Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Datsan Gunzechoinei Peterburi Kālatšakra tempel

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Agvandorzijev.jpg
Rahvaspiiteritemplitrepil.jpg
Dazan.spb.ru-1-hram-project-1.jpg
Dazan.spb.ru-8-8-symbols.jpg
Tnisson-ametlik.jpg
Dazan.spb.ru-16-agvan-dordziev-2.jpg
Dazan.spb.ru-12-romanovi-300.jpg
13dalaifoto.jpg
Piiteri tempel.jpg

Selle ehituse organisaatoriks oli .burjaadi rahvusest budausu munk Agvan Lobsang Doržijev ( 1853 - 1938), kes oli üks XIII.Dalai Laama õpetajaist ja samas ka Potala esindaja Vene tsaari õukonnas .

1898. saabus Doržijev Sankt-Peterburgi kaaskonnaga Tiibetist, kuhu kuulusid veel lisaks mongolid, burjaadid,. Seda loetakse esimeseks ametlikuks Tiibeti saatkonnaks, kes Vene tsaari valitsusega asus pidama läbirääkimisi omavahelistest diplomaatilistest suhetest.

Teine kord viibis Doržijev Peterburis 1901.aastal, kaasas kiri XIII Dalai Laamalt tsaar Nikolai II-le -Seda kajastati laialdaselt tollases ajakirjanduses.Peterburis tutvus ta ka E.E.Uhtomskiga, kelle juures elas tol ajal ülikooli õppima saabunud eestlane ja budist Karl Tõnisson Pöltsamaalt.

1904. aastal läks Agvan Doržijev taas Dalai Laama saadetiste ja kirjadega Peterburi tsaari juurde. Dalai-laama palus tsaarilt kaitset ja abi inglaste okupatsiooni vastu, kuid kahjuks Romanovid keeldusid viisakalt lähtudes poliitilistest motiividest seoses hiljuti löppenud Jaapani söjaga.

1905. aastal asus Agvan Doržijev elama Sankt Peterburgi, kusjuures tema esmaseks eesmärgiks oli budismi levitamine Euroopas ja esimese budistliku templi ehitus Vene impeeriumi pealinna.

1907. aastal alustati Peterburi budistliku templi paberite vormistamist, ning idee autoriks ja teostajaks oli Agvan Doržijev Abiks tegemistes ja suhete loomisel olid lisaks kalmõkkidele burjaadid, tuvalased, mongolid ja teised budalased nii Peterburist kui mujalt,lisandusid neile veel tolleaegsed idauurijad ja muu Venemaa haritlaste ja kultuuritegelaste seltskond,kes oli budismist huvitatud.

1908. aastal reisis XII dalai-laama Mongooliast Utan-shani kloostrisse ja Doržijev saabus taas Sankt-Peterburi paluma koostööd ja abi inglaste võimutsemise vastu Tiibetis, millest taas keeldutakse, kuid budistliku templi rajamisse pealinna suhtutakse veel positiivselt

1908 aasta 16.märtsil ostis Doržijev 18 000 rubla eest kodanik Issajevilt maatüki Staraja Derevnjas

15. aprillil kinnitati valitsuse poolt otsus ja arhitektuurne plaan templi ehituseks.

Sel puhul avaldasid rahulolematust ning protesti kristlikud ajalehed ja Vene õigeusu kiriku tegelased. Eriti ägedalt astusid üles ajalehed "Гроза", "Колокол", "Речь" ja "Земщина". Praktiliselt algasid ehitustööd Doržijevi ostetud maatükil juba 15. aprillil.

13. mail saadi templi vundamendiga valmis, kusjuures kogu ehitusprotsess pidi rangelt alluma astroloogias maha märgitud momentidele ja tähtaegadele. Peterburi tempel on püstitatud Kalatšakra auks, mis tähendab, et kogu ehitusprotsess allus esimesest hetkest peale sellele jumalusele, kellele eluaset ehitati.

Templi ehitus toimus suunaga kõrgusesse, kogu ehitis jagati kolme tasapinda, mis sümboliseerib budistlikku kosmoloogiat - ka templite sümboolikas on kehtiv sama printsiip, mis stuupadel.

Templi ehitusel töötas terve hulk meistreid ja kunstnikke Burjaatiast. Aeg-ajalt tekkis raskusi rahadega, sest Dalai Laama oli Tiibetist eemal,varjudes inglise okupantide eest kord Urgaas,Hiinas, Indias ja Potala raha kasutamine oli sellevõrra raskendatud ning see mõjutas ka Peterburi templi ehituse tempot.

Lõpuks tõi Agvan Doržijev isiklikult Lhasast raha kohale, koos suure hulga Dalai -laama poolt isiklikult kaasa antud rituaalsete riistade kogu ja haruldaste tekstidega.

17. juunil andis enda kirjaliku ja ametlikult avaldatud nõusoleku pealinna templi ehituseks ka lõpuks imperaator Nikolai II.

Poliitilise pinevuse kasv Aasias ja burjaadi, kalmõki ja mongoolia budalaste poliitilis-majanduslik massaaž oli põhjuseks, miks üldiselt poliitiliselt lühinägelik tsaar nõustus budalaste templi ehitusega Peterburis

1910. aastal oli Sankt-Peterburi linnas ametlikult kirjas 184 budalast, nende hulgas 163 meest ja 21 naist.

1913. aastal saatis VIII Jetsun Damba suure summa raha Mongooliast Doržijevile templi jaoks.

1913. aasta 21. veebruaril toimus ehitusjärgus olevas Piiteri Datsanis teenistus, mis oli pühendatud Romanovite dünastia 300-aastase troonilviibimise juubeli auks.

1913. aasta algul viibis Peterburis Roman Ungern von Sternberg , kes peale Romanovite perele pühendatud pidustusi sõitis edasi Eestisse sugulaste juurde puhkusele.

Budausulised ja usupooldajad ei tulnud selle pealegi, et hiljem võtavad tšekistid selle ülistuste laulmise eest templi avamisel seitse nahka nende seljast, kusjuures kalmõkkide käsi käis äärmiselt kurvalt - neil hävitati peaaegu enamus rahvusest aktiivse osalemise tõttu Peterburi datsani rajamisel ja Agvan Doržijevi toetamise eest tema tegevuses.

Seda tsaaripere ülistamise tervistamise seika hõõrusid hiljem tšekistid budalastele ette aastakümneid nii Burjaatias,Mongoolias kui ka Kalmõkkias ja tapsid neid armutult, süüdistades laamasid, et nood aidanud budistliku nõiduse ja maagiaga tsaariperel töölisi ja talupoegi rõhuda.

1914. aasta 2. mail kinnitas Nikolai II ametlikult Peterburi templi munkade koosseisu, mis esialgu koosnes 9 mungast ja neist 5 pidid olema nöuete järgi gelongid. Selline oli valitsejapoolne otsus, kuigi Agvan Lobzang oleks tegelikult soovinud suuremat laamade koosseisu templile.

Tsaar otsustas, et see asutus peab eelkõige funktsioneerima kui tempel ja lihtne pühakoda, mitte aga kloostri-asutusena, kes hakkaks enda ümber masse koguma ja buda munkade arvu paisumine muutuks peagi segavaks kristliku pealinna elus.

Peagi saabusid Peterburi templisse kolm laamat Taga-Baikalist, Burjaatiast ja 4 Kalmõkkiast; lisaks on ametlikult juba sellest hetkest munkade nimekirja märgitud ka Odratsi talust pärit bodhisatva Karl Tõnisson. Tundub, et templi rajamise hetkest peale hoolitses Doržijev pidevalt, et Vend Vahindra ka ametlikult ja avalikult templi külge liidetaks

Igatahes olid lamaiidid võidukalt budausu templi Venemaa pealinna üles ehitanud, kusjuures neilt ei nõutud samaväärset vastuteenet Lhasas, näiteks rajada esimene Vene õigeusu katedraal kuhugi Lhasa servale.

1915. aasta 10. augustil avati Peterburi Kalchakra tempel suure ametliku tseremooniaga ametlikult ja lõplikult. Kõik rituaalid olid sooritatud selleks ajaks ja tempel võis alustada enda funktsiooni kui Kalachakra asupaik.

Seega oli Shambala öpetuse jaoks veel üks uus territoorium maha märgitud ja see asus Venemaa tolleaegses pealinnas.

Ehituses ja asjajamises osalesid Idateaduste Instituudi töötajad kes olid samuti templi avamise pidustustel nt. akadeemik Radlov,Oldenburg,Stsherbatski,Rudnev,Kotvich,Stahl,E.E. Uhtomskij ( kes oli Tõnissoni korteri peremees Peterburis),Shneider,Stahl-Goldstein,maadeuurija Kozlov jne. Kogu Ida Instituudi teadlaste rühm aitas kaasa budalastele templi ehituses väga lihtsal põhjusel.

Kuna tegu oli budismi ja Aasia uurijatega, kellel avanes lõpuks isiklikult võimalus osaleda ja uurida kõike, mis seotud budistliku templi ehituse ja ritaalidega kohapeal Venemaa pealinnas. Lisaks andis ka elavate budalastega suhtlus palju, nii keelte kommete, kui traditsioonide tundma õppimisel. Kohapeal asuvad laamad ja muud külalised olid väärtuslik infoallikas teadlaste jaoks, ilma et nood oleks pidanud loksuma kuhugi kaugesse Aasiasse, et seda jupphaaval koguda.

1917. aasta kevade poliitiliselt keerulises olukorras jätkas Agvan Doržijev oma ideede elluviimist. Asutatakse Burjaadi Kalmõki komitee, mis saab nimeks "Burjaadi kalmõki omariikluse rajamise keskorgan ". Piiteri datsanist kuulus organisatsiooni ka S.Z.Zigzitov, tuntud teadlane mongolist, ülikoolis loenuid pidav Baradijn ja paljud teised pealinnas elavad budistid.

1917. aasta suvel sõidab Agvan Doržijev Peterburist Burjaatiasse, jättes enda asendajaks Kalatšakra templisse Karl Tõnissoni.

Doržijev viis kaasa kongressile ettepaneku projekti, et kuulutada Peterburi Kalatšakra datsan burjaadi, mongoli ja kalmõki budalaste omandiks.

1918. aastal sõitis Doržijev Kalmõkkiasse, kus osales Tsoiraa Tsanniid eksamikomisjonis ning kohalikud kloostrid korjasid samal ajal raha ja väärisesemeid, et toetada juba uue nimega Petrogradis asuvat Kalchakra templit. Teel Peterburi arreteeriti Doržijev tšekaa poolt Saraatovi lähedal koos kahe kalmõki laamaga. Neid süüdistati kavatsuses Venemaalt emigreeruda koos raha ja väärtasjadega ja. tšekistid, otsustasid et Agvan koos kalmöki laamadega peab saama enda kuriteo eest kõrgeima karistusmäära, mahalaskmise.

Tänu Peterburi orientalistide Oldenburgi, Vladimirtsovi ja Kotvini kohutavatele jõupingutustele õnnestus Dorzijev koos kalmõkkidega siiski vabastada. Tšekistidele selgitati, et Dorzijevi näol on tegu kõrgelt haritud mungaga, kes ei hooli rahast ega maistest väärtusest. Laamad küll vabastati, kuid raha ja väärtasjad mis ettenähtud Peterburi templile võtsid tšekistid endale.

1919. riisuti Peterburi datsan väärisesemetest paljaks ja enamus sisustust lõhuti revolutiooniliste punaarmeelaste poolt.

1920. aastal määras Doržijev enda ametliku käskkirjaga vend Vahindra ehk Karl Tõnissoni Peterburi datsani eestseisjaks, kuna sõitis ise Bakuusse,kus toimus Ida rahvaste kongress, mis taotles autonoomiat kalmõkkidele, burjaatidele ja mongolitele.

A. Andrejev mainib Karl Tõnissoni oma uurimuses, rääkides juhtumist, kus too saabub aastal 1920 Petrogradi ja leiab eest bolshevike poolt rüüstatud templi ja kohtub ka akadeemik Stserbatskoiga, kes valvas tol ajal templi hoonete ja varanduse järgi. Doržijev suhtles aastaid Eestimaalt pärit oleva budisti ja munga Karl Tõnissoniga, kes kuulutati peale surma Birmas,Ranguunis bodhisatvaks. Nii on.Eesti budism ajalooliselt seotud Burjaatia budistlike traditsioonidega.

1923.lahkub Tõnisson Piiteri Datsanist Dorzijevilt saadud kirja pöhjal,kus too käseb Vahindral lahkuda, sest edasine viibimine Petrogradis olevat ohtlik.

Peale 1930. aastate tapatalguid budistide kallal loodi Nõukogude Liidus infovaakum teemadel St-Peterburi Datsani, Agvan Doržijev ja Venemaa budismi ajaloo teemadel.

1933. aasta novembris sureb XIII Dalai -laama. Seejärel suleti paljud budistlike templite uksed nõukogude Venemaal ja Mongoolias kümneteks aastateks.

1935 asuti jälitama ja vanglatesse heitma kõiki ellujäänud budalasi üle nöukogude Venemaa, Mongoolia,Kalmõkkia,Tuva ja Burjaatia, esimesena langes muu hulgas esimesena löögi alla Piiteri datsan 1938 suleti, ja budalased visati sealt välja.

Selle kampaania käigus läksid viimased laamad, kes eelmistest kommunistide poolt organiseeritud usuvastastest programmidest puutumata olid jäänud, nii püssi ette kui okastraadi taha laagrisse. Nii hävitati kalmõkkidel, tuvalastel, burjaatidel, mongolitel nende rahvuskultuur ja -intelligents peaaegu et täiesti..

1936. aastal algasid üle kogu NSV Liidu kommunistide poolt organiseeritud laiahaardelised progrommid budistlike templite ja kloostrite vastu, nood mis ei olnud veel punaste poolt suletud või lõhutud,.Peterburi templilt kisti maha kogu Kalatshakra sömboolika. Võimudel oli eesmärk sulgeda viimased kultuskohad ja budistlikud laamad vangilaagrisse.

1937.aasta 13. novembril arreteeriti 85-aastane Agvan Lobsang Doržijev Burjaatias tšekistide poolt Tunkinski orus asuvas kloostri majas ja viidi Ulan-Ude asuvasse vanglasse,kus ta 1938. aasta 29. jaanuaril sureb.

Tema surm andis kommunistidele võimaluse lõplikult arveid klaarida pealinnas asuva budistliku templiga, mis kanti sellest hetkest kohalikku Leningradi linna munitsipaalfondi ja templi sisustus veeti tšekistide poolt Kaasani kirikusse vast rajatud ateismi muuseumi See kõik toimus aprillis ja juba 15. juunist anti budistlik tempel linna kehakultuurlaste kasutusse.

1937. aasta sügist peetakse Sankt Peterburi templi j aoks kõige traagilisemaks.

Öösel murdsid Leningradi tšekistid templisse sisse, viies kaasa kõik inimesed, kes sel hetkel templi territooriumil viibisid, munkadest usulisteni välja. Arreteeritud veeti tshekaasse ja "troika" otsustas kähku nende saatuse - kõik templis kinnivõetud inimesed lasti maha, nende hulgas ka kuulus ja tuntud orientalist ja mongolist Baradijin.

1942 paigutati Leningradi datsani sõjaväele kuuluv raadiojaam, mis tegutses kuni 60 aastateni.

1989 aasta 25 juunil registreeritakse Leningradis taas seaduslikult uus budalaste seltskond, kes annab templile tagasi tema esmase funktsiooni

Keerd ajaspiraalil sai tehtud ja maailm meie ümber on muutunud võrreldes nende aegadega, kui maailmas elasid Agvan Dorzijev, Roman Ungern von Sternberg , Dzaa laama ja Karl Tõnisson Isegi Eestist pärit Voldemar Lustig oli jõudnud ka ära matta juba oma õpetaja Karl Tõnissoni Ranguunis, kui lamaiitide poolt ehitatud Kalachakra eluase sai avatud enda algses funktsioonis.