Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Difference between revisions of "Dharma"

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
m (Bot: Automated text replacement (-yuyu108uuyu.*?yuyu108uuyu +))
m (bot adding links)
 
Line 6: Line 6:
  
  
Sõna ´dharma´ on moodustatud juurest dhri - ´hoidma´, ´ toetama ´ ja sellel on budistlikus kontekstis palju tähendusi; neist peamised :
+
Sõna ´[[dharma]]´ on moodustatud juurest dhri - ´hoidma´, ´ toetama ´ ja sellel on [[budistlikus]] kontekstis palju tähendusi; neist peamised :
  
I) buda (eriti Šākjamuni ) õpetus;
+
I) [[buda]] (eriti [[Šākjamuni]] ) õpetus;
  
 
2) tekst (või tekstikogu), mis sisaldab tema õpetust;
 
2) tekst (või tekstikogu), mis sisaldab tema õpetust;
Line 14: Line 14:
 
3) kirjeldatava maailma elementaarüksus.  
 
3) kirjeldatava maailma elementaarüksus.  
  
Kui hinajaana pooldajate arusaamades eksisteerib vaid üks ja ühtne dharma (õpetuse tähenduses), mis on kirja pandud ´ Tipitaka-s´, siis mahajaana ja vadžrajaana pooldajate arusaamade kohaselt kuulutas Šākjamuni sisult ja sügavuselt erinevaid dharma-sid.
+
Kui [[hinajaana]] pooldajate arusaamades eksisteerib vaid üks ja ühtne [[dharma]] (õpetuse tähenduses), mis on kirja pandud ´ [[Tipitaka]]-s´, siis [[mahajaana]] ja [[vadžrajaana]] pooldajate arusaamade kohaselt kuulutas [[Šākjamuni]] sisult ja sügavuselt erinevaid [[dharma]]-sid.
  
Mõnes mahajaana tekstis räägitakse näiteks kolmest ´dharmaratta pöördest´, s.t. õpilaste erinevate vaimsete võimete kohaselt antud erinevatest õpetustest.
+
Mõnes [[mahajaana]] tekstis räägitakse näiteks kolmest ´dharmaratta pöördest´, s.t. õpilaste erinevate vaimsete võimete kohaselt antud erinevatest õpetustest.
  
 
Kuid lõppkokkuvõttes on need erinevad dharmad siiski ühe ja sama õpetuse erinevad aspektid.
 
Kuid lõppkokkuvõttes on need erinevad dharmad siiski ühe ja sama õpetuse erinevad aspektid.
Line 22: Line 22:
  
  
(skr dharma; pl dhamma; tb chos; hn fa; jp hō), kõikide india õpetuste keskse mõiste ‘ dharma ’ eestikeelne vaste - seadmus.
+
(skr [[dharma]]; pl [[dhamma]]; tb chos; hn fa; jp hō), kõikide [[india]] õpetuste keskse [[mõiste]] [[dharma]] ’ eestikeelne vaste - [[seadmus]].
  
Nagu hiinakeelne vaste fa (‘seadus, norm’) ja tiibeti vaste chos (‘seadmine, korrastamine’), järgib ka eestikeelne vaste seadmus iidset budistlikku tõlketraditsiooni.
+
Nagu hiinakeelne vaste fa (‘[[seadus]], norm’) ja [[tiibeti]] vaste chos (‘seadmine, korrastamine’), järgib ka eestikeelne vaste [[seadmus]] iidset [[budistlikku]] tõlketraditsiooni.
  
Sõna dharma on tuletis sanskriti verbijuurest dhr´ (‘hoidma, kandma, seadma’) ja tähendab algselt seadus-t e normi, mis valitseb nii universum-is kui ka inimühiskonnas.
+
Sõna [[dharma]] on tuletis [[sanskriti]] verbijuurest dhr´ (‘hoidma, kandma, seadma’) ja tähendab algselt [[seadus]]-t e normi, mis valitseb nii [[universum]]-is kui ka inimühiskonnas.
  
Brahmanism-is ja hinduism-is on s. eeskätt inimühiskonnas toimiv normide kogum; igal  seisus-el ja igal üksikisikul on oma dharma (seadmus) , mida ta peab järgima.  
+
[[Brahmanism]]-is ja [[hinduism]]-is on s. eeskätt inimühiskonnas toimiv normide kogum; igal  [[seisus]]-el ja igal üksikisikul on oma [[dharma]] ([[seadmus]]) , mida ta peab järgima.  
  
Kuid seadmus on ka üks neljast elusihist. Hinduistliku ühiskonna olulised s-d on kirja pandud dharmašaastrates.
+
Kuid [[seadmus]] on ka üks neljast elusihist. Hinduistliku ühiskonna olulised s-d on kirja pandud dharmašaastrates.
  
Budismis mõistetakse dharma all eeskätt Buddha õpetust, mille aluspõhimõtted on esitatud « Seadmuseratta käimapanemises », kuid budism tunnistab ka teisi, mittebudistlikke seadmusi
+
[[Budismis]] mõistetakse [[dharma]] all eeskätt [[Buddha]] õpetust, mille aluspõhimõtted on esitatud « Seadmuseratta käimapanemises », kuid [[budism]] tunnistab ka teisi, mittebudistlikke seadmusi
  
dharma - budismi põhimõisteid.
+
[[dharma]] - [[budismi]] põhimõisteid.
  
Buddha õpetus-e tähenduses on s.  kolme kalliskivi keskmiseks osaks.
+
[[Buddha õpetus]]-e tähenduses on s.  kolme [[kalliskivi]] keskmiseks osaks.
  
Nii brahmanism-i ja hinduism-i kui ka budism-i kontekstis on s. laiemalt tõlgendatav  kultuur-i mõiste kaudu, mis hõlmab endas ka kõiki teisi aspekte ( seadus, norm, õpetus ).
+
Nii [[brahmanism]]-i ja [[hinduism]]-i kui ka [[budism]]-i kontekstis on s. laiemalt tõlgendatav  [[kultuur]]-i [[mõiste]] kaudu, mis hõlmab endas ka kõiki teisi aspekte ( [[seadus]], norm, õpetus ).
  
Vana-Indias toimis brahmanistlik kultuur (skr sanātanadharma ), Buddha lõi sellest mõneti erineva budistliku kultuur-i (skr buddhadharma ).
+
Vana-[[Indias]] toimis brahmanistlik [[kultuur]] (skr sanātanadharma ), [[Buddha]] lõi sellest mõneti erineva [[budistliku]] [[kultuur]]-i (skr [[buddhadharma]] ).
  
seadmus-te - koostisosadeks on tekstid, mida samuti nimetatakse s-teks.
+
[[seadmus]]-te - koostisosadeks on tekstid, mida samuti nimetatakse s-teks.
  
Kuid s-tena mõistetakse ka suuremate tekstide osi kuni üksikute sõnade ja mõisteteni.  Abhidharma tekstid on loodud s-te kui mõistete seletamiseks.
+
Kuid s-tena mõistetakse ka suuremate tekstide osi kuni üksikute sõnade ja mõisteteni.  [[Abhidharma]] tekstid on loodud s-te kui mõistete seletamiseks.
  
Nii traditsioonilises budismis kui ka tänapäeva budoloogia-s mõistetakse abhidharma-le tuginedes s-te all sageli ka nende mõistete objekte kui olemise või  teadvus-e elemente.
+
Nii traditsioonilises [[budismis]] kui ka tänapäeva budoloogia-s mõistetakse [[abhidharma]]-le tuginedes s-te all sageli ka nende mõistete objekte kui olemise või  [[teadvus]]-e elemente.
  
 
Ingl law, doctrine, principle, phenomenon, thing.
 
Ingl law, doctrine, principle, phenomenon, thing.

Latest revision as of 13:29, 31 January 2016

Buddha -pea- aaa.jpg
Buddha - shariputra - maudgalyayana.jpg


Sõna ´dharma´ on moodustatud juurest dhri - ´hoidma´, ´ toetama ´ ja sellel on budistlikus kontekstis palju tähendusi; neist peamised :

I) buda (eriti Šākjamuni ) õpetus;

2) tekst (või tekstikogu), mis sisaldab tema õpetust;

3) kirjeldatava maailma elementaarüksus.

Kui hinajaana pooldajate arusaamades eksisteerib vaid üks ja ühtne dharma (õpetuse tähenduses), mis on kirja pandud ´ Tipitaka-s´, siis mahajaana ja vadžrajaana pooldajate arusaamade kohaselt kuulutas Šākjamuni sisult ja sügavuselt erinevaid dharma-sid.

Mõnes mahajaana tekstis räägitakse näiteks kolmest ´dharmaratta pöördest´, s.t. õpilaste erinevate vaimsete võimete kohaselt antud erinevatest õpetustest.

Kuid lõppkokkuvõttes on need erinevad dharmad siiski ühe ja sama õpetuse erinevad aspektid.


(skr dharma; pl dhamma; tb chos; hn fa; jp hō), kõikide india õpetuste keskse mõistedharma ’ eestikeelne vaste - seadmus.

Nagu hiinakeelne vaste fa (‘seadus, norm’) ja tiibeti vaste chos (‘seadmine, korrastamine’), järgib ka eestikeelne vaste seadmus iidset budistlikku tõlketraditsiooni.

Sõna dharma on tuletis sanskriti verbijuurest dhr´ (‘hoidma, kandma, seadma’) ja tähendab algselt seadus-t e normi, mis valitseb nii universum-is kui ka inimühiskonnas.

Brahmanism-is ja hinduism-is on s. eeskätt inimühiskonnas toimiv normide kogum; igal seisus-el ja igal üksikisikul on oma dharma (seadmus) , mida ta peab järgima.

Kuid seadmus on ka üks neljast elusihist. Hinduistliku ühiskonna olulised s-d on kirja pandud dharmašaastrates.

Budismis mõistetakse dharma all eeskätt Buddha õpetust, mille aluspõhimõtted on esitatud « Seadmuseratta käimapanemises », kuid budism tunnistab ka teisi, mittebudistlikke seadmusi

dharma - budismi põhimõisteid.

Buddha õpetus-e tähenduses on s. kolme kalliskivi keskmiseks osaks.

Nii brahmanism-i ja hinduism-i kui ka budism-i kontekstis on s. laiemalt tõlgendatav kultuur-i mõiste kaudu, mis hõlmab endas ka kõiki teisi aspekte ( seadus, norm, õpetus ).

Vana-Indias toimis brahmanistlik kultuur (skr sanātanadharma ), Buddha lõi sellest mõneti erineva budistliku kultuur-i (skr buddhadharma ).

seadmus-te - koostisosadeks on tekstid, mida samuti nimetatakse s-teks.

Kuid s-tena mõistetakse ka suuremate tekstide osi kuni üksikute sõnade ja mõisteteni. Abhidharma tekstid on loodud s-te kui mõistete seletamiseks.

Nii traditsioonilises budismis kui ka tänapäeva budoloogia-s mõistetakse abhidharma-le tuginedes s-te all sageli ka nende mõistete objekte kui olemise või teadvus-e elemente.

Ingl law, doctrine, principle, phenomenon, thing.