Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Dordže Šugden

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Damchan dorje shugden.jpg
Dalai-v-1.jpg
Dhamchen dorje legpa.jpg
Dorje drakden.jpg
Dorjeshugden2.jpg
B1zentrumxiv. dalai lama.jpg
Dl3dorje lekpa.jpg
Geshe kelsang gyatso.jpg
Dorje legpa-vana.jpg
Dorje-shugden.jpg
Kandze.jpg
Hisholiness-dalai.jpg
Buddhas-cat.jpg
Bho052.jpg
Western buddhism-kadampa.jpg
Buddhism-hype.jpg
Arhattit.jpg
Gyantse-kumbum ph.jpg
Bon mandala.jpg
Budhmed3.gif
Shugden5.jpg
Lopon tenzin namdak rinpoche.jpg
Pehar Valgel elevandil Dorje Šugden ehk Dhol-rgyal (tiibeti k. rdo-rje shugs-ldan, tõlkes Võimas Välk) on suhteliselt uus ja äärmiselt vastuoluline budistlik jumalus, keda peetakse surnud laama raevukaks

vaimuks või deemonlikuks jõuks või ka Mandžušri raevukaks aspektiks.

Peamiselt seostatakse Dordže Šugdeni gelugi koolkonna kahe mõjuka laamaga - Pabongka Rinpotše ja Trijang Rinpotše.

Šugdeni pooldajate liikumine on koondunud ümber Geshe Kelsang Gyatso, gelugpa munga, kes lõi uue Kadampa Traditsiooni, et rõhutada Atiša poolt läbiviidud reforme ja õpetuse puhtust

. Kelsang nimetabki omaloodud kogukonda ´Puhtaks Gelukpaks´ ja see on õpetuse puhta hoidmise poolt.

Samas võib ju pidada tema poolt loodud kogukonna uskumisi äärmiselt vasturääkivaks – ühtepidi eitades tantristikke traditsioone, teistpidi pooldades Šugdeni kummardamist, kuni sinnamaani, et temast on tehtud valgustatud tarkusejumalus.

Gelugpa puristid (purism)peavad dzogcheni (ühte njingma koolkonna poolt õpetatavat tantristlikku praktikat) klammerdumiseks ´ise´ külge, tagasipöördumiseks hindu vedanta juurde .

Peab märkima, et läbi ajaloo njingma koolkonnal ei ole olnud eriti poliitilisi ambitsioone.

Küll aga on seda olnud ju gelugil, kes süsteemi lõi. Dordže Šugden on otseselt või kaudselt vastu dalai-laama administratsioonile, seda toetavad rituaalid ei saa koos eksisteerida.

Nendega on seotud 2 jumalust, kelle vastu ta on – Padmasambhava, kes on gelugi jaoks vaenuliku nyingmapa koolkonna looja ja peamine kaitsja, ning Pehar, keda vöib nimetada rivaalitsevaks nõuandjaks valitseja kõrva ääres.

Mõnede allikate kohaselt oli ka Pehar algselt njingma koolkonna jumalus ja nagu paljudki teised usukaitsjad, allutatud Padmasambhava poolt budismi heaks tööle.

Dalai-laamapoliitiline, vaid toetub ka keerukale, põhjalikult väljatöötatud rituaalisüsteemile. Kui V Dalai-Laama sai võimule 1642. aastal, soovis ta taastada kunagist Tiibeti impeeriumi.

Seda soovi toetas keerukas rituaalide süsteem, mis otsis võimalusi taas-elustada Tiibeti Impeeriumi tajutavat religioosset baasi.

Selline rituaalide süsteem ei põhinenud ainult gelugi koolkonna traditsioonidel, vaid hõlmas õpetusi ja osasid ka Njingma koolkonnast ja seda koolkonda seostavad tiibetlased just varajase impeeriumiga.

Võiks mainida kaht olulisemat: pühendumine Padmasambhavale, kes on vastutav selle eest, et jumalused oma sõna peaksid ja “üldse kõigi maailmakaits jate eest Tiibetimaal”.

Teine oluline element selles rituaalses süsteemis on kaitsja - oraakli (oraakel) - Nechungi positsioon. Dalai-laamal ja tema valitsusel nagu teistelgi asutustel Tiibetis, on palju kaitsjaid, kes kaitsevad dalai-laama institutsiooni.

Tänapäeval oluline riigioraakel Dorje Drak-den (Nechung) on peamine Tiibeti valitsuse jumalus ja dalai-laama kaitsja. Selle tõttu on Nechungile Tiibeti eksiil-valitsuses antud aseministri koht.

Mitmeid aastasadu on olnud traditsiooniline dalai-laamale ja valitsusele uue aasta pidustuste ajal küsida nõu Nechungi jumaluse esindaja Nechungi oraakli käest.

Samuti võib tema käest nõu küsida teistel aegadel. XIV Dalai-Laama ütleb, et kui ta vaatab ajas tagasi, siis näeb, et iga kord on oraakli poolt antud nõu õige ja sobilik olnud. Ei saa öelda, et ta sõltuks ainult oraakli nõuandest institutsioon ei ole ainult

Konflikt läbi aegade

V Dalai-Laama aeg Sündmusi, mis ümbritsevad Drag-pa Gyaltseni surma, peab mõistma ka nende ajaloolises kontekstis - poliitilised sündmused, mis kaasnesid dalai-laama institutsiooni loomisega ja keskvalitsuse loomisega 17s teisel poolel.

Selle valitseja võim oli ka paljudele gelugpadele vastumeelt ning on võimalik, et Drag-pa Gyaltseni nähti peale tema surma, kui dalai-laama võimu ohvrit ja sellepärast sai opositsiooni sümboliks. Põhiline vastuolu dalai-laama ja gelugi hierarhia vahel seisnes viimaste soovis asetada võimule ainult gelugi valitsus.

Gelug tahtis alla suruda kõiki teisi koolkondi, kelle vastu nad kõik eelnevad sajandid olid sõdinud. V Dalai-Laama möistis, et selline valitsus oleks teravdanud vägivalda, mis kestis Tiibetis viimased 2 sajandit. Et seda vältida üritas ta luua riiki, mida ta esitas vana Tiibeti impeeriumi taas-asutamisena.

Tema võimu pidi toetama gelugi traditsioon, kuid seal pidi olema ka teiste traditsioonide esindajaid. V Dalai Laama suhtus eriti pooldavalt ja lugupidavalt nyingma koolkonda, millega tema perekonnal olid tugevad ja kaua-aegsed sidemed olnud ning see tekitas paksu pahameelt gelugi tippude hulgas.

Peale V Dalai-Laama surma võttis gelugi hierarhia valitsemise enda kätte ja muutis dala-laama institutsiooni radikaalselt.

Kui Šugden kaitses gelugi hierarhiat dalai-laamaVI Dalai Laamat (kellel polnud ka tegelikult võimu) muudeti dalai-laama rolli nii, et see muutus rohkem ainult gelugi traditsiooniks.

Edasi Järgmistel dalai-laamadel kuni XII Dalai-Laamani oli selle teema kohta vähe öelda, kuna nende valitsusajad olid lühikesed ning neil polnud palju poliitilist võimu.

Teema kerkis uuesti üles XII Dalai-Laama valitsusajal. Dordže Šhudgen XX. alguses oli XII Dalai-Laamal (Thubten Gyatso,1876-1933) rivaal Pabonkha Rinpoche (1878-1941) näol, kes propageeris Tsongkhapa õpetust suure entusiasmiga ning teatas, et see on parim õpetus.

Pabonkha õpetaja Mahasiddha Tapo Dorje Chang olevat kohtunud Tušita taevas Tsongkhapaga, Dordže Šugdeni erinevat vormi.

Dordže Šugden andis talle täielikud juhised ja mahasiddha naases Tiibetisse koos tekstidega.

Peale tema surma levitas Pabonkha Rinpoche Dordže Šugdeni praktikat ja 1920-aastate alguses oli tal palju kuulsaid ja tarku õpilasi. Pabonkha oli küll olnud njingma koolkonna järgija, kuid tema perekond oli pühendunud Dorje Šugdenile läbi ajaloo.

Vahepeal kannatas ta tõsise haiguse all, mida ta võttis kui märki, et ta pole puhtal teel püsinud. Sellest peale lõpetas ta njingma praktikate tegemise ja propageeris Dordže Šugdeni praktikaid.

Lõhenemine, mis sellele propagandale järgenes, oli tõsine ning Dalai-Laama keelas tal õpetamise.

Pabonkha lubas lppbuda, kuid ei pidanud oma lubadust.

Ta hakkas Shugeni propageerima, kui gelugi peamist usukaitsjat. 1940-aastatel muutus gelugi koolkond agressiivsemaks oma opositsioonis teiste koolkondade vastu.

Ühe Pabonkha õpilase juhtimisel sunniti mitmeid njingma kloostreid hakkama gelugi pooldajateks.

Mõned gelugi fanaatilised pooldajad tahtsid teisi koolkondasid hävitada ja seda just Šugdeni nimel.

Šugdeni kujutatakse kui usukaitsjat vastutavana selle eest, et gelugpa pooldajad ei tahaks teiste koolkondade öpetuste vastu huvi tunda.

Mõned gelugi õpetajad tundsid ennast ebamugavalt Šugdeni praktika pärast, aga vaatamata pingele Pabonkha ning XIII Dalai-Laama vahel ei tehtud sellest suurt probleemi – Pabonkha oli küll populaarne, aga ta oli siiski üks laama teiste oluliste gelugi laamade hulgas.

XIV Dalai-Laama õpetajaks sai Kyaye Triyang Dorje Chang (1900-1981), kes oli ka Pabonkha pärimus-liini järgija.

Dalai-laamal oli veel üks õpetaja – Ling Rinpoche, kelle tagasihoidlik iseloom jättis ta vaidlusest kõrvale ja enamus teisi gelugi laamasid jäid Tiibetisse.

Triyang rõhutas oma õpetustes seda praktikat ja viis Šugdeni ülistuse veel kaugemale, kui seda oli teinud Pabonkha, toonitades, et see jumalus on lõpp-kokkuvõttes täielikult valgustunud buddha, kes lihtsalt ilmub kui ilmalik jumalus.

Kui XIV Dalai-Laama oli veel noor, siis jälgis ta oma õpetajate nõuandeid ning praktiseeris ainult gelugi rituaale.

Kui ta sai vanemaks, hakkas ta kahtlema selles orientatsioonis. Lõpuks loobusŠugdeni praktikast, sest ta ei saanud samaaegselt kasutada Nechungi, kaitsjat, keda seostatakse Guru Rinpotšega (ehk Padmasambhavaga).

Dalai-Laama on kirjeldanud oma keerulisi suhteid Nechungiga, mis puutub Šugdeni.

Oraakel väljendas oma vastumeelsust Šugdeni suhtes, nimetades teda “uudsuse otsijate õpetajaks” ning kaebas, et Šugdeni praktikate tegemine nõrgendab teda.

Dalai-Laama käskis alguses Nechungil sel teemal vaikida mõistes, milline konflikt sellest võib tulla. Dalai-Laama hakkas oma isiklikus Namgyali kloostris taas populariseerima Njingma praktikate rolli. Ta kutsus mitmeid Njingma laamasid sinna õpetama ja pühitsusi andma.

Ning teine strateegiline tegu oli tagasipöördumine V Dalai Laama rituaal-süsteemi juurde.

Oktoobris 1975 iga aastasel tseremoorial tehti tuhandeid ohverdusi Guru Rinpotšele.

See sündmus ei olnud aga eriti edukas - paljud gelugi mungad ja nunnad ei tundnud asja vastu huvi, paljud avaldasid lausa pahameelt ning ei tulnud sündmusele. Nad põlgasid ära traditsioonid, mis tulid neile võõrast koolkonnast .

Kollane raamat 1975. aastal avaldas Zeme Rinpoche, üks ustav Šugdeni praktiseerija Šugdeni kohta nn Kollase Raamatu.

Kogu probleem sai alguse sellest raamatust ja dalai-laama reaktsioonist sellele.

Mõned arvavad, et enne seda oli küll pinge dalai-laama ja mõnede gelugpa’de vahel, aga tegelikult polnud tõelist probleemi. Kollane Raamat oli mõeldud täiendusena Pabonkha Šugdeni ülistamisele.

Raamat koosneb lugudest, mida autor oli kuulnud Triyangilt ebaformaalsetes vestlustes paljude aastate jooksul ning ta soovis, et need ei läheks järeltulevate põlvede jaoks kaotsi, kui Triyang sureb.

Raamatus on palju lugusid laamadest, kelle elutee olevat lühikeseks jäänud Šugdeni meelepaha tõttu, kuna nad praktiseerisid nyingma õpetust.

Kõigepealt kirjeldatakse Šugdeni viha objektine V Pantšen-laamat, kuna ta võttis omaks nyingma õpetuse.

Vaatamata Šugdeni hoiatustele jätkas ta. Peale ebaõnnestunud enesekaitse rituaali suri ta 29 aastaselt.

Raamat tsiteerib palju sarnaseid juhtumeid. Raamatu peamine sõnum seisneb selles, et gelugi laamad ei tohiks praktiseerida õpetusi teistest koolkondadest, muidu tõmbavad nad enda peale Šugdeni viha ning surevad enneaegselt.

Dalai-laama jaoks oli selline raamat rünnak tema rolli vastu dalai-laamana, tema usuliste õpetuste tagasi lükkamine gelugi koolkonna poolt ja tema poolt Tiibeti vabastamiseks tehtavate pingutuste petmine.

Esimene avalik reaktsioon dalai-laama poolt oma meelepaha väljendamiseks oli keeldumine “pika elu soovidest” tiibeti uueaasta saabudes.

See on traditsiooniline rituaal ning dalai-laama aksepteerib need soovid märgina puhtast sidemest enda ja tiibetlaste vahel. See sümboliseerib tema pühendumust jätkata dalai-laamana ja tiibetlaste truudust talle.

Kui Rahvusassamblee üritas XIV Dalai-Laamat mõjutada neid vastu võtma, rääkis ta neile oma unenägudest, kus tal paluti tulla tagasi Puhtale Maale.

Sellistest unenägudest rääkimine oli tiibetlaste jaoks pea-aegu sama kui kuulutada, et ta loobub maailmast ning oma rollist siin.

Nechung soovitas tiibetlastel lugeda palju bodhisattva Avalokitesvara mantrat, kelle kehastus dalai-laama on.

Mõned tiibetlased aga ei võtnud nendest riitustest osa ning säilitasid rahu.

Nemad kuulusid Tiryangi järgijate hulka ning nägid dalai-laama reaktsioonis oma õpetaja petmist ja tema õpetuse tagasilükkamist.

Triyangi peeti gelugi koolkonna üheks olulisemaks õpetajaks ja selle ortodoksuse valvajaks. 1976. aasta keskel võttis dalai-laama lõpuks vastu “pika elu soovid” Tiibeti valitsuselt ja tiibetlastelt ning peale selle võttis ette samme, et kinnitada gelugi lojaalsust hakates survet avaldama Šugdeni praktika vastu, pannes peale mitmeid piiranguid – kolmel tiibeti suurel kloostril (Drepung, Gaden ja Sera) ja kahel tantristlikul koolil keelati Šugdeni lepitamise praktikate tegemine avalikel tseremooniatel.

Mitmed Šugdeni kujud eemaldati nendest kloostritest.

Lõpuks keelas Dalai-Laama Sera munkadel kasutada hoonet, mis algselt ehitati igakuise Šugdeni rituaali jaoks.

Individuaalselt võis iga üks praktikat jätkata, kuni nad teevad seda diskreetselt.

Kollane Raamat ning Šugdeni lepitamine ohustas süsteemi, mis põhines Guru Rinpoche (Padmasambhava) ja Nechungi soosimisel.

Šugdenit esitatakse jumalusena, kes karistab gelugi munki, kes võtavad üle nyingma praktikaid.

Need on aga omakorda tihedalt seotud pühendumisega Padmasambhavale.

Sellega õõnestas Kollane Raamat V Dalai Laama rituaal-süsteemi ja praeguse dalai-laama pingutusi seda süsteemi veelgi enam täide viia.

Ja loomulikult tundis dalai-laama ennast otseselt rünnatuna selle raamatu poolt, sest kes siis veel, kui mitte tema oli see inimene, kes üritas õõnestada gelugi puhtust teiste koolkondade rituaalidega? 1978. aastal kõneles dalai-laama esimest korda avalikult Šugdeni vastu.

1993a külastas dalai-laama Lõuna Indias Hunsuris asuvat tiibeti kogukonda ning suur hulk ilmalikke tiibetlasi soovis tema juurde audientsile.

Nad palusid dalai-laama abi, kuna neid ähvardati Šugdeni meelepahaga. Seejärel, 3 aastat hiljem, 1996. aasta kevadel soovitas dalai-laama kõigil neil, kes soovivad järgida teda, kui vaimset juhti ning neid, kes soovivad töötada Tiibeti heaks, lõpetada Šugdeni soosimine.

Šugden on tema arvates deemon ja ta oli ka ise varem kutsunud välja seda jumalust, kuna ta puudus õige arusaamine asjast. Aga peale asja uurimist ta lõpetas, sest sai aru, et sellel on negatiivne mõju.

Ta ütles, et tema loengutesse ja pühendamistele ei tohi tulla need, kes on seotud Šugdeni praktikaga.

Sest kui nad tahavad Šugdeni kummardamist jätkata, õõnestaks see õpetaja–õpilase vahelisi suhteid või isegi lühendaks õpetaja eluiga.

Dalai-laama vastased - Šugdeni pooldajad aga ütlevad selle kohta, et dalai-laama teadis täpselt, millele rõhuda, et tiibetlased teda järgiksid, kui ütles, et tema elu on ohus.

Selle nimel on tiibetlased valmis ükskõik mida tegema. Dalai-laama oma kõnes ütles, et vaidlus Šugdeni üle gelugpa koolkonnas on kestnud 400 aastat, kuid probleem on tekkinud alles viimase sajandi jooksul, kui Šugdeni kummardajad on hakanud teda pidama Buddha kehastuseks.

See, mis algselt oli olnud vaimu lepitamine või vaigistamine on muutunud selle vaimu kummardamiseks. Teisisõnu: maine kaitsja on saanud olulisemaks kui see doktriin, mida ta peaks kaitsma.

Võrdluseks võiks tuua riigipea ja tema ihukaitsja – kas poleks imelik kui viimast austatakse rohkem kui teda ennast? 1996. aastal juulis moodustati Dorje Šugdeni küsimusega tegelemiseks spetsiaalne komitee.

Selle komitee ühehäälne otsus oli, et Tiibeti valitsuse alla kuuluvad poliitilised ja religioossed alaüksused ei tohi tegeleda selle jumaluse praktikatega.

Üksikisikuid tuleb aga selle praktikaga kaasnevatest kahjudest informeerida, kuid jätta neile vabadus käituda, kuidas soovivaid.

Siiski, praktikaid jätkavad tiibetlased ei saa dalai-laama käest pühendusi Vadzrajaāna õpetustes.

Komitee loomise eesmärgiks oli lahendada selles küsimuses tekkinud probleeme.

Üks ülesannetest oli veel välja selgitada tõde ja ümber lükata väiteid, nagu oleks paljud tiibeti ametnikud Dharamšalas oma tööst ilma jäänud, kuna nad on Šugdeni pooldajad.

Vastusüüdistused Dalai-Laamale religioosses tagakiusamises


Sellisele ärakeelamisele oli loomulikult tulemas vastu-reaktsioon. Asutati Šugdeni Pooldajate Heategev ja Religioossne Ühing (edasipidi SDCRS )mis peamiselt asub Indias ning millel on liikmeid rohkem kui 20 riigis maailmas, sh Nepal, Tiibet, Mongoolia, UK, Šveits ja USA

. Nad saatsid India valitsusele kirja, mis süüdistas Tiibeti valitsust religioosses tagakiusamises järgmistes punktides:

1. Tiibeti valitsus viib läbi sund-allkirjastamist - inimesi sunnitakse alla kirjutama deklaratsioonile, milles peavad lubama, et ei kummarda enam seda budistlikku jumalust.

2. Tiibeti valitsus eksiilis ähvardab mitte edasi anda finants abi neile Tiibeti põgenikele, kes keelduvad alla kirjutamast.

3. Tiibeti Naiste Assotsiatsioon ja Tiibeti Noorte Kongress on korraldanud majast majja käimist, et selgitada välja, kes kummardavad Dorje Šugdenit.

Religioossed kujutised on ära võetud ning hävitatud, inimesi on füüsiliselt rünnatud ning hirmutatud ja vähemalt üks munk on haiglasse pandud.

4. Lapsed, kelle vanemad kummardavad seda jumalust, on visatud välja tiibeti koolidest ja paljud valitsusametnikud on oma tööst ilma jäänud, kuna nad keelduvad seda jumalust kummardamast loobumast.

5. Karnatakas, Mundgodis Gaden kloostri peatempli ees asus Dorje Šugdeni kuju, mille ees selle templi mungad iga päev palvetasid. Dalai-Laama isiklikult käskis selle kõrvaldada vaatamata munkade vastuseisule.

Juunis 1996. aastal võeti Tiibeti eksiilis oleva parlamendi poolt ühehäälselt vastu resolutsioon, et avaldada tänu Tema Pühaduse Dalai-laamale ning lubada järgida tema iga nõuannet.

Tänatakse kloostreid jt institutsioone, laamasid, munki ja tavalisi inimesi, kes on võtnud kuulda dalai laama nõuannet.

Ning neil, kes ei ole nõu kuulda võtnud palutakse kuulata kassette ja lugeda kirjandust dalai laama nõuande kohta. Neil palutakse koheselt teha oma individuaalne otsus. Öeldakse, et ühe kindla religiooni piires teatud praktika kohta nõu andmine ei kuulu religioosse tagakiusamise alla. Samuti eitatakse inimeste tagakiusamist.

Vägivallakampaania Šugdeni aktivistid muutusid väga mürgiseks oma ähvardustes praktika kriitikute vastu. Tiibeti Administratsioonile on saadetud ringkiri, mis ähvardab valla päästa terrori ja surma.

Üks kiri 1996. aasta aprillist ütleb: “Dalai-Laama ja Tiibeti eesel-ametnikud peaksid lahendama probleemi ausalt muidu oleme sunnitud leidma väljapääsu verevalamisest”.

30.04.1996. aastal läksid Mundgodisse - sealsesse Tiibeti asulasse -, et seal seletada Dalai-Laama nõuannet, Religiooni ja Kultuuri Osakonna sekretär ja Dalai-Laama kabineti esindaja.

Neile toimetati pakk, milles oli nuga ja sõnum: “Meil ei olnud võimalik teiega kohtuda seekord, kuid loodame, et järgmine kord saame teid kätte”.

Need ei olnud tühjad ähvardused: 27 mai õhtul tehti ebaõnnestunud katse tappa Mudngodis Thupten Wangyal, endine Gadeni kloostri Jangtse ülikooli ülem, pannes põlema tema maja, kui ta oli seal sees.

1997. aasta jaanuaris Jangtse Kolledzist pärit Geshe Trinley sai julmalt peksa Delhi Tiibeti laagris. 9 jaanuaril 1997 pandi põlema Jangtse küün ja viljaait.


Dharamšala mõrvad


1997. aasta 4 veebruaril leiti 3 Šugdeni kriitikut mõrvatuna ja need mõrvad on ilmselt kõige rohkem kajastamist leidnud Šugdeni pooldajate vägivallaaktina.

Asi olevat alguse saanud Šugdeni pooldajate ähvardava sisuga kirjast 3. juulist 1996 Budistlike Dialektide Instituudi direktorile - Lobsang Gyatsole, kes nagu paljud teisedki järgis dalai-laama soovitust Šugdeni küsimuses.

Kirjas sõimatakse teda moraalselt allakäinud ja budistlikule institutsioonile häbiplekiks olevaks argpüksiks, kes peaks julguse kokku võtma ning kohtuma nende esindajatega “nagu täi kohtub pöidlaga”. 7 kuud hiljem leiti direktor ja tema kaks õpilast oma kodust Dharamšalast mõrvatuna.

31.03.1997. aastal saadeti ‘Lobsang Jungney’ nime all veel üks ähvarduskiri, mis rõõmustas Lobsang Gyatso ning tema õpilaste surma üle ning lubas veelgi verevalamist.

Põhilisteks süütõenditeks olid ähvarduskiri ja ka telefonikõne Chime Tseringile - Šugdeni Toetajate Ühingu sekretärile, mille mõrvarid olid teinud teel Dharamšalasse. Politsei sõnul jäi juurdlus pooleli Karnatakas, kus on palju Šugdeni pooldajaid, väga mõjukaid inimesi ja seal ei saa eriti abi Tiibeti kogukonnalt.

Kuid oletatavest kuuest mõrvarist on teada nelja isiku nimed. Ajade sellise käigu tulemusena andis 17.09.1997. aastal Tiibeti eksiilis parlament välja veel ühe resolutsiooni, mille kohalselt tuleks seaduse piires kontrollida ning kasutusele võtta efektiivseid meetmeid Šugdeni pooldajate väärinformatsiooni jagamise piiramiseks.

Tuleb pingutada, et piirata Šugdeni aktivistide kampaaniat hirmutada ja petta inimesi ning ohvritele tuleb võimaldada kaitset. Ja just eriti Kolmes Suures Munklikus Ülikoolis - Seras, Gadenis ja Drepungis tuleb hoiduda selle praktika tegemisest.

Vastuväited süüdistustele 1997. aasta veebruaris ilmus aga artikkel “Kas Tiibeti välivailitsuse minister valetab?”, mis on kirjutatud ühe tiibeti keele tõlgi poolt, kes oli huviga sündmusi jälginud ning näinud ka televisooni saadet selle kohta, kuidas toodi tõendeid Šugdeni pooldajate süü tõestamiseks.

Ekraanil oli näidatud ka ähvarduskirja Lobsang Gyatsole. Sellest oli alguse saanud mõrvamüsteerium, kuid tõlk hakkas selles kahtlema, kui nägi tiibeti keelset orginaali, sest talle tundus, et see on valesti inglise keelde tõlgitud.

Ta konsulteeris veel mitmete tiibeti keele tundjatega ning kõik olid nõus, et ähvardus “nagu täi kohtub pöidlaga” ei olnud tiibeti keeles sama mõttega, vaid see väljend peaks tähendama tiibeti keeles “teha kindlaks, mis on tõde ja mis on vale”. (inglisekeelses variandis: “we’ll squeeze you like a lice.....to verify louse and finger”)

Lobsang Gyatso oli enne avaldanud mitmeid raamatuid Šugdeni vastu ning selle versiooni kohaselt olid Šhugdeni pooldajad lihtsalt soovinud selgeks teha, et on palju aspekte, millega Lobsang Gyatso


pole veel tutvunud. Ja kui Lobsang Gyatsole ei sobi tulla Delhisse, siis võiks ta nimetada aja, mil sobiks delegatsioonil teda külastada.


Mundgodi intsident



2000. aastal Septembris toimus Mundgodis - Indias, Tiibeti asulas - seminar (Cholsum Convention), mis lõppes kivide loopimisega, milles said haavata 3 politseiniku ja rohkem kui 30 tavainimest.

Juba teel peatati saadikuid, kes olid seminarile teel, et kontrollida, kas neil pole relvi, sest kaks kohalikku organisatsiooni -Tiibeti Naiste Ühendus ja Tiibeti Noorte Kongress kartsid, et Šugdeni pooldajad on Dalai Laama vastu. SSC peasekretär Geshe Cheme ja tema kaks kaaslast peetigi piiril politsei poolt kinni ninge ei lubatud neil edasi minna.

Järgmisel päeval Mundgodis kogunesid üle 2000 laama (lisaks 200 naist), et alustada protsessiooni, et takistada seminaril toimumast ja tahtsid hävitada Šugdeni templit ning hakkasid ŠugdeniShugdeni pooldajad, kes olid sinna kogunenud üle India ja ka Nepaalist, kuid neid ootasid laagrisse asunud Šugdeni vastased. Kui kohalikud mungad olid ära saatnud neid külastunud saatkonna sattusid nad nende keskele ning ilma igasuguse armuta said nad peksa. pooldajaid kividega loopima. Ülejärgmisel päeval lahkusid

Šugdeni pooldajate süüdistused jätkuvad

Samal ajal muutusid Šugdeni pooldajad väga agressiivseks oma kampaanis. Nad täitsid interneti, meedia ja poliitilised ringkonnad süüdistustega religioossest tagakiusamisest ja füüsilistest ähvardustest, mis tehakse Šugdeni pooldajate vastu. Süüdistades Tiibeti valitsust humanitaarabi mitte andmises Šugdeni pooldajatele.

See omakorda viis aga selleni, et paljud ajakirjanikud otsustasid asja ise uurida ja üldiselt oli nende poolt kajastanud info Šugdeni pooldajatele pigem kahjulik.

Nechungi kohta ütlevad Šugdeni pooldajad, et ta on kurikuulus selle poolest, et teeb kogu aeg vigu.

XIII Dalai Laama olevat surma saanud sellepärast, et Nechung andis talle kogemata mürki.

1959a põgenemisel Tiibetist olevat Dalai Laamat aidanud just Šugden.

Hiljem Nechung sai kadedaks. Dalai laama ütleb, et Šugden oli teinud ennustuse, millal sureb XIII Dalai Laama ning tundnud suurt rõõmu, kui tema ennustus täide läks.

8 veebruaril 1997 oli aga India politsei arreteerinud 5 Šugdeni järgijat kahtlustades neid hästi korraldatud mõrva vandenõus.


Olevat olnud nö hitlist, kus oli 14 nime. Šudgeni pooldajate juht Geshe Dragpa Gyaltsen lükkab tagasi kõik süüdistused ja kardab, et Šugdeni pooldajatest saavad budismi juudid. Samas on vastaspool süüdistades neid nimetanud budismi Talibaniks.

Uus Kadampa traditsioon

NKT ei ole eriti tuntud idas, kuid Euroopas on ta hästi tuntud.

Ta on kõige kiiremini kasvav sekt Suurbritannias, kus tal 97a oli 3000 liiget. Samuti on tal mitmeid keskusi Austraalias, Malaisias, Brasiilias, Mehhikos, Ameerika Ühendriikides ja ka mujal Euroopas 1991. aastal asutas üks vanem munk - Kelsang Gyatso uue Dorje Šugdeni koolkond - Uus Kadampa Traditsioon - mis asub Inglismaal. Kelsang kutsuti Inglismaale Tiibeti kloostrist 1977. aastal, et ta õpetaks Cumbrias. 1980-aastatel sai ta endale mitmeid järgijad.

Kelsangi onu on Dorje Šugdeni medium.

NKT läks varsti õitsele kuna lubas vaimset tasu rahalise annetuse eest – selline tegutsemine oli loomulikult dalai laama meelest ebapüha müügivõte ning see aitas kaasa nende vahelise vastuolu suurenemisele.

Kelsang Gyatso kinnitab, et tema järgijatel ei ole mingit pistmist Dharamšala mõrvadega ja nende iidoli raevukas aspekt on ainult sümboolne, ta ütles, et isegi kui tema parim sõber oleks need mõrvad sooritanud, mõistaks ta need hukka.

Kelsang kirjeldab NKT-d kui “puhtaid gelugpasid” ning on maalinud vaenuliku portee dalai laamast, mis on muule maailmale raskesti äratuntav: ta süüdistab dalai laamat Tiibeti mahamüümises Hiinale ja usuvabaduse piiramises.

Dalai laama on öelnud, et tegelikult on Šugdeni kultus see, mis diskrimineerib usuvabadust - kui näiteks inimene soovib praktiseerida nyingmad, siis öeldakse, et sel juhul see kaitsja kahjustab teda. See on takistus usuvabadusele.

Dalai laama üritab aidata kaasa erinevate uskude rahulikule kooseksisteerimisele, kuid Šugdeni pooldajad ütlevad, et gelugpad isegi ei tohiks puudutada nyingma tekste. Keshe Kelsang on oma õpetuses keskse koha andnud Dorje Šugdenile.

Dalai laama usub, et Šugden on maine jumalus, Kelsang usub, et ta on Buddha manifestatsioon. NKT keskustest on keelatud dalai laama pildid ja tema nime mainimine.

Keshe Kelsang ütleb, et tema jaoks on vastuvõetamatu, et dalai laama on nii vaimne kui ka ilmalik juht.

Tema arvates need kaks asja peaksid seisma eraldi. Dalai laama on tema arvates diktaator.

NKT liikmed räägivad dalai laamast, et ta on tegelikult kahtlustav diktaator, kes sõltub väga oma oraaklitest ja jumalustest.

Nad annavad ülevaate, mis sobiks võib olla tohkem mõnda keskaegsesse õukonda : “intriigid, milles julmad mehed mängivad kuni surmani, kui samal ajal õukonna soosikud ja nõiad manipuleerivad valitsejaga, deemonid ja jumalad manipuleerivad inimestega, needused ja vanded.

Mitmeid aastaid polevat Geshe Kelsang saanud töötada iseseisvalt, kuni tema järglased ähvardasid avalikustada narkootikumide veo organisatsiooni, mida kasutatakse tiibeti keskuste finantseerimiseks.

Tõde olevat, et NKT kasv läänes põhjustab paljudele hirmu ning paljudele kadedust.

Ning sellepärast soovivad Dalai Laama ja tema järgijad hävitada Šugdeni, kui nende peamist embleemi.

Ühe Dalai Laama isikliku tõlgi sõnutsi olevat olemas salajane organisatsioon, mis on ähvardanud tappa kõik, kes praktiseerivad Šugdeni.”

Laama, kes tapeti 1997. aasta veebruaris, oli tuntud Šugdeni vastane.

Üks NKT teooriatest tema mõrva seletamiseks oli see, et ta saabus just Taiwanilt suure summa rahaga ning probleem tekkis, kuidas raha jaotada. XIV Dalai Laama vend olevat nende mõrvadega seotud.

Mõrvad olevat organiseerinud Khampa guerilla organisatsioon, mis juhtis võitlust 1959. aastal kui dalai laama põgenes Tiibetist.

Šugdenlased lükkavad tagasi kõik süüdistused, et nad kasutavad oma jumalust raha saamiseks.

Kuid teine pool väidab, et Šugdeni pooldajad on alati uskunud, et nende kaitsja annab neile maiseid rõõme ja NKT on seda uskumust kõvasti ära kasutanud. XIV Dalai Laama ütleb: “Keegi ei paluks Buddhalt õnnistust parema äri jaoks, kuid just selliste soovidega minnakse Šugdeni juurde-ja see on see, kuidas ta on muutunud vaimuks, kelle poole palvetada”

Arvamuse levimisele, et NKT on ainult raha peale väljas, aitas kindlasti palju 1996a juulis Londoni ajalehes “The Guardian” ilmunud artikkel, kus ajakirjanik Madeleine Bunting intervjueerib mitmeid endisi NKT liikmeid, kellelt on nõutud raha.

Ta toob tsitaate inimestelt, kes arvavad, et Kelsang ei saa tegelikult aru lääne inimestest ja nende mõtteviisist, kuigi ta ise ütleb, et tema õpetus näitab, “kuidas säilitada rahulikku meelt päeval ja ööl läbi kogu elu ja see lahendab inimeste probleemid”.

Nad kirjeldavad tema artiklis põhiliselt seda, kuidas neilt raha nõuti ja mis neile selle ühingu juures ei meeldinud.

Kuigi nad ütlevad ka, et Kelsang on väga lahke ja oskab inimesi aidata, jätab tema artikkel NKT’st ja Geshe la’st - nagu teda kutsuvad tema järgijad - halva mulje, kui ühing, mille eesmärk on inimestelt raha välja pressida.

Järgnes NKT koolkonna vastuväide sellele artiklile - selle autor olevat ühe rivaalitseva budistliku sekti liige (teiste allikate kohaselt aga olevat ta hoopis pühendunud katoliiklane).

Hiina osavött

“Dorje Šugdeni kirjeldatakse - nelja kihvaga, mis on teravad kui jääliustik, kolm veripunast silma ja juuksed kui põlevad maod. Tal on kaelakee 50. inimese pealuust.

Mitmeid kordi on dalai laama hoiatanud, et Dorje Šugden on oht Tiibetile, mis üritab iseseisvuda ja ka oht tema isiklikule turvalisusele.

Mida rohkem võiksidki hiinlased tahta oma uues, teisest maailmast pärit sõbras?”

Selles, et teda sellisena kirjeldatakse, pole siiski midagi erilist, sest tegelikult nagu juba eelpol kirjeldatud, kujutatakse kõiki usukaitsjaid väga raevukates ja vihastes poosides.

Üks põgenik Inglismaal ütleb: “Me teame, et hiinlased julgustavad Šugdeni pooldajaid nii Tiibetis kui ka väljaspool Tiibetit. Aga meil ei ole täpseid tõendeid - eriti Läänes - kuidas nad seda rahastavad.”

Eksiilis tiibetlased ja india uurijad kahtlustavad Pekingit Šugdeni pooldajate ja dalai laama eksiili valitsuse vahelise vaenu õhutamises.

Üle Tiibeti jagavat hiinlased raha Šugdeni templite ja pühamute ülesehitamiseks, mis hävitati Kultuuri Revolutsiooni käigus.

Sonam Topgyal, dalai laama valitsuse minister, väidab, et valitsuse töötajad, kes avalikult tunnistasid, et nad on Šugdeni pooldajad, said Tiibeti uue aasta saabudes preemiat.

Hiina ajakirjandus avaldab hea meelega Šugdeni pooldajate süüdistusi, et dalai laama sunnib oma rahvale peale usulist diktaatorlust. India võimud uurivad võimalikku seost kahe väidetava hiina spiooni ja Šugdeni toetajate vahel.

Kuid Geshe Cheme Tsering - Dorje Šugdeni kogukonna peasekretär New Delhis - ütleb: “See on vaid politsei spekulatsioon, meil pole sellel mingit seost”.

Siiski need, kes on vastutavad Tiibeti vaimse juhi elu turvalisuse eest, võtavad ähvardusi tõsiselt. 1997. aasta jaanuaris hakkas politsei saama teateid selle kohta, et Šugdeni pooldajate tõttu võib dalai laama elu olla ohustatud.

Nad palusid dalai laamal katkestada reis Tiibeti pagulaste kogukondadesse Lõuna Indias, kus asub Šugdeni pooldajate keskus, kuid dalai laama keeldus. “Meie jaoks on ohu märkamine äärmiselt tõsine ja me peame jätkame ööpäeva ringset valvet” ütleb üks ohvitser.

Mõned India ametnikud kahtlevad, kas tõesti hiinlased tahaksid dalai laamat tappa. Üks Indialasest Hiina spetsialist ütleb, et lihtsam oleks neil oodata kui dalai laama sureb.

Siis ei oleks kedagi, kes vaidleks nende valitsemise vastu Tiibetis. Aga hiinlastel võib puududa kannatlikus tema loomuliku surma ootamiseks.

Hiina spioon Dharamšalas

Eksiilis tiibetlastel on kombeks korra kuus külastada Dalai Laamat. 1998. aasta suvel arreteeriti sellisel sündmusel üks hiina spioon - noor tiibetlane nimega Chomphel.

Ajaleht kirjeldab seda sündmust üsna värvikalt: “nende hulgas oli üks noor tiibetlane, kes näitas üles vähest huvi Dalai Laamaga kohtumise vastu ning selle asemel pööras oma tähelepanu kaitsesüsteemidele ja hoonete asetusele.

Kui teised olid ametis usuliste toimetustega, nähti teda avatud templi väljakul joonistamas kaarti ja mõõtmas, kui palju läheb munkadel aega oma rituaali täitmiseks - võilampide täitmiseks ja templi pühkimiseks.

Ta jälgis India politsei ja sõdurite liikumist linna ümber.

Lõpuks tabasid India salaagendid ta joonistamas pilti armee garnisonist.

Küsitlemisel tunnistas Chomphel, et ta kuulub Hiina armee luuresse ning ta oli saadetud Indiasse, et koguda informatsiooni veel samal aastal toimuva operatsiooni jaoks, millesse on hõlmatud 10-15 hiina agenti.

Joonised, mis temalt leiti, panid Tiibeti kaitseväed Dharamšalas uskuma, et hiinlastel võis olla kavas lasta maja õhku ühe kogunemise ajal.”

Arreteerimisele järgnes Hiina Välisministeeriumi teade, et nemad pole kuidagi seotud vandenõuga. Siiski usuvad India ametnikud, et Hiina jälgib tähelepanelikult Tiibeti eksiili valitsust ning tihti üritab tekitada probleeme Dharamšala indialaste ja tiibeti põgenike vahel.

Üks politsei ametnik: “hiinlased saadavad palju spioone Dharamšalasse” Arvatakse, et sellega on seotud ka Šugdeni pooldajad.

Karze kloostri juhtum Tiibetis

Tiibeti idaosas, Karze piirkonnas, 1999. aasta 31. oktoobri demonstratsioonil osalejatest on Hiina kaitseteenistus arreteerinud u 80 inimest, ütleb tiibeti allikas.

Seal osales umbes 3 000 tiiibetlast ja nad nõudsid oma vaimse õpetaja Geshe Sonam Phuntsoki ja tema abilise vabastamist.

Nad arreeteeriti 24 oktoobril. Hiina teatab, et nende arreteerimise põhjuseks oli seostatus pommide ja poster kampaaniaga, mis on viimasel ajal Karzes toimunud.

Kuid tiibetis usutakse, et arreteerimise põhjustas Karze kloostri keeldumine toetada Dorje Šugdeni pooldajaid. Teatatakse, et Karze klooster keeldus Šugdeni pooldaja Thupteni kingitustest ja kutsest lõunale. Thupten on Šveitsi Rabten Choeling Dharma Keskuse munk ning Karze tihe külaline.

Karze mungad keeldusid pakkumisest, et näidata välja oma rahulolematust Rapten Choelingi kloostri keeldumise üle Dalai Laama nõu järgimast.

Sveitsis asuv keskus on üks tugevamaid Šugdeni pooldajate keskusi. Hiina võimukandjad on ka arreteerinud mitmeid Šugdeni kriitikuid Tiibetis.

Gangcheni kloostri juhtum Sarnane juhtum on teada ka Gangcheni kloostris, Saga maakonnas. 1997. aasta märtsis tuli kloostrisse kuue-liikmeline töörühm, et läbi viia “uuesti õpetust”.

Liikmetelt keelati dalai laama pildid. Gangchen laama, kes töötab koos hiina võimudega külastas kloostrit kõigepealt juunis 1997 ja kutsus siis kokku spetsiaalse koosoleku, et anda juhendeid “kuidas näidata lojaalsust ja patriotismi PRC suhtes” (Patriotic Re-education Campaign).

Teist korda kui ta tuli 3. detsembril 1999. aastal käskis ta munkadel hakata kummardama Šugdenit ning kuulutas ennast Gangcheni kloostri asutaja ümberkehastuseks ning kutsus munki ka ennast austama.

Hiljem kutsus ta kohale ka 10 ametniku kohalikust Religiooni Osakonnast ja Avaliku Kaitse büroost, kes ähvardasid munki vangistuse, kui nad hakkavad Gangchen laamale vastu.

Nende keeldumist võetaks poliitilisena ja alustataks uurimist rahvavastases kuritöös.

Pideva surve all kummardada Šugdenit põgenes mitu munka NKT on praeguseks lõpetanud protestide korraldamise, põhjuseks tuuakse, et see on üha enam ja enam ebasobiv.

NKT sekretar ütleb, et nad pole enam osalised Dorje Šugdeniga seotud vastuoludes, kuigi möönab, et mõned liikmed võivad isiklikult olla.

Kui Dalai Laama efektiivselt selle ära keelas, siis nad küll võitlesid nende inimeste eest Indias, kes soovisid seda praktikat jätkata, kuid lõpetasid oma osaluse, kuna asi läks liiga vastuoluliseks. 1998.

aastal kuulutasid nad ametlikult, et nad on lõpetanud dispuudi Dalai Laamaga ning ei ole kuidagi seotud sektidega Indias ja Nepaalis, kes tegelevad ähvardustega. Tundub, et tegelikkuses on probleem praeguseks juba vaibunud.

Kõikide Tiibeti koolkondade juhid on ametlikult teatanud, et nemad on Šugdeni praktikatest loobunud.

Mitmeid kõrgemad gelugi laamad ja mitmed Gandeni kloostriülemad on Šugdeni vastu kõnelenud. Chankya Rolpai Dorje ütleb: “Je Lama (Tsonkhapa) ja tema õpilased ei tegelenud maiste jumaluste ja maiste kaitsjate lepitamisega ja isegi mitte Mancheni kivivarega tema kodukoha jumalusega………

Minevikus siiski mõned Gandeni kloostriülemad lepitasid Šugdenit ja kogesid ebaõnne. Lõpuks Trichen Dorje Chang võttis maha Šugdeni kujutise ja templi ning ajas vaimu kloostrist välja”

Samamoodi vihjab üks teine Gandeni kloostriülem, et Šugden on väga õel ja kuri vaim, tema keelas Šugdeni praktika ära.

Praegune Sakya koolkonna juht oma kirjas Tiibeti Rahva Asetäitjate Assambleele ütleb, et sakya koolkonnas pole ühtki kloostrit, kus tehtaks Šugdeni praktikaid ja et juba tema eelkäijad võtsid kasutusele vahendeid, et julgustada loobumist Šugdeni praktikast ning ajasid Šugdeni välja kõigist sakya kloostritest

. Kargyu ja Njingma koolkondade jaoks on Šugden needuslik ning ka nende juhid ei taha tegeleda tema praktikatega: “Meie – kargyu ja nyingma järgijad – usume, et isegi meie halvad unenäod on põhjustatud Šugdeni poolt.” ütleb Shamar Rinpoche. Milleks siis nii palju juttu teha sellest?

Tundub, et problem on hetkeseisuga juba lahenenud.

Kahju on veidi sellest, et riik, mis peaks kogu oma jõu suunama vabaduse saavutamisele Hiina ülemvõimu alt, peab tegelema veel selliste siselõhedega.

Võib olla, et oli tõesti palju inimesi, kelle jaoks võtta vastu see uus suund ei olnudki mingi probleem Dalai Laamat pimesi usaldades ja ka neid, kes enda kogemuste põhjal Šugdeni kohta otsuse oskasid vastu võtta.

Tundub, et sõda käib enamuse ajast väljal, mis inimesele mõistatametu. Kuid kas siiski pole tegelikkuses tegemist poliitiliste ambitsioonidega? Läbi ajaloo on juhtidel olnud kombeks kasutada arusaama teispoolsusest oma eesmärkide täitmiseks. Need on asjad, millel “tavainimesel” justkui ei oleks sõnaõigust, mis pannakse paika “kõrgemate võimude” poolt, mis mõnedel puhkudel rohkem, teistel vähem, muudavad “tavainimese” maailmapilti.

Näiteks sel puhul inimesed, kes on oma elu veetnud tegeledes Šugdeni praktikaga, leidsid oma maailmapildi lõhutuna, kui kuulsid, et tegemist on deemoniga. Kas võib aga päriselt asetuda nende poolele, kes selles küsimuses pimesi uskudes dalai laamat järgivad?

Samuti on ju olnud uue dalai laama valimisega – justkui ümbersünni teooria poolt toetatud, kuid kes tegelikult on uued dalai laamad valitsusse määranud?

Sellega seoses ilmselt ootab tiibetlasi uus ja suurem probleem, sest Dalai Laama ise on ennustanud, et sünnib väljaspool Hiinat ja Tiibetit, Hiina võimud aga sõnavad, et järgmisena sünnib ta umber Hiinas. Sellest veelgi läbinähtavamaks minna on vist üsna raske.

Artikli koostanud ja kirjutanud Pille Repnau

Kasutatud allikad

Entsüklopeediad

1. Monier Williams “Sanskrit – English Dictionary”, 1966
2. The Rangjung Yeshe Tibetan-English Dharma Dictionary,

Monograafiad

1. XIV Dalai Laama “Kindess, Klarity and Insight” Snow Lion Publications, New York 1984 / 1985
2. Ars Buddhica, “Ikonografia Vajrajanõ”, Moskva 2003
3. Linnart Mäll “Nulli ja Lõpmatuse Kohal”, Ilmamaa, Tartu, 1998
4. Maija Määttänen, “Thangka Buddhan kuva tiibetiläisessa kultuurissa” Cummerus kirjapano OY, Jyvaskyla 2001
5. Rene de Nebetsky–Woikowitz, “Oracles and Demons of Tibet – The cult and iconography of the Tibetan protective deities”, Paljor publications, 1998
6. J.N. Rerih, “Tibetskaja Živopis”, Rahvusvaheline Rerihi keskus 2001
7. David L. Snellgrove, “Four Lamas of Dolpo. Tibetan Biographies” Brno Cassirer (publishers) Ldt, 1992
8. Giuseppe Tucci, “The religions of Tibet” University of California Press Berkley and Los Angeles1980
9. Tulku Thondup Rinpoche, “Hidden Teachings of Tibet”, Wisdom Publications London, 1986
10. Robert A.F. Thurman, “Life & Teachings of Tsongkhapa”, Copyright Library of Tibetan Works and Archives, Dharamšala 1982
11. Chögyam Trungpa Rinpoche, “The Buddhist art of Tibet”, Shambala Publications, Berkly & London, 1975
12. M.Y. Evans–Wentz “Tiibeti raamat suurest vabanemisest”, psühholoogiline kommentaar dr. C.C. Jung, käsikiri
13. L.A.Waddell, “Buddhism and Lamaism of Tibet” Oxford book and stationery Co. Darjeeling, India (1978) 1993


Artiklid ja pressiteated

1. Andrew Brown “Battle of the Buddhists” The Independent, London, 15.07.1996
2. Madeleine Bunting, “Shadow boxing on the Path to Nirvana”, The Guardian, London, 6.07.1996
3. Tony Clifton “Did an Obscure Sect Murder Three Monks Close to the Dalai Lama?” World Tibet Network News, 6.05.1997
4. George Dreyfus, “The Shuk-Den Affair: Origins of a Controversy”, Williams college, 1999 täiendatud versioon artiklist, mis varem avaldatud lehes “Journal of The International Association of Buddhist Studies”, Vol 21, no 2 (1998): 227-270, www.tibet.com/dholgyal
5. Helmut Grossner, Letzehof, ref: “Triple murder in Dharmasala, India, feb. 97 “Does them ministrer of Tibetan exile Goverment lie?”
6. Meenaksi Ganguli & Maseeh Rahman, “Time Asia”, 28.11.1998, VOL 152 No 12,
7. Lin Mei-chun, “Tibetian sect pans Dalai Lama’s Ban”, Taipei Times 8.04.2001
8. Condrad Richter “Chinese Propaganda Magazine Continues to Exploit Shugden Contraversy” World Tibet Network News, 03.04.1997
9. Gareth Spraham, “Why Dalai Laama rejects Shugden”, Tibetan Review, Dehli, Juuni 1996,
10. J.Zurbrzycki, “A Tibetian Tempest over deity”, Christian Sciense Monitor Vol. 90 No 120, 18. Mai 1998
11. Victor & Victoria Trimondi, “The War of The Oracle Gods”, www.american-buddha.com,
12. Mike Vilson, “Schisms, murder and hungry ghosts in Shangri-La (internal conflicts in Tibetan Buddhist sect)”, Cross Currents, Vol.49 No. 1 Association for Religion and Intellectual Life COPYRIGHT 1999 Association for Religion and Intellectual life
13. Gareth Welsh “Worries as Buddhist sect spreads in north. Residential center to be opened” The Journal (UK), 26.01.1999
14. Chandigarh edition of the Indian Hindi-language national daily, Jansatta, 28.04.97
15. Central Tibet Adminisration, Gangchen Kyishong, Dharamšala, India, pressiteade
16. Department of Information and International Relations, 2 november 1997, pressiteade
17. Unrepresented Nations and Peoples Organisation, Human Rights Update, 12.07.2000 pressiteade
18. Star of Mysore, 8.10.1999