad, et ka naised võivad jõuda vabanemiseni.

Digambara suund on rangem; selle mungad ei kanna üldse rõivaid ja nende tõekspidamiste järgi ei saa naised jõuda vabanemiseni.

Digambara suund kujunes Tšandragupta Maurja valitsemisajal (3. saj e.m.a) puhkenud näljahäda eest Ganges-e kallastelt lõunasse (tänapäeva Karnataka osariigi aladele) välja rännanud džainistidest.

Hiljem, 5. saj ei nõustunud digambarad ka ühisel suurkogul heaks kiidetud džainism-i kaanoniga, pidades seda liialt hälbivaks algsest õpetusest.

Alates 12. saj ei ole džainismi mungad enam rändaskeedid, vaid elavad põhiliselt paiksetes kloostrites.

Muslimite sissetung Põhja-Indiasse tõi kaasa švetambarate mõningase allakäigu.

Tänapäeval on švetambaratel siiski laialdasem kloostrite võrgustik ja tegusam ilmalike organisatsioon kui digambaratel.

Nii nagu budismis, puudub ka džainismi-s loova jumala mõiste ning vaimne tee kulgeb tirthankarade eeskuju järgides.

Džainism-i põhieesmärgiks on hing-e (skr jīva ) vabastamine sinna kogunenud teoviljast.

Iga hing suudab vabaneda, sest on loomult puhas.

Džainismi mungad järgivad viis suurt tõotust ning munk-ade asketism on tihti üsna äärmuslik.

Neile on oluline paastumine, mille abil nad loodavad saada üle iha-dest.

Kuigi džainismi-s on põhirõhk munk-lusel, ühendab nii munki kui ka ilmalikke vägivaldsusetus-e järgimine, kuid mungad rakendavad seda rangemalt ja järjekindlamalt.

Vägivaldsusetus-e aluseks on kaastundlik suhtumine kõikidesse elusolenditesse ning džainism nõuab oma järgijatelt ka vegetariaanlust.

Äärmuslikumad džainistid ei söö isegi taimede juuri ega juurvilju, kuna see tähendab kogu taime hävitamist.

Samuti ei liigu nad väljas ega söö pimedal ajal, et mitte ühelegi putukale peale astuda või mõnda neist kogemata alla neelata.

Nad kannavad suu ja nina ees sidet, et mitte ühtegi pisiolendit juhuslikult sisse hingata.

Paljud džainistide perekonnad on läbi ajaloo olnud kaupmehed ja tegutsevad äri alal ka tänapäeval.

Üheks põhjuseks on, et see tegevusala annab kõige vähem võimalusi hävitada elusolendeid, kuna näiteks põldu harides tehakse seda paratamatult.


Link