Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Eestlased austavad Jeesuse sündi usutunnistusest hoolimata . 23.12.2005

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Christmas-tree.jpg
Money tree.jpg
Night-before-christmas.jpg
Money-023.jpg
Dutch-woman-frau antje der spiegel.jpg
Maidar-huraal-ivolgaas-0.jpg
Maidar-huraal-ivolgaas-munko-laama.jpg


Eesti kristlasele võib tunduda, et jõuluajal on maailma keskpunkt ehteis kuusepuu. Tegelikult ei pea suur osa laiast maailmast kristlike jõulude ajal isegi puhkepäevi, liigsöömisest ja punases kuues habemikuks kehastumisest rääkimata. Jumalapoega poleks nendele nagu sündinudki. Eestiski elab hulk inimesi, kes mõistavad jõuluaega omamoodi. Õigeusklikud, kui nad alluvad Moskva patriarhile, peavad jõule vana kalendri järgi 13 päeva pärast õigeusklikke, kes alluvad Konstantinoopoli usukeskusele, maausulised keskenduvad jõuluajal rahvakommete täitmisele, juutidel on detsembris hanuka, rõõmus püha templi taaspühitsemise auks, moslemitel pole tänavu jõuluajal üldse mingit erilist usupüha.

Õigeuskliku palve sisu on elu

Eesti apostliku õigeusu kiriku Pärnu Issandamuutmise koguduse abipreester Uudo Jalaka on pensionär ja põline pärnakas, kes abipreestrina on tegutsenud viimased kuus aastat. Kui kirikuaias keegi riisub, midagi korrastab ja sätib, võib kindel olla, et see on Jalaka. Uudo vanemadki oli õigeusklikud ning noorena, 1942.-1943. aastal tegutses ta samas Konstantinoopolile alluvas õigeusu kirikus kirikuteenrina. Vahepeal tulid nõukogude aeg ja töömehe-elu, siis Jalaka kirikus ei käinud. Aga pärast poja surma seadis sammud taas pühakotta. “Selles vanuses hakkab inimene ikka rohkem elu üle järele mõtlema,” arvas mees. “Jõulud tähistavad õigeuskliku jaoks eelkõige Jeesuse sündi.” Jõululaupäeval on Jalakate kodus laud kaetud ja küünlad süüdatud. Istutakse abikaasaga vaikselt, palvetatakse.


“Palvetame oma pere eest, sugulaste eest, tervise pärast, ega tervis ilma Jumala armuta seisa,” rääkis abipreester, lisades, et tunneb palvetades ennast osana kogu inimkonnast. “Palve jõud on suur,” sõnas ta. Uudo Jalaka soovib, et inimesed mõtlesid jõulude ajal kaasinimestele, kel midagi pole, kodututele ja eriti lastele. “Elu on püha. Aga ega kedagi palvetama õpetada saa, igaühe oma asi, kuidas seda teeb,” nentis Jalakas. “Mina palves materiaalseid asju ei palu, nende eest pean ikka ise hoolitsema.” Jalaka sõnutsi vaadatakse nende peres jõulude ajal ainult kirikusaateid. Viina ei võeta. Usule pühendunud mehe meelest on kristlastega parem suhelda kui mittekristlastega.

“Kes kõige kõrgemat ei tunnista, see ajab elus tühja taga,” ütles abipreester. Järgmine suurem püha on õigeusklikele 1. jaanuar ehk Jeesuse templisseviimise püha ja muidugi ülestõusmispühad. Jalakale on Jeesuse sünnist veel hardam sündmus Jeesuse ülestõusmise pühitsemine.

Hindu austab kristlikku püha

Vamsi Krishna Lavu on Pärnus ja Tallinnas asuvate aasia restoranide omanik. Lõuna-Indiast pärit mees on hindu ning nendib, et Pärnus jagab temaga sama usutunnistust kuus kaasmaalast. Lavu kontoris lauanurgal kõrgub meetrine kuldne elevandipeaga jumala Ganeša kuju, kaelas kannab mees kaitsva jumalusega amuletti. “Indias on tavaline, et kõrvuti elavad eri religioossete tõekspidamistega inimesed: hindud, moslemid, sikhid, džainistid, budistid ning paljudest harudest kristlased,” rääkis Lavu. “Indias puudub religioonide vahel barjäär ning teistsugusesse maailmavaatesse suhtutakse lugupidamisega.” Lavu kodumaal peavad jõulupühi peamiselt kristlased. “Osa neist läheb jõululaupäeval kirikusse, kuid kõik mitte,” jutustas hindu. “Kirikute juures tehakse siis ilutulestikku, kristlaste kodudes on välja pandud pisikesed figuurid, mis tähistavad Petlemma sündmusi.” Sõbrad kutsuvad siis Lavu külla, korraldades piduliku õhtusöögi. Jõulupühade sisu on hindule teada. “Olen lõpetanud katoliikliku kooli, oskan laulda paljusid kristlikke laulegi,” kõneles ta. Hinduismi lähtealus – vedad on maailma vanim pühakiri ja Lavu meelest pole midagi sellest, et eestlased vedadest suurt ei tea. See on mõistetav, sest Eesti on eeskätt kristlike traditsioonidega maa. Lavu kavatseb Eestis olles kutsuda sõbrad jõuluõhtul külla, piduliku jõululaua katab tema eestlannast abikaasa, kellega ta tutvus Peterburis.

“Meie pojal on vaba valik, millise usu ta valib,” kinnitas Lavu.

Maausk austab ja talletab vanu rahvakombeid

Maausuline Toomas Sildvee elab Pärnumaal Suigus, maausuliste ühenduses Maavalla Koda on tal täita Emajõe Koja vanema kohustused. Sildvee rääkis, et elab suures peres, kus igal liikmel oma tõekspidamised. “Isa on vana kooli uskmatu ehk agnostik, ema on nime poolest luterlane, kuid paljuski peab kinni maausu kombestikust,” selgitas Sildvee. “Õde, õemees ja nende kolm last on aga eri kaliibriga maausulised.” Nii kojavanema isa kui ema esivanemad on elanud Pärnumaal vähemalt Põhjasõjast alates, aga ilmselt ennegi.

Sildveele on jõulud tunduvalt vanem nähtus kui kristlus. “Juba siis kui indogermaan Odin oma rahvaga Aasgardist jalga lasi, peeti siinkandis jõule,” teadis Sildvee. “Loomulikult on jõulud maausulistegi jaoks üks püha aeg ja aeg atra seada ning pidutseda.” Palvete lugemist Sildevee ei poolda. “Palved võivad tõega täituda,” ütles ta ettevaatlikult. “Me ei tea, kas sellest aga mitte segadust siiailma juurde ei tule.” Maausulise arvates tuleb igasugu riitustega olla ääretult ettevaatlik ja kasutada neid äärmise häda sunnil. “Eelistan loitsida vaikides ja sõnatult,” lisas ta. Jõuluaega kogetakse Sildvee kodus seaprae ja hapukapsastega, nagu ilmselt paljudes kristlikeski kodudes. “Kuusepuugi on juba tuppa toodud, aga rohkem laste rõõmuks kui uusaegse kombe pärast,” ütles Sildvee, kellele maised rõõmud pole võõrad ega keelatud. Viimastel aastatel on ta jõulude ajal bridži mänginud, kuna aga jõuluajal millegipärast turniire ei korraldata, tekib veendunud bridžikätel sel ajal bridžinälg, millest ülesaamiseks korraldab mees sõpradega naljaviluks turniiri nimega “Suigu Open Cup”.

Sildvee jutustas maarahva jõulukommetestki. Nimelt kasutatakse suuremas osas Maavallas sõna “jõulud”, kuid näiteks Mulgi-, Tartu-, Võru- ja Setumaal on enam levinud “talistepüha”. Paljud keelemehed on arvanud, et “jõulud” on muinas-skandinaavia laen ja meile tulnud tuhatkond aastat tagasi. Kuid on keeletarku, kes leiavad, et tegemist on põlise eesti sõnaga.


Jõuludeks koristatakse ja ehitakse maausulise maja põlisrahva vanal kombel ning valmistatakse aasta kõige rikkalikumad piduroad. “Et pühade ajal ei tohi tööd teha, tuleb kõigi ettevalmistustega varakult hakkama saada,” nentis kojaülem. “Tehakse jõulukroonid ja -krässid, valmis pannakse ja süüdatakse kolmeharulised küünlad.” Suurem osa ettevalmistustest tehakse juba toomapäeval, 21. detsembril. “Siis tõustakse varavalges, et teha valmis jõuluvorstid ja panna käima õlu,” jutustas Sildvee. “Oma õlu peab olema igas maausulise peres ning seda jätkugu jõulude lõpuni.” Tähtis on luua kord ennekõike majapidamises. “Eluruumid koristatakse ülima hoolega, puhtaks pühitakse isegi seinad ja laed,” rääkis maausuline. “Ka õu tehakse puhtaks ja pärast ei tohi põrandat pühkida enne, kui jõuluaeg läbi. Vastasel korral pühitakse õnn majast välja.” Jõuludeks tuuakse maausulise koju tagasi kõik väljalaenatud asjad ning pühade ajal ei laenata majast midagi. Kõik tööriistad viiakse ulualla. Inimeste ja majapidamise kaitseks ning õnneks tehakse ohutisi. Tubadesse kaabitakse pisut hõbevalget või raputatakse soola või siis tehakse kadakasuitsu. Ohutised on samuti kõikvõimalikud jõuluks valmistatud krässid, tähed ja ristid. “Need koguvad pühade ajal endasse kõik soovimatu, seepärast tuleb nad peale pühi põletada,” õpetas Sildvee. “Jõuluõhtul enne pimedat tehakse välisustele, väravatele ja sõidukitele valge kriidi või söega ristid. Isegi kaevule, põllunurkadele ja nõudele tehakse riste. Aitab seegi, kui hooned piiratakse: tehakse nende ümber kõndides ring.” Viimase sajandiga on palju muutunud maaususki, sest enamik rahvast on jätnud oma tared ja kodupaigad ning asunud elama linna kivimajadesse. Tööd ei tehta tavaliselt enam selleks, et kõhtu täis saada, vaid selleks, et osta üha uuemaid mugavusi ja mänguasju.

“Need, kes võtavad jätkata maarahva, selle maa põlisrahva järjepidevust, võiksid jõulude ajal meeles pidada maakombeid linnadeski,” rääkis Sildvee. “Alguses piisab ehk piskustki, hoidke toad öösel valged ja aknad pimedad ning toit laual.”


Budist väärtustab vaimset rõõmu

Kaido Soobik töötab firmas, millel kontor nii Pärnus kui Tallinnas. Pärnu kontoris ripub seinal pühapilt, millel kujutatud budistlikud meditatsioonijumalused. Tiibeti budismi traditsioone järgiv noor mees on elanud aasta jagu Tiibeti kloostreis ning on veendunud, et budism pole niivõrd religioon kui eluviis ja maailmavaade. Kaido Soobikul ripub kaelas amuletikarbike, kus laamade annetatud pisiesemed. Nimelt on budistlikus traditsioonis eriline koht õpetajal ehk gurul. “Siin on kila-kola, mis teistele ehk midagi ei ütle, minu jaoks on need aga väärtuslikud,” väitis Kaido Soobik. Budistidel jõuludega otsest seost ei ole. Budismis peetakse tähtsaks Buddha sünnipäeva ja tema virgumise aega. “Tiibetlased võtavad uut aastat vastu veebruari lõpus, märtsi alguses,” selgitas budist. “Põhja-India budistlikes piirkondades pole jõulupühade ajal märkigi poolt maakera vallutavast jõulubuumist. Budistlik maailmakäsitlus ei sobigi inimesele, kel emotsioonid üle pea käivad, see praktika nõuab kannatlikku meelt ning pühendumist.” Soobik andis nõu kirjutada budistist tuttavale kaarti saates, et soovite talle meelekindlust. “Eesti budistid elavad kristlikus keskkonnas ja seega teavad nad kristlike pühade tähendust ning kombeidki,” märkis Soobik.

Jõuludesse suhtub mees väga suure respektiga, nende pühade ajal on ta tavalisest perekesksem. “Minu isa ja ämm on aktiivsed kristlased, olen seega ümbritsetud kodus kristlusega,” rääkis Soobik. Tema abikaasa vanematel on põline traditsioon sõita jõululaupäeval maale, külla vanaemale. Kingitusi sel õhtul ei tehta, sellist kommet pole. “Väärtustatakse koosolemist,” tähendas Soobik. Palvetamine pole budistidelegi võõras, see on Soobiku sõnutsi üks usupraktika osi. “Jõulupühade ajal võiksid inimesed keskenduda sisemistele väärtustele: olla heatahtlikud, sallivad, ligimesi armastavad, hoolivamad,” soovitas budist, lisades, et pidu ja pillerkaar pole budismile võõrad, aga sellel on vähem välist toretsemist ning rohkem vaimset sisu kui Eesti kommertslikule jõuluajale omane.

Baha’i palves on kiindumust ja ihalust

Rita Säde on pärnakast pereema, kes ühtlasi esindab baha’i kogudust. Baha’i usk on maailma kõige noorem iseseisev religioon. Selle rajajat, 19. sajandil sündinud pärslast nimega Bahá’u’lláh peavad bahaid viimaseks jumala ilmutajate reas, kuhu kuuluvad Abraham, Mooses, Buddha, Zarathustra, Kristus ja Muhamed. “Suurte õpetajate eesmärk on viia edasi igavesti arenevat tsivilisatsiooni,” selgitas Säde. “Usume, et meie õpetaja sõnum on armastuse sõnum, mis aitab inimkonnal jõuda uude ajajärku. Baha’i ajaarvamise järgi on meil praegu 163. aasta ja uus aasta algab 21. märtsil. Aastas on 19 kuud ning kuudel jumala nimed: Valgus, Hiilgus, Suurepärasus ja nii edasi. Bahaid respekteerivad teisi usutraditsioone ja pühi, nii ka jõulusid. Jõulud otseselt aga bahaismi tähtpäevade hulka ei kuulu. Säde kõneles, et palves pöörduvad bahaid oma jumala poole, selleks pole vaja vahendajaid. Palutakse, et religioonid ja rahvad võiksid rahus ühineda.

“Jõulude ajal võiks soovida inimkonnale rahu, armastust ja valgust,” soovitas Säde. “Ärge tehke haiget teistele, siis on maailm õnnelikum koht.” Bahaide palved, mis on kirja pannud selle usu looja, on Säde kinnitusel väga poeetilised. Ta luges ette ühe neist: “Oo sõber, istuta oma südame aeda vaid armastuse roos ning ära lase lahti kiindumuse ning ihalduse ööbikust.” Säde ise veedab jõulud pere keskel, üheskoos külastatakse abikaasa vanemaid.

Moslemite pühadeaeg on möödas

Salong-Teatri kunstiline juht Dajan Ahmet, Eestis teatri kõrval tuntud mosleminagi, teatas, et tänavu pole islamiusulistel kristlikul jõuluajal vähimatki, mida tasuks pühitseda. “Üks palvus vist siiski on, aga mitte väga tähtis,” rääkis Ahmet. “Asi on lihtsalt selles, et islami ajaarvamises on aasta lühem kui kristlastel. Seetõttu on islami tähtpäevad ja paastud kristliku kalendri järgi liikuvad pühad ning tänavu ei lange neist ükski kristlikule jõuluajale.” Ahmet ütles, et tähtsaim püha – lambaohverdamise püha, millele eelnes 40 päeva paastumist, langes tänavu novembrisse. “Lambaohverdamise püha tuleneb vana testamendi loost, kus Aabram pidi Jumala käsu oma usu tugevuse märgiks ohverdama poja, kuid lõpuks ohverdas oina,” võttis Ahmet igivana loo lühidalt kokku. “Sellest lähtub islami keeld inimesi mitte ohverdada.” Kuigi moslemite jaoks valitseb jõuluajal usuvaikus, ei keela islam palvetada, kristlastest sõpradega vorsti pohlamoosiga süüa ega ilmselt isegi jõuluvana mängida, kui moslem on juhtumisi elukutseline näitleja nagu Dajan Ahmet.


Link