Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Gampopa

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Gampopa.jpg
Gampopa (tb sgam po pa, 1079–1153), tiibeti budismi kagjü koolkonna rajaja.

Gampopa , alias oli pärit Dvagpo provintsist Ida-Tiibetis. Nimi "Gampopa" viitab ? kuningas Songtsen Gampo (surn. 650.a.) taaskehastusele. Astunud mungaks kadami koolkonnas, õppis ta paljude õpetajate juures, kellest olulisemaks oli Milarepa.

Õppides oma arstist isalt ravikunsti sai temast õpetlane meditsiini alal.

Kui Sönam oli vaid 24-aastane, surid ta naine ja lapsed. See vapustus pani teda nägema elu kaduvust ning ta andis mungatõotuse india pandit Atišast (982-1054) lähtunud kadam koolkonna liinis, saades õpetusi mitmetelt õpetajatelt.

Kui temani jõudsid kuuldused erak Milarepa (1052-1135) harukordse vaimse selguse ja imepäraste võimete kohta, otsustas ta auväärt Mi-la üles otsida.

Milarepa juhatuse all saavutas Sönam kiiresti edu.

Kolmeteistkümmne kuu pärast soovitas Milarepa tal pöörduda tagasi Kesk-Tiibetisse, kus jätkata mediteerimist.

Seda Sönam tegigi ning peale kolmeaastast eraklas mediteerimist tärkas temas meele ja kõigi asjade ülima loomuse mõistmine.

Oma elu viimase perioodi kuni surmani 1153 a. veetis Sönam Rinchen paigas nimega Gampo, kus tema ümber kogunes suur hulk õpilasi.

Gampopa ühendas Tilopa - Naropa - Marpa - Milarepa liini jooga- ja mahamudra õpetused kadam koolkonna astmelise tee õpetuste ning kloostritraditsiooniga, pannes nõnda aluse kagjü koolkonnale, millest kujunes üks neljast suuremast tiibeti budismi koolkonnast (munga/nunnaordust).

Drikung Kagjü koolkond on üks Kagjü koolkondadest, mis asutati 852 aastat tagasi suure vaimse meistri Kjoba Džigten Sumgön`i poolt. See koolkond on otseselt alguse saanud Buddha Šakjamunist ja algbuddhast Vadžradharast.

Kõik nende kallihinnalised õpetused on jõudnud Gampopani kolme õpetusliini täielikult valgustunud meistrite kaudu. Esimest liini kutsutakse Suurepärane Õnnistuste Realisatsiooni liin. Saanud alguse Vadžradharalt, läks see edasi Tilopale, Tilopalt Naropale, Naropalt Marpale, Marpalt Milarepale ja Milarepalt Gampopale.

Teist liini kutsuti Sügava Vaate Liin. See sai alguse Buddha Šakjamunist. Sealt edasi Nagardžunale, siis Tšhanta Kirtile ja lõpuks Atišale. Atišalt edasi Gampopale.

Kolmandat liini kutsuti Ülima Praktika Liin. See sai alguse Buddha Šakajamunist. Edasi läks Mandžušrile, Mandžušrilt Maitrejale, Maitrejalt Ashangale, jne.

Kuni Atišani. Atišalt jälle Gampopale. Ja nõnda sai Gampopa sügavaid õpetusi, salajasi suulisi transmissioone ja õnnistusi kõigilt neilt kolmelt liinilt. Kõik õpetused andis Gampopa edasi Phagmodrupale.

Samuti õppis Gampopa Nāropa kuut seadmust ja mahāmudrā’t. Pärast Milarepa surma rajas Gampopa tema õpetuste baasil uue koolkonna ja asutas Dvagpo (tb dwags po) kloostri.

Gampopa tuntuim teos on «Vabanemise kalliskiviehe» (tb thar pa rin po che’ rgyan), milles ta püüab ühendada kadami ja kagjü õpetusi.Gampopa suurteos "Hinnalise vabanemise kaunistus" (tiibeti keeles Dwags po thar rgyan, ehk pika pealkirjaga Dam chos yid bzhin nor bu thar pa rin po che'i rgyan) esitab tervikliku ülevaate kogu vaimsest teest, alates esmase motivatsiooni seadmisest kuni virgumiseni välja.

Nõnda avab tekst olulised teemad nagu budaloomus, inimsünni väärtuslikkus, õpetaja leidmine, maiste asjade püsitus, karma, virgumismeele loomine, bodhisattva kuus ületavat voorust, vaimse arengu jaotus viieks teeks ning kümneks bodhisattva tasemeks, täiuslik virgumine ja budade teod.