Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Džokang

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Jokang-l.jpg
Jokhang-4.jpg
Jokhang-dharmawheel-potala.jpg
Jokhang-painting.jpg
Barkhor square.jpg
Jokhang-wheel-and-deers-3.jpg
Jokhangi-katusel-mungad.jpg
Džokang (Tibetan: ཇོ་ཁང་; Wylie: Jo-khang; Chinese: 大昭寺; pinyin: Dàzhāosì) Džokangi Temple, Džokangi klooster vöi Tsuklakang (gTsug lag khang) asub Barkhori väljakul Lhasas.


Džokangi ehituse algusaastaks loetakse 647.

Kuulus, sõjakas, edukas tiibeti valitseja Songtsen Gampo ehitas templi sümboliseerimaks enda abielulist liitu Hiina Tangi dünastia printsessi Wencheng-iga,kes oli läbi ja lõhki budausuline naisterahvas. Lisaks veel ilus ja tark.

Tolleaegse nö böni perioodil Tiibetis kutsuti templit Tsuklakang (Tsulag Khang) "Usuteaduste majaks" ehk "Tarkuse majaks".

Möiste tsuklak vihjab `*teadustele, selle all mõeldakse: geomantiat,astroloogiat, ennustuskunsti mis seostuvad böni traditsiooniga.


Tänapäeval tuntakse teda enamuse hulgas Džokangi nime all, mis tähendab "Budda maja".

Paljude tiibetlaste jaoks on Džokang kõige püham tempel Tiibetis.

Rajati ta enne tiibeti budismi koolkondade teket,kuid on juba sajandeid olnud gelugi järgijate ja dalai-laamade raudse kontrolli all.

Koos Potala paleega on ta enim külastatav turismiobjekt Lhasas.

Ta on osa UNESCO alla käivast programmist - UNESCO World Heritage Site "Historic Ensemble of the Potala Palace".



Džokang on ka Lhasa vaimseks keskuseks ja nüüdseks ääretult populaarne palverännakute koht usuliste jaoks üle maailma nagu omal ajal ( enne 1959.a) oli Džokang Aasia jaoks.

Songtsen Gampo oli ehitusprojekti "Džokang" elluviija, realiseerija, kuid idee autor ja projekti "Džokang" juhendajaks oli Hiina printsessist budausulisest naisuke Wencheng.




Kuna Songtsen Gampol oli mitu naist,sest tolle aegse hea poliitilise tava juurde kuulus et maa sõjas okupeerinud võidukas valitseja sai endale kaotaja poolt kompensatsiooniks mingi valitseja soost peretütre selleks et säilitada pikemalt maha märgitud rahu ja uut sõprust.

Ikka lootusega et vaevalt tuleb vallutajast võidukas sugulane sõja kaotanud kuningaperet tapma kui enda lihast ja luust naisterahvas võitjaga voodit jagamas.



Sama tehinguga sai Songtsen Gampo endale kaks budistist naist, ühe Hiinast,printsess Wenchengi ja teise Nepalist kah printsessi nimega Bhrikuti.


Mölemad printsessid saabudes Tiibetisse töid endaga kaasa ka budausulist kraami ehk kaasavara,mille hulka kuulusid ka suured Buddha kujud.


Selleks et neid mitte kastis tolmuda lasta palusid noored naised kuningal ehitada nende jaoks tempel et kodumaalt kaasa toodud kallid budakujud saaksid end koduselt tunda.

Džokangi ametlikuks nimeks sai (Rasa Tulnang Tsuklakang) ehk "müsteeriumite maja" ka "Rasa maagiline ilming" (Rasa oli algselt enne 7 sajandit Lhasa nimeks ja tähendas-koht kitsedele)


Templit rüüstati ja lõhuti esmakordselt böni meelse kuninga Langdharma (reigned 838–841 CE) valitsemise ajal,kes tapeti njingma laama poolt.


Suursugune Atiša isiklikult on õpetanud rahvast 11. sajandil Džokangi katuse all.

Sellest ajahetkest on seda loetud Lhasa kõige tähtsamaks templiks.


Džokang puutus kokku ka mongolite sõjakas-rüüstavate retkedega Tiibetisse,kuid põhiline osa ehitusest elas nad üle.

Viimaste sajandite jooksul on tervet templikompleksi laiendatud ,mis haarab enda alla nüüdseks juba 2500 ruutmeetrit.


Džokang on 4-kordne ehitis, mille katus kaetud pronksplekiga.

Arhitektuuriline disain baseerub India vihaarade ülesehitusele.

Tasapisi samm haaval laiendati kogu hoonete kompleksi sajandite jooksul,mis tõi endaga kaasa India,Nepali,Hiina Tangi dünastia ja tiibeti arhitektuurilise stiilide segu.

Katuseserval olevad hirved,koos dharmarattaga on muutunud lausa rahvusvaheliselt populaarseks sümboliks.


Džokangi sisene interjöör on on küllalt hämar,moodustades terve keerulise labyrindi templitest,mis pühendatud erinevatele jumalustele ja bodhisatvatdele,mida siis vaevu valgustavad õlilambid ja suitsuküünlad,andes tossu ja müstikat juurde sajandite vanusele asutusele.

Osa Džokangi templitest on aja jooksul ümber ehitatud, kuid mingid vanad detailid on meie päevini säilinud:puust talad ja sarikad süsinikuanalüüs, mis tehti tõendab et nood osad on esmase originaaltempli ajast.

Newari ukseraamid,sambad, nikerdused on pärit 7. ja 8. sajandist.


Džokang asub Barkhor-i väljaku ääres,mis on Lhasa üks vanemaid linnaosasid.

Palverändurid kes Lhasasse saabuvad,nende jaoks on Džokangi templikompleks üheks punktiks koral, mida nad vantsivad enda palverännakul Lhasas.

Kora on ringiratast kõndimine ümber pühade objektide. Näiteks templid, stuupad, kloostrid ja sada tuhat muud budistliku tähelepanu väärset objekti millele saab ringi peale keerutada.

Isegi Kailaši mägi kuulub nende hulka, millele saab püha ringi korat peale keerutada, seega pühi objekte budalastest palverändurite jaoks jagub ja eks ajapikku tekib neid aina juurde.

Džokangis on Kora püha teekond märgistatud siis nelja suure suitsutusnõuga.

Väljas tiirud peale vudinud, kihutavad palverändurid usinalt Džokangi sisemuses asuvasse Džokangi peatemplisse,kus asub kuulus Jowo.

See on tiibeti budismis kõige enam austatud budistlik kultuse objekt ja Buddha skulptuur.

Seal asuvad ka kuulsad Chenresig, Padmasambhava,kuningas Songtsen Gampo ja tema kahe välismaise naise Wenchengi ning Bhrikuti kuulsad kujud.

Paljud Džokangis asuvatest kujudest lõhuti kultuurirevolutsiooni aegadel,kuid nüüdseks on kõik neist taastatud.

Peatemplist lõunas asuv pühakoda on täislükitud erinevad bodhisatvaid,paljud neist yab-yum-is ehk nö kõlvatus,mitte moraalses poosis.