Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Helena Petrovna Blavatsky elulugu - 12

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search



Mr. Cooper-Oakleu uuris Egiptuses Culombide tausta ja tuli välja, et nood olid seal sooritanud pettusi ja võltsinguid.

Helena nõudis Henri Olcotti tõstma Coulombide vastu süüdistust Madrase kohtus, mida Olcott aga ei teinud, pidades seda tarbetuks.

Meistrite olemasolu muutuks siis üksnes avaliku võitluse objektiks ja Emma Coulombi kirjavõltsinguid olnuks raske tõestada.

Skeptikuid ei paneks kohtuasi meelt muutma ja Madrase kohuski polnud teosoofide suhtes soosiv, oli ilmselt hoopis misjonäride poolt.

Coulombide poolt algatatud hävituskampaania ei näinud vähendavat teosoofia populaarsust.

Kui Helena Blavatsky Indiasse saabus, oli talle vastu tulnud hulk õpilasi, kes külvasid ta lilledega üle ja tähistasid tema naasmist.

Siis, nädalaid kestnud kannatuste järel, tulid Helenale rõõmupisarad silmi.

Londoni Psüühiliste Uuringute Ühing oli saatnud Indiasse uuringuid tegema noormehe, kelle nimi oli Richard Hogdson.

Olcott tahtis temaga koostööd teha, aga indialased pidasid tema meetodeid kohmakaiks ja rumalaiks.

Veetnud lühikest aega Adyaris, läks ta uurimusi tegema Coulombide ja misjonäride juurde.

Peagi segus, et Hogdson asetus H.P.B. vastu.

Ta esitas ametlikult väite, et H.P.B. on vene luuraja ja zarlatan, kes võis sooritada millist kuritegu tahes.

1885. aasta jaanuaris läks kolonel Olcott kuningas Theebaw III kutsel elavdama budismi Birmas. Helena püüdis kirjutada "Saladoktriini", kuid kahtluste, kuulujuttude ja pinge õhkkond mõjus talle nõrgestavalt.

Sel ajal kirjutas Helena Sinnettile: "Mul on kaks surmahaigust, mida ei saa ravida - süda ja neerud.

Mistahes silmapilgul võib esimene murduda ja teine mind ära viia paari päevaga."

Kõik tulenes viis aastat kestnud vintsutustest, muredest ja masendustundest.

Helena oli tõeliselt raskelt haige. Sageli oldi sunnitud kõnereisidel olevat Olcotti tagasi kutsuma.

Kardeti, et Helena sureb, aga arstide suureks imestuseks ta siiski paranes alati.

Õhkkond Adyaris oli plahvatusohtlik.

Damodar oli läinud Meistri juurde Tiibetisse, C. W. Leadbeater oli Olcottiga Birmas. Kõneldi H.P.B. vastastest intriigidest.

Adyari inglased arvasid suutvat juhtida Ühingut võimekamalt kui alati välismaal reisiv kolonel Olcott, kelle kõrvaldamist kaaluti.

Üha jälle ja jälle päästsid "imed" H.P.B. hinge, kuid lõpuks nõrgenes ta niivõrd, et ta arst pidas paremaks Olcott Birmast tagasi kutsuda.

Asutaja-president ei kahelnud hetkegi suutvat võimuihalejaile nende koht kätte näidata.

Naastes võttis ta ohjad oma kogenud kätesse.

See oli ülesanne, mille ta oli saanud Meistritelt ja ta ei loobuks sellest enne kui Meister nii määraks.

Kuid ta oli mures oma partneri tervise pärast.

Helena ei suutnud taluda Madrase kuuma kliimat ja seal valitsevat psüühilist õhkkonda.

Ta ei hinnanud eriti oma elu, aga Meister oli talle mõista andnud, et tal on füüsilisel tasandil veel palju teha.

31. märtsil 1885. a. lahkus Helena viimast korda Indiast.

Ta ei suutnud käia, vaid pidi istuma talle valmistatud haigetoolis.

Temaga koos lahkusid doktor Hartmann ja Mary Flynn ning noor hindu, kelle nimi oli Bawaji.

Helena tõsise haiguse ajal oli Meister Morya, kes oli teda käinud ergutamas, näidanud talle nägemust ülesandest, millele Helena pidi pühenduma järelejäänud haiguse aastatel,

Tähtsaim neist oli "Saladoktriini" kirjutamine ja nende isikute koolitamine, kelle ülesandeks jääks Teosoofia Ühingu jätkuvuse tagamine.

23. mail 1995. a. jõudis Helenat ja ta reisikaaslasi viiv laev Napoli lahte.

Torre del Grecost leidsid Helena, Mary ja Bawaji vaikse elupaiga.

Suvi oli aga nii niiske ja külm ning koht ei olnud Helena tervisele sobiv.

Kolme kuu pärast siirdus Helena koos Bawajiga Würtburgi Saksamaal.

Mary Flynn läks aga Inglismaale.

Würtzburgist leidsid nad vaikse ja soojema korteri, kuhu asutigi elama.

Sel ajal oli Helena majanduslik olukord rahuldav.

Kirjas prua Sinnettile mainib ta: "Õnneks olen saanud Venemaalt mõned tuhanded frangid (kirjutiste eest) ja mõnelt teadlaselt Indiast 900 rupeed.

Tunnen end rikkana ja küllalt hästi, et elada vaikses kohas Saksamaal, kuhu mu vana tädigi mind vaatama tuleb."

Nadezda saabus septembri alguses ja siis tulid kaks teistki Helena armsat sõpra, Fransesca Arundale ja Mohini.

Vene kirjanik Solovjov tuli samuti, kaitstes veel Helenat, kuigi ähvardavad kuuldused juba Euroopas ringlesid.

Würtzburgist lahkudes kirjutas Solovjov Helenale Pariisist: "Täna veetsin hommikupoole Richetiga ja rääkisin jälle pikalt teist, Myersist ja Psüühiliste Uuringu Ühingust.

Võin öelda, et suutsin Richeti veenda teie isiklikest võimetest ja nähtustest, mida suudate teostada."

Psüühiliste Uuringute Ühing, mille eesotsas oli Myers, ei onud veel raportit avaldanud, Tormituul, mis eraldaks terad aganatest, polnud veel tõusnud.

Krahvinna Constance Wachtmeister valmistus oma kodus Rootsis Itaaliasse talve veetma minema, Pannes asju reisiks kokku, kuulis ta äkitselt sisemist häält ütlevat: "Võta see raamat!" raamat, mida ta oli äsja uurinud, oli ühe sõbra koostatud käsikiri.

Selles oli väljavõtteid Tarot'ist ja Kabalast ning see näis küll sobimatu puhkuselektüüriks.

Kuid krahvinnal oli üsna arenenud selgeltkuulmise ja -nägemise võime ja ta oli kindel, et tegu polnud lihtsalt ettekujutamisega. Nii panigi ta raamatu oma reisikohvri põhja.

Reisil Itaaliasse põikas krahvinna Madame Gebhardi juurde Elberfeldi, kes tegi ettepaneku veeta mõnda aega Würzburgis H.P.B. juures, kes oli "üksildane, haige ja masendunud".

Asi lahenes kirja teel, kuigi H.P.B. oli algul vastu olnud. Ühel novembrikuu päeval saabus krahvinna Ludwigstrasse 6-de, kus elas H.P.B.

H.P.B. võttis krahvinna südamlikult vastu ja vabandas oma väikese korteri pärast.

Seda, et ta oli algul krahvinna tulekule vastu olnud, seletas ta just oma korteri kitsusega.

Oli vaid üks magamistuba.

Aga seda võib Helena muidugi krahvinnaga jagada, Meister Morya oli tal käskinud krahvinna vastu võtta ja ta oli kuuletunud.

Kui nad esimesel päeval teed jõid, ütles Helena äkki: "Meister ütleb, et teil on minu jaoks raamat, mida ma vajan."

"Oi, mul pole küll ühtki raamatut kaasas."

"Mõelge järele. Meister ütleb, et ta käskinud teil Rootsist kaasa võtta Tarot'ja Kabbalat käsitleva teose."

Siis meenunud krahvinnale.

Ta läinud magamistuppa ja otsinud raamatu kohvripõhjast üles. Kui ta selle H.P.B.-le tõi, ütelnud too: "Ärge avage seda veel.!

Krahvinna oodanud ja H.P.B. jätkanud: "Avage nüüd 10. Lehekülg. Kuuendalt realt võite lugeda..." ja ta lugenud peast kuuendalt realt alanud lõigu.

Krahvinna teinud nagu kästud ja 10. Leheküljel kuuendast reast algas lõik, mille H.P.B. oli sõnasõnalt dikteerinud.

Kuna raamat oli käsikiri, millest H.P.B.-l ei saanud olla koopiat, oli krahvinna suures hämmelduses.

"Miks te seda raamatut tahtsite" küsis ta, ulatades selle H.P.B.-le.

"Saladoktriini" jaoks. Meister teadis, et see on teie käes ja käskis selle tuua, et saaksin seda tsiteerida.

Krahvinna ja Helena jagasid magamistoa eesriidega pooleks ja nii said mõlemad endale toa.

Esimesel hommikul ärkas Constance kuue ajal, kui šveitslasest teenija tõi kohvi.

Seejärel riietus Helena ja seitsme ajal oli ta oma kirjutuslaua taga elutoas.

Kaheksa ajal söödi hommikust, mille järel H.P.B. töötas kella üheni.

Pärast lõunat jätkas ta tööd kuni seitsmeni õhtul ja pärast õhtusööki oli tal kombeks istuda suurde tugitooli, laduda pasjanssi ja vestelda krahvinnaga.

Üheksa ajal läks ta voodisse ja luges hilisööni vene ajalehti ja ajakirju.

Krahvinna pani tähele, et enamus H.P.B. päevi kulus selliselt, kuigi ette tuli ka erandeid.

Tuli ette mitmeid kummalisi sündmusi ja krahvinna märkas, nagu Henry Olcottki, et "Isist" kirjutades ei kirjutanud seda H.P.B. üski, nii oli see ka "Saladoktriiniga". Krahvinnal oli selgeltnägemisvõimega, mida Olcottil ei olnud.

Sageli nägi ta Meistri astraalkeha ja kuulis tolle häält. Nii sai krahvinna osa erakordsest võimalusest okultseks arenguks.

Ühel päeval, kui krahvinna tuli töötuppa, nägi ta põrandal laiali suurt hulka käsikirja lehti.

"Mis see tähendab!" küsis ta,

"Olen 12 korda püüdnud kirjutada ühtainsat lehekülge, kuid iga kord ütleb Meister, et see on valesti kirjutatud.

Arvan, et kaotan mõistuse, kui pean nii palju kordi ümber kirjutama, alla anda aga ka ei tahaks - mingu või terve öö."

Krahvinna tõi Helenale tassi kohvi ja jättis ta töötama.

Tunni aja pärast kuulis ta H.P.B.-d end kutsuvat, nüüd oli see õnnestunud.

Erinevalt Olcottist ja teistest Helenaga koos elanud inimestest ei tundnud krahvinna kannatavat Helena erilise loomuse ja tema tundepursete pärast. Krahvinna mõistis hästi, milline haruldane kogemus talle osaks langes.

Peagi krahvinna Würzburgi saabumise järel oli Bawaji saanud kutse külastada Gebbardie-d Elberfeldis.

Constance andis nõu H.P.B.-le tal seda lubada.

Ta oli märganud, et Bawaji oli närviline ja arvas, et talle tuleks kasuks pääseda mujale.

Bawaji oli armukade Mohinile.

Ta ütles, et H.P.B. tähendas talle rohkemat kui ema ja et on H.P.B.-le tänu võlgu.

Ei läinud aga palju aega, kui H.P.B.- le hakkas Bawajilt tulema jämedaid ja häbematuid kirju.

Krahvinna oli märganud Bawaji tasakaalutust Würzburgis, Bawaji oli isegi enesetapuga ähvardanud.

Nüüd nägid mõlemad naised, et Bawaji tekitas oma tegevusega suurt kahju saksa Teosoofia Ühingule.

Helena oli tema pärast väga mures, sest teadis, kui suured olid need isiklikud kiusatuses, mille alla kannatas tema õpilane. Helena ei saanud lasta tal kahjustada juba niigi kannatada saanud Ühingut, midagi tuli ette võtta.

Aga enne kui Helena asus tegevusse Bawaji tekitatud halva mõju elimineerimiseks, plahvatas pomm, millel olid palju suuremad tagajärjed.

See juhtus vanaaasta õhtul, 31. detsembril 1995.

"Ilma mingi eelneva hoiatuseta," kirjutab krahvinna, "sai H.P.B. postiga Psüühiliste Uuringute Ühingu aruande."

"Ma ei unusta kunagi päeva, mil astusin tema tuppa ja tabasin teda seda lugemas."

"Nüüd on mind nimetatud suurimaks võltsijaks ja peale selle veel vene salaluurajaks.

Kes nüüd veel mind kuulab ja "Saladoktriini" loeb," kurtis ta.

Krahvinna läks tema juurde ja luges läbi lõigu, mida too näitas.

Tutvunud Hodgsoni raportiga ja vaaginud seda, oli Psüühiliste Uuringute Ühing jõudnud järgmisele julmale järeldusele: "Meie omalt poolt ei pea teda (H.P.B-d) salanägijate ruuporiks ega ka ainuüksi alatuks seiklejaks.

Me usume, et ta on hankinud endale püsiva tiitli ajaloo omapäraseima, andekaima ja huvitavaima zarlatanina."

Ettekande läbi lugenud, mõistis krahvinna, et Psüühiliste Uuringute Ühing pidas Meistreid täielikult Blavatsky väljamõeldisteks,

Tema sooritatud imesid pidasid nad silmamoondusteks, mille abil ta Damodari ja Coulombide abil oli ninapidi vedanud Ühingus olevaid narre, Olcotti, Sinnetit ja teisi.

Tema motiiviks ei pidanud komitee siiski Hodgsoni väljapakutud väidet, mille järgi ta oli teosoofilise tegevusega püüdnud peita oma tõelist ametit salaluurajana.

Kuna nad ei suutnud leida mingit loogilist põhjust, jätsid nad lahenduseta kogu küsimuse motiivist.

"Oh neid neetud imesid, mida ma oma sõpradele tegin, neid nõuandeid sõpradele, kes mu lähedal olid.

Milline hirmus karma!

Miks te mind rahule ei jäta?" ohkas ta, "lahkuge enne, kui teilegi häbi langeb."

"H.P.B., kuna mina nüüd tean samahästi kui teiegi, et meie Meister elab ja et ta on loonud Ühingu, mis ei saa surra, siis kas te võite tõesti arvata, et ma jätaksin teid ja selle ülesande, mida me mõlemad oleme kohustatud teenima.

Kui kõik ülejäänud Ühingu liikmed pöörduksid petturlusse, siis teie ja mina jääksime ja ootaksime, kuni tulevad paremad ajad."

Nähes pisaraid Vana Proua silmis, kallistas Constance teda armastavalt ja lahkus toast.

Kuidas suhtus kolonel Olcott Psüühiliste Uuringute ühingu esitatud raportisse?"

Teose "Vana päeviku lehti" 3. osas kummutab ta Psüühiliste Uuringute Ühingu ettekande mitmete väidetega.

1. Komitee soritatud uurimus Londonis on mitmeti puudulik, mingeid ettevalmistusi ei tehtud ja Sinnett, Mohini ja Olcott vastasid vaid neile esitatud küsimustele mälu järgi, toetumata ülestähendustele.

Helenat ei kinnitatud tooli külge, et seotud nööridega kinni ega takistatud teda liikumast nagu oli kombeks meediumeid uurides.

2. Indias küsitlust läbi viies ei võetud üldse arvesse, et hindud ei saanud mäletada kõiki detaile ja aastaid tagasi toimunud sündmusi, mille ajal nad ei teinud mõõtmisi ega ülestähendusi sündmuste kulust.

3. Helena Blavatsky põhisüüdistaja oli Emma Coulomb, kelle moraalne väärtus ilmneb tema tunnistuses misjonäridele.

Selle järgi olnud ta kogu aeg teadlik H.P.B. imede ja muu tegevuse silmakirjalikkuses, aga ometi ole teda neis pettustes abistanud.

4. Tõestuseks esitatud kirju ei näidatud kolonel Olcottile ega lastud tal uurida nende pädevust, kuigi ta oli kogu aeg kättesaadav olnud.

5. Psüühiliste Uurimuste Ühingu ettekanne põhines suures osas väitel, et Meistrite kirjad olid H.P.B. kirjutatud.

Siiski uurija, kellele uurimus hiljem allutati, tuli hoopis vastupidisele tulemusele ja teatas, et "kirjad ei saa olla tema käega kirjutatud".

6. Psüühiliste Uuringute Seltsi poolt Indiasse saadetud salapolitseinik, Hodgson on tagantjärele avalikult tunnistanud end olevat spiritist.

7. Kõik H.P.B. lapsepõlves ja nooruses toimunud imed jäeti tähele panemata, kuigi tunnistusi oleks kergesti saanud hankida.

Polkovnik Olcott pöörab tähelepanu Hodgsdoni mõttetutele, peapeale pööratud järeldustele.

Näiteks Ramaswamieri tunnistuse Meistriga kohtumisest kummutas ta, väites, et Ramaswamieriga kohtunud isik olevat olnud H.P.B. abiline.

Justkui ilma rahata H.P.B. käsutuses oleks Indias ja Sikkimis terve armee olnud, kirjutab Olcott.

H.P.B. imesid ei saanud võrrelda kellegi teise poolt sooritatutega, kuna vastavaid lihtsalt ei olnud.

Teatavasti oli Euroopa viimaseks adeptiks olnud krahv St. Germain 15. Sajandil.

Doktor Hübbe-Schleiden tuli Constance saatel H.P.B. tööruumi.

"Olge hea ja istuge, härra doktor, ja öelge ausalt oma arvamus Psüühiliste Uurimuste Seltsi raporti kohta," ütles Helena.

Helena uskus, et doktor ei saaks pidada Meistreid tema leiutisteks.

Doktor oli ilmselt ise saanud vastu võtta Meister K.H. saadetud kirja rongireisil, mil ta oli olnud koos kolonel Olvottiga.

Kiri oli käsitlenud asja, millest doktor oli hetk tagasi rääkinud Olcottiga ja millest H.P.B. ei teadnud midagi.

Kiri oli saabunud müstiliselt doktor Hübbe-Schleidenile ja H.P.B.-d polnud läheduseski, vaid oli kaugel Inglismaal, ja Olcotti oli Psüühiliste Uuringute Selts süütuks tunnistanud.

"Raport on jama," vastanud doktor, "aga te ise olete suures ohus."

Doktor, kes oli Saksa Teosoofia Ühingu president ja õppinud jurist, rääkis Helenale, et Saksamaal võidakse teda arreteerida ainuüksi kahtluste alusel, kui süüdistused avaldataks saksa ajakirjanduses.

See siiski Helenat ei šokeerinud.

"Ma ei kavatse peitu pugeda. Poodagu mind kasvõi üles, kui tahavad. See olekski hea lõpp sellele meeletusele," vastanud ta.

Kuid meeletused ei tahtnud veel lõppeda. Bawaji, kes hinduna ei suutnud taluda Meistrite nimede halvustamist, hakkas H.P.B.-d süüdistama, et too on liidus elementaaljõududega.

H.P.B.-l ei võinud olla sidet kõrgete Meistritega, imed olevat sooritatud elementaalide abil.

Ka T. Subba Row, kelle Helena oli juhatanud kõrgemale okultsele teele, ütles H.P.B.-st lahti.