Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Dzogtšen

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Garab dorje.jpg
Padmangu-samjest.jpg
Prayer flags at the pass in buddhist tuva.jpg
Dzogtšen tähendab tiibeti keeles "absoluutset täiuslikkust".


Õpetus, mis võimaldab meil jõuda oma tõelise loomuse (rig pa) äratundmiseni.


dzogtšen (tb rdzogs chen ‘suur saavutus’), tiibeti budismis, eriti *ningma koolkonnas tantristlik kujustamisviis, mis põhineb arusaamal algupäraselt täiesti puhtast *meelest, mida tajutakse selge valgusena ja mille äratundmine tähendab *ülimat täielikku virgumist.

dzogtšeni järgi on kõik *seadmused meele looming ja iseenesest tühjad, st nad on meelest kui selgest valgusest eristamatud.

dzogtšeni järgi jõutakse *virgumisse iseeneslikult ning kui meele ja seadmuste ühtsus on kujustatud, saab kujustaja kõik *buddhade omadused.

dzogtšeni õpetuse olevat Tiibetisse toonud *Padmasambhava ja Vimalamitra 8. saj.

dzogtšeni tuntuim õpetaja oli Longtšen Raptšampa (tb klong chen rab ‘byams pa, 1308–1364), kelle teosed «Neljakordne sisemine olemus» (tb snying thig ya bzhi) ja «Seitse aaret» (tb mdzod bdun) on d-i olulisimad allikad.

Tänapäeva tuntumaid d-i õpetajaid Läänes on Namkhai Norbu (1938–), kelle järgijaid on ka Eestis.

Dzogtšen on muistne, tiibeti budismi njingma koolkonna peamisi õpetusi, kuigi selle praktiseerimist võib leida ka teistest õpetusliinidest.

Dzogtšeni tuntakse ka ati-jooga nime all ja seda peetakse Šākjamuni Buddha lõplikuks ja kõige salajasemaks õpetuseks.

Dzogtšeni nimetatakse „suureks”, kuna midagi ülevamat pole, ja „täiuslikkuseks”, kuna lisameetodid pole vajalikud.

Dzogtšeni praktiseerijate kogemuse põhjal on meelepuhtus meis synnipäraselt olemas vajades vaid äratundmist.

Dzogtšeni õpetust võib määratleda kui olemasolu selget mõistmist, võtit, mis suudab avada inimese teadvuse, vaatamata sellele, millisesse kultuuri või religiooni ta kuulub.

Dzogtšeni peamiseks ideeks on välja tuua kõigi olendite tõeline loomus: algne seisund, mis on vaba karmast ja pole tingimuslikkuse alane.

Dzogtšeni õpetust selgitas üle kahe tuhande aasta tagasi Garab Dordže. kes sündis Uddiyanas, muistses kuningriigis, tänapäeva Pakistanis oleva Swat’i orus.

Dzogtšen-i näol on tegemist on vahetu teadmise seisundiga, mida gurud on läbi aegade edasi andnud, väljaspool igasuguseid koolkondi või sekte.

Tiibetis läbib dzogtšen nii budistlikku kui varasemat bon-traditsiooni.

Ajaloolased on seisukohal, et läbi tiibeti budismi on dzog-chen tänapäevani jõudnud 12 algõpetaja kaudu.

Esimesena sai enam kui tuhat aastat tagasi Õpetusest ilmutuse meister Garab Dordže.

8. sajandil m.a.j viisid Vairochana, Vimalamitra ja Padmasambhava need Õpetused Tiibetisse.

Sel perioodil tõlgiti paljud budistlikud pühakirjad sanskriti keelest tiibeti keelde, aga samas ka suur hulk dzogtšeni tekste.

Dzogtšen ei ole mitte lihtsalt õpetus, mingi järjekordne filosoofia või keeruline süsteem, mis sind ahvatlevate tehnikatega oma võrku mässib.

Dzogtšen on seisund –algseisund, täieliku virgumise seisund, mis on kõikide buddhade ja vaimsete teede tuum ning inimese vaimse evolutsiooni tipp. /

.../ see on meie algse loomuse juba iseenesest täiuslikuks saanud seisund, mis ei vaja enam mingit „täiustamist”, sest nagu taevaski, on see juba algusest peale olnud täiuslik.

Kõiki budistlikke õpetusi võib selgitada „aluse, tee ja vilja” seisukohast.

Dzogtšeni alus on fundamentaalsem algseisund – meie absoluutne loomus –, mis on juba iseenesest täiuslik ja meis alati olemas.

Patrul Rinpoche ütleb: „Seda ei tule otsida väljastpoolt ega ole see midagi, mida sul enne ei olnud ja mis on nüüd äsja su meeles tärganud.”

Seega on aluse – absoluudi – seisukohast meel sama, mis kõikidel buddhadel ja sel tasandil ei saa õpetajate sõnutsi õpetusest ega harjutamisest juttugi olla.

Meie suhteline seisund on selline, et meie sisim loomus on varjatud ja tõe juurde tagasi jõudmiseks on meil vaja järgida õpetusi ja harjutada: see on dzogtšeni tee.

Ning lõpuks, meie algse loomuse mõistmine tähendab ühtlasi täielikku vabanemist ja buddhaks saamist.

See on dzogtšeni vili ja kui olla kogu südame ja meelega selle juures, saab see võimalikuks ühe elu jooksul.”

Bon traditsiooni jõudis dzogtšen’i Õpetus arvatavalt meister Šenrab Miwoche kaudu, kes levitas seda pärimust iidsel Šang Šungi territooriumil, mis tänapäeval on Lääne-Tiibet.

Kaasajal on dzogtšen-i traditsioon – mida õpetatakse eelkõige tiibeti budismi Nyingmapa pärimusliinis ja bon-traditsioonis, ka teistes koolkondades – on hakanud levima Läände, seda tänu eksiilis olevatele Tiibeti meistritele, kes jagavad väsimatult dzogtšen’i Õpetust nii Euroopas, Ameerikas kui Aasias.