Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Džambudvipa ,lõunapoolne maa

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Meru-1.jpg
Gandharva.jpg

Lõunapoolne maa Dzambudvipa on “meie” maailm. Tema erinevad jooned toovad välja sarnasuse India kontinendiga. Näiteks asub põhjapoolses osas mägi nimega Himavat. Mütoloogia kohaselt asub sellest mäest põhjapool järv Anavatapta, millele ei ole täpset geograafilist vastet leitud.

Järv on ruudukujuline ja tal on neli “suud”: idas voolab välja Ganges kuldse elevandi suust, lõunas voolab välja Indus hõbedase lehma suust, (Oxus) (Amu Darja) voolab välja lasuriidist hobuse suust, läänes ja põhjas voolab Šítã kristallist lõvi suust. Enne kui jõed võtavad oma tegeliku suuna, teevad nad ringi ümber mäe. Jõed on küll stiliseeritud, kuid enam vähem lähevad kokku tegeliku geograafiaga. Anavatapta kõrval kasvavad dzambu puud, nende vili olevat väga magus ja nimi Dzambudvipa pärinevat selle puu nimest.

Järvest põhjas asub Gandhamãdana mägi. Siin elavad gandharvad, pooljumalad, kes teenivad muusikutena Indrat ja toituvad lõhnadest (gandha). Nende kontrolli all on lugematu hulk kinnarasid, kes etendavad muusikat ja tantsu.

Seetõttu on sellel mäel alati muusikat kuulda. Himavati mäest lõunas on kolm gruppi kolmest mustast mäest. Dzambudvipa lõunaosas asuvad veel kaks saart, kummalgi pool maatippu -Cãmara ja Avara -cãmara.

Dzambudvipa, Aparagojâna, Uttarakuru ja Pubbavideha tähendavad tolleaegsetele Põhja-India elanikele tuntud maailma nelja asustatud piirkonda või maaosa.

Traditsiooniline budistlik kosmoloogia räägib neljast mandrist:

1) poolkuukujuline Õilis Keha (skr. Videha, tib. Lus 'phags po) idas,
2) kolmnurgakujuline Džambu maa (Jambudviipa, 'Dzam bu gling) lõunas,
3) ümmargune Helde Lehm (Godaaniiya, Ba lang spyod) läänes,
4) ruudukujuline Ebameeldiv Hääl (Kuru, sGra mi snyan) põhjas.


Džambudvipa on India üldises, kultuurilises mõttes. Ühtset India riiki ei olnud tol ajal ja ka praegune India Vabariik ei hõlma kõike seda, mida kunagi hõlmas kultuuriline India.

Budistlikes kirjutistes tähistab "maailma", "kosmost" või "maailmakõiksust" sõna loka. seletustes esineb sõna kujul akâða-loka ehk "maailmaruum" Visudhimaggas öeldakse: "Niisama kaugele kui päikesed ja kuud ulatuvad ja sädelevad ja levitavad oma valgust maailma avarusse, niisama kaugele ulatub tuhatkordne maailmakõiksus (sahassadhâ-loka)" - sõna loka tähendab siin "maailmaruumi".kujutatakse maailmaruumi kolme kihistusena ehk arenguetapina.

Maailmakõiksuse väikseimat ühikut nimetatakse sahassi-tsûlanikâ-loka-dhatu, s.t. tuhatkordne väike maailmasüsteem, mis määratletakse järgmiselt: "Niisama kaugele kui päikesed ja kuud ulatuvad ja sädelevad ja levitavad oma valgust maailma-avarusse, niisama kaugele ulatub tuhatkordne maailmaruum. Seal on tuhandeid päikesi, tuhandeid kuusid..., tuhandeid Dzambudvipa-mandreid, tuhandeid Aparagojâna-mandreid, tuhandeid Uttarakuru-mandreid, tuhandeid Pubbavideha-mandreid..."