Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Gaudapāda

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Ascetic-00.jpg
Buddhist art - 002d.jpg


Öeldakse, et Gaudapāda oli Shankara kaasaegne 7. sajandil maj.

Gaudapāda oli Govinda öpetaja,kes omakorda olevat olnud Shankara teejuhiks ja öpetajaks filosoofias.Kuid Shankara isiklikult väidab enda kohta et tema öpetajaks oli Gaudapāda kes tundis hästi vedānta (sampradāya-vit) traditsiooni.Kui lähtuda sellest kui faktist siis elas Gaudapāda 7 sajandil.

Teised uurijad aga arvavad, et Gaudapāda elas palju sajandeid enne Shankarat ja isegi enne Buddha-t. Nende väide on, et pärimus Shankara kohtumisest Gaudapādaga on tõene, kuid et nad kohtusid teineteisega joogatasandil, kus õpilase vaimne silm on avatud ja on võimalik otsene suhtlemine mineviku suurhingedega.


advaita esimene süstematiseerija oli Gaudapāda ning lõpliku kuju andis sellele Shankara (8.-9. saj). India autoriteedid peavad Gaudapāda-t esimeseks vedaanta filosoof-iks ja üheks kõigi aegade suurimaks nägijaks.

Selleks, et jõuda kõrgeima tõeni, peab filosoofia Gaudapāda järgi arvestama mitte ainult ärkveloleku-teadvus-t, vaid ka inimese teadvus-e teisi aspekte, selliseid nagu une-teadvus ja uneta uni, ning sünkroniseerima need tegurid, kui otsitakse kogu teadvuse võimalikku lähtekohta.


Gaudapāda ja upanišadid-e riši-d olid vastu seisukohale , et teadvus-e aspekte vaadatakse eraldi. “Gaudapāda ja Shankara järgi on filosoofia,” ütleb Subrahmanya Iyer, “inimese kogemuse terviklikkuse ehk kogu elu tõlgendamine tõe seisukohast. Filosoofia on seega tervik, mille osadeks on religioon , müstika (jooga), teoloogia, skolastika, spekuleerimine, kunst ja teadus.

Selline filosoofia ehk vedaanta, mis ignoreerib mõnda osa või osi, ei ole vedaanta... Ja eesmärk, mida otsib filosoofia, on, nagu ütlevad need kaks silmapaistvat hindu filosoofi, selle maailma kõigi olendite õnnelikkus ja heaolu.”


Mille poolest erineb lääne ja ida filosoofia.

Prabhavananda kommenteerib : “Sõna ‘ daršana ’, mida tavaliselt on tõlgitud ‘ filosoofia-ks ’, tähendab sanskriti keeles ‘ nägemine ’ või ‘ kogemus ’. Sellest võime järeldada, et india filosoofia pole üksnes metafüüsiline spekulatsioon, vaid selle aluseks on vahetu tajumine. Gaudapāda ja muistsed vedaantafilosoofid kohtuvad köik ühes ja samas punktis, kuigi viimased väitsid, et maailm, kogu reaalsus on üks, ja nad nimetasid seda advaita ( mitte-duaalne ). Seetõttu on advaita-vedaanta filosoofiliselt öeldes monism.