Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Esoteerikast . Harri Kingo

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Harri KIngo.jpg
Alchemical Laboratory.jpg
Swayambhunath Sadhu.jpg
Puu-profiilis-inimene.jpg


Vaimseks ülendumiseks ei ole vaja tegeleda astraalrändamiste ja muu sarnasega. Enese jaoks olen eritlenud usu Jumalasse ja müstikaharrastuse sel kombel, et vaatlen müstikat ja muid esoteerilisi kunste, teadmisi, oskusi kui tegelemist inimese alateadvusega, seda kuni inimese energeetilise tasandini välja, usku aga kui usaldamist, kui avatud olekut ja elamist, mis on suunatud inimese üliteadvusliku sfääri - vaimse olemise ja reaalsuse poole.

Idas eristatakse küllalt selgelt vahendeid - inimese ainelis-energeetilisi avaldusi - teadvust ehk argiteadvuslikku Mina ja teisalt saavutamise eesmärki - inimese Kõrgemat või ka Tõelist Mina - inimese vaimset olemist. Üks on komplekt vahendeid, teine eesmärk, ja neid ei tohiks segamini ajada. See on umbes samamoodi nagu rahaga - raha on suurepärane vahend, kuid eesmärgina destruktiivne igasugusele vaimsusele, seega mitte eesmärk. Kui vahend on ta omal kohal, kui eesmärk aga väärastab raha inimest märgatavalt. Näiteid pole vaja vist tuua.

Asudes iseseisvale avastusretkele oma alateadvusse, võib kohtuda tõesti omaenese alateadvuslike jõudude ja energiatega, keda/mida inimene ei pruugi olla suuteline taltsutama, käsitlema ja need võivad inimese üle võimust võtta. Idas tehakse selliseid harjutusi vaid rangelt õpetaja juhendamisel, kes teab oma õpilase taset, vajadusi ja võimeid ning kes kontrollib selliseid meditatsioone.

Näiteks tantrism, mis õpetab käsitlema inimese täiesti maiseid, kehalisi seksuaaltunge ja -energiaid, suunates need isiku vaimsele täiustamisele. Õpetaja hoiab sellistes meditatsioonides tasakaalus inimese süvenemise oma "alateadvuslikku" ja inimese ülendumise "üliteadvuslikku" sfääri - inimese energeetilised protsessid ja teisenemised on vahendi rollis ülendumise, puhastumise teel. Vahendeid kasutatakse eesmärgi, mitte vahendi enese pärast.

Peamine oht isetegevuse juures on, et jäädakse kinni vahenditesse ja need vahendid osutuvad võimsamateks inimese enese kontrollivatest oskustest, kokkuvõttes jõutakse seeläbi enesekahjustamiseni. Areng, ülendumine, vabanemine, valgustumine jääb saabumata. Ise leiutada vahendeid katse-eksituse meetodil või neid järgida raamatust on küllalt ohtlik, sest võidakse jääda imetlema oma saavutusi saamata aru, et tegemist on vahendiga, teisalt võib kaduda tasakaal vahendi ja eesmärgi vahel. Kõik see on isiksust kahjustav.

Kui tõmmata siinkohal paralleel Jeesuse ja Ida õpetajate vahele, siis andis Jeesus sisuliselt oma õpetusega sellise tee ja vahendid inimesele, mis inimest ka siis ei kahjusta, kui tal pole mingeid esoteerilisi teadmisi ja oskusi, pole õpetajatki kõrval. See on usu-usaldamise kui jumalikule armule avatuse tee. Kui seda teed vaadelda ida kontekstis, siis pole imestada, et seal peetakse Jeesust väga kõrgeks õpetajaks - tema antud vahend - usk kui usaldamine ja avatus jumalikule armule ning selle läbi Jumalaga arenevas osaduses olemine - on tõesti suurepärane praktiline tee vaimsustumiseks. Selle vormideks on tavaliselt palve ja mõtlus kui aktiivne tegevus, mõtte sihipärane suunatus Jumalale ja meditatsioon kui olemine avatuses Jumala ees jumaliku kohalolu vastuvõtuks.

Idas on Jeesuse õpetatule lähedased suunad budismi kaks voolu - Hiina chan (Jaapani zen), mis jätab ekskursid ja süvenemised alateadvusesse ja on suunatud teadvuse ületamisele teadvuse enese abil. Mitte ilmaasjata ei nimetata chan'i mõtluse teeks (dhyana - mõtlus snskr. k).

Teiseks Hiinas leviv Amitabha Buddha järgimine, kus on õpetus Puhtast Maast - Sukavati'st - buda Amitabhasse uskuja-usaldaja ei sünni selle arusaama kohaselt enam tagasi samsaara maailma, vaid jätkab oma vaimset arengut surmajärgselt juba Amitabha Buddha Puhtal Maal, kus ta istub Õpetajate jalge ees ja kuulab nende vaimustavaid õpetusi.

Jeesus ei pööranud mingit tähelepanu inimese alateadvusele ja enesesse süüvimisele - kaasinimese teenimine oli see, millele ta taevase Isa uskujat-usaldajat suunas.


Kordan ennast, aga siiski: inimene pole võimeline saama terviklikuks, tasakaalustatuks ja harmooniliseks kui ta sihikindlalt eitab või pole lihtsalt teadlik oma vaimsest olemisest - oma ideaalist ja teest selle suunas. Oleks kena kui ida praktikaid käsitledes ei aetaks segamini vahendit ja eesmärki - oma energeetilist olemist, ilminguid, võimalusi, ja teisalt vaimset ülendumist, täiustumist, puhastumist, tasakaalustumist - ideaali, mida need vahendid on kutsutud teenima.

Loodan, et suutsin veidigi viidata teatud puutepunktidele ida-lääne vahel, vähemalt mõnele paralleelile. Ja hoida ehk tagasi õhinat, millega nii sageli sukeldutakse esoteerikasse. Sest esoteerika, müstika ja saladuslikkus hajuvad, kui neid valgustab teadmine ja vaimne taipamine.