Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Daakini

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Threedakini.jpg
3- dakinis.jpg
Dorje pagmo.jpg
Vajrayogini.jpg
Troma.jpg
Vajrayogini mandala-28.jpg
Vajrayogini-face.jpg
Daakini (sanskriti dākinī; tiibeti khandroma, mkha'-'gro-ma) on vadžrajaana budismis spirituaalsete tehnikate muusa, muutliku meelega narritavad naisjumalused,

kes võivad olla nii kaunid ja leebed kui deemonlikud ja raevukad. Teise käsitluse kohaselt esindavad nad nimelt naisväe raevukat aspekti.

daakini (skr d´ākinī; tb mkhagro ma), arvatavasti tuletis sanskriti verbijuurest d´ī (‘lendama’); tiibeti keeles sõna-sõnalt ‘taevaskäija’.

India mütoloogias on daakinid raevukad naisolendid, kes moodustavad Kālī kaaskonna.

Vadžrajaanas on daakini naisekujuline meelt ergastav antropomorfne sümbol, joogini e pradžnja, keda joogid kujustavad erilistes pühitsustseremooniates.

daakinid aitavad joogit vaimsel teel, avades tema meelt vadžrajaana õpetusele.

Mõned neist on jidamite partnerid, teised esinevad ise jidamina.

Daakini meessoost vaste on 'daka'.

Tiibetis on see mõiste kasutusel pigem maavaimude jakšade ja/või näljaste vaimude jidakkide kohta.

Tiibeti termin khandroma meesvormi kohta on 'khandrom', samuti 'pawo' (dpa'-bo, 'kangelane'), mille naisvaste on 'pamo'.

Tiibeti kuukalendris on iga 25. päev pühendatud daakiniidele, dakadele aga iga kuu 10. päev.


Algselt lähtuvad daakiniid jumalanna Durgast ja Kalist.

Daakinii naissugu sümboliseerib tühjuses peituvat potentsiaali.

Kuulsamaid dakinisid on lõvinäoga Simhamukha, keda on kaheksa erinevat vormi ja keda loetakse daakiniide pealikuks ja valitsejaks.

Budistlikus ikonograafias kujutatakse daakiniisid ilusate alasti naistena tantsupoosis; nende hiina- ja tiibetikeelne nimetus tähendabki "taevas tantsija" või "taevas kõndija".

Ühes käes hoiavad nad kõverat vadžranuga, teises kolbakaussi (kapala) vere või elueliksiiriga (amrita), nende ehted on valmistatud luudest.

Neid kujutatakse tihti raevukatena tantsimas surnukeha kohal, mis sümboliseerib võitu isekuse ja nõmeduse üle.

Budismi usukangelaste elulugudes namtharides kirjedatakse daakiniisid unes ilmuvatena ning teadmisi, tarkust ja sümboolseid usulisi objekte toovana.

Ühe budistliku legendi järgi andsid daakiniid musta mütsi kolmandale karmapale Rangjung Dorjele (1284 - 1339), kui too oli kolmeaastane, pannes nii aluse mustamütsiliste koolkonnale.

Budistlikus mütoloogias jagunevad daakinid ühe klassifikatsiooni järgi virgunuteks ja virgumatuteks. Virgumatud daakinid ei ole vabanenud sansaarast.


Nad võivad esineda inimkujul või vaimu kujul. Inim-daakini on väljapaistev naissoost laama või joogi, kõrgetasemeline tantra praktik, kelle teadvus on arenenud, kuid kes pole veel kannatusest vabanenud.

Vaimlisel kujul on daakinii taevane saadik, kaitsevaim, bodhisattva, kes toob häid ande.

Virgunud, tarkuse-daakiniid on naissoost jidamid ja viie dhjaanibuda naissoost kaaslased.

Kõigil daakiniidel võib olla üleloomulikke võimeid.


Daakiniid jagunevad viide klassi:

vadžra- ehk teemant-daakiniid,

kalliskivi-daakiniid,

lootos-daakiniid,

karma-daakiniid

ja buda-daakiniid.



Buda daakiniid, keda budistlikus ikonograafias kujutatakse sinaka nahaga, toovad pikaealisust ja võimaldavad taassündi daakinii-paradiisis.

Vadžra-daakiniid on punase nahaga ja takistavad langemist madalamatele olemistasanditele.

Ratna-daakiniid (kalliskividaakinii) on kuldse nahaga, toovad maist edu ja takistavad taassündi põrgutasandil, Padma-daakiniid (lootos-daakiniid) on roosa nahaga ning karma-daakiniid (las kyi mkha’-‘gro-ma) on kiirgavalt valge nahaga, toovad maist edu ja võimaldavad taassündi inimeste maailmas.

Teise jaotuse järgi - daakiniide kolm ilmnemistasandit:


nirmanakaya (nähtumuskeha),
sambhogakaya (õndsuskeha) ja
dharmakaya (seadmuskeha).


Sambhogakaya daakiniid:

Nirmanakaya-daakiniid:


Džnjaana-daakiniid (tiibeti k. ye-shes kyi mkha’-‘gro-ma) ehk tarkuse-daakiniid:

Vadžravarahi, Tara ja Kurukulla on samuti pradžnjad, kuid tegutsevad bodhisattva või jidami funktsioonis ka iseseisvalt. Nende raevukat vormi nimetatakse daakiniiteks.


Nn valguse-tantrates (krijatantra, tšarjatantra, joogatantra) esinevad küll raevukad jumalused, kuid ei sekku kujustaja teadvusse ega kutsu esile konkreetseid konfliktsituatsioone.

Kõrgemasse klassi tantrates nagu varju-tantrates (anuttarajooga tantrad) tuuakse esile see inimeses peidus olev varjupool - salajased tungid, soovid, sidemed ja illusioonid, millest paljud on psüühikasse peidetud allasurutud agressiooni näol.

Kujustamis-praktika käigus saavutatavas teadvuseseisundis toodetakse need ümber uue kvaliteediga arusaamaks, nö puhtaks teadmiseks.

Selles kontekstis omandavad daakiniid inimest valitsevate ihade ja tungide kuju, mida kujustaja visualiseerib jumalustest sümbolite reana.

Kaheksa daakiniit (tiibeti k. phra-men-ma) ilmuvad surijale bardos, esindades kaheksat ilmakaart koos ilmakaare kaitsjatega.

Daakiniisid seostatakse tantristlikes praktikates laibarööviga ja kutsutakse laibaröövliteks koos mamodega, kelle hulka nad kuuluvad.

Paljud Tiibeti legendid räägivad, kuidas dakinid on mahasiddhaks pürgijaid proovile pannud.

Üks siddhi väestamise rituaal näeb ette, et siddhi taotleja peab täpselt õigel hetkel surijal lõikama suust keele, mille daakinid sealt legendi järgi välja võluvad.

Nii saab ta endale surnu võimed ja väe. Kui ta ei taba aga õiget hetke, tapetakse ta daakinite poolt. 1987. aasta augustis leidis kohalik politseinik Nepalis Katmandus Svajambunath stuupa jalami lähedalt kaks laipa.

Üks neist oli ekspertiisi andmetel surnud infarkti tagajärjel.

Tema juurest leiti inimese sääreluust tehtud trompet, rituaaltrumm damaru ja vadžranuga, millega ta oli oletatavasti üritanud teisel surnul keelt suust välja lõigata.

Kathmandu ajalehed kirjutasid juhtumist, nimetades tantristi tapjatena daakinisid - legendi järgi hetkel, mil surija keele suust välja ajab, hakkab tantrist nägema reaalsena kõiki dakinisid ja kohajumalusi ning nägemus on nii kohutav, et ta vaeseke vöib saada südamerabanduse.