Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Helena Petrovna Blavatsky elulugu - 14

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search





1888. aasta alguses hakkasid jälle mustad äikesepilved kogunema. T. Subba-Row, kes oli lubanud Helenal aidata "Saladoktriini" avaldamises, ütles ära. Kolonel Olcott, kes oli väga vastumeelselt tunnistanud Luciferi, oli kuulnud, et Helena kavatseb rajada Londonisse esoteerilise osakonna. See oli juba liig - imperium in imperio, nagu ta seda nimetas. Kolonel pelgas, et Teosoofia Ühing jaguneb kaheks. Ta ei tahtnud, et Teosooofia Ühingusse tekiks veel mingi esoteeriline osakond. Kõik pidi kõigile avatud olema. See oli Olcotti arvamus, kuigi ta oli tõeliselt tunda saanud oma poliitika tulemusi. Kolonel oli uhke Ühingu üle, mille ta oli oma organisaatorlike võimetega rajanud. Ja mitte alusetult: ta oli ära teinud mõõtmatu töö. Rahvas aga ei olnud veel valmis teosoofiat omaks võtma. Avalikel loengutel mõistsid üksnes vähesed kõrgemat okultismi ja vaevalt oldi valmis astuma eneseeituse ja enesekasvatuse teele. Londonis leidus aga neid, kes olid valmis. Nende jaoks loodi Esoteeriline osakond. Kolonel ei kiitnud seda heaks. Ta läks Londonisse, et takistada osakonna sündimist. Kuid Meister määras teisiti. Laeval, keset ookeani, saabus Olcottile ilmutuslikult kiri, mille käekirjast Henri Olcott tundis ära Meister K.H. lähetise. Kirjas selgitati, et Esoteeriline Osakond on vajalik. See on tarvis luua. Okultsed asjad tuleb jätta Helena Blavatsky osaks, Henry Olcottile aga administratsioon (haldamine) ja organisatsioon.

1888. aasta sügisel ilmus "Saladoktriini esimene trükk. Neli aastat tagasi oli Helena alustanud selle kirjutamist, omamata isegi selgust, milliseks see teos kujuneb. Teda olid aidanud paljud inimesed, muuhulgas William Quan Judge, kes tollal sattus paljude nähtuste tunnistajaks. Kord küsiti Helenalt, kas kirjutab ta raamatu ka loodusvaimudest. Helena vastas, et ootab sellekohast juhist. Kuid tundes Judge huvi teema vastu (Judge oli iirlane) palus teda kirjutada kõigest, mida ta sellest teadis. Võis olla, et kirjutist võiks ära kasutada. Kudge kirjutas pika artikli elementaalidest ja andis selle ühel pärastlõunal H.P.B.-le. Äkki tundus temperatuur ruumis laskuvat alla nulli ja jäine tuul puhus H.P.B.-st. Judhe tõmbas veel riideid selga ja märkis, et tunduks nagu oleks uks Himaalajale avanenud. "Nii võibki olla," vastanud Helena. Mõne päeva pärast rääkis ta Judgele, et mitte just palju ei ole tema artiklist kasutatav. Kui aga raamat trükist ilmus, märkas Judge, et selles ei olnud ridagi tema kirjutatud tekstist.

Doktor Hübbe-Schleiden kirjutab oma kogemustest Würtzburgis: "Nägin palju hästituntud K.H. sinise tindiga kirjutatud käekirja seletustes ja parandustes (seoses "Saladoktriiniga" ja muudes ajutiselt laual olevais raamatuis. Märkasin neid tavaliselt hommikuti enne, kui ta oli tööle asunud. Läksin magama sohvale tema töötoas pärast seda, kui ta oli õhtul töö lõpetanud ja sohva asetses vaid mõne jala kaugusel tema kirjutuslauast. Mäletan, et oma suureks hämmastuseks märkasin ühel hommikul tõustes palju paberilehti sinise tindiga kirjutatud täis, need olid H.P.B. enda käsikirja lehtede peal. Kuidas olid need sinna ilmunud, ma ei tea, aga ma ei näinud neid õhtul magama minnes ja keegi polnud saanud käia toas öösel, sest oleksin ärganud, kuna olin eriti ergu unega."

1888. aasta sügisel oli "teosoofilised kaksikud! H.S. Olcott ja Helena Blavatsky jälle koos. Parandades tõmmiseid, istusid nad ühe laua ääres ja nad meenutasid New Yorgi päevi, mil "Isisi Unveiled'i" kirjutati. Kolonel oli saanud paljudelt kuulda, kuidas "Saladoktriin" oli sündinud ja võib tõdeda, et mõlemate teoste kirjutamisel on kasutatud samu okultseid meetodeid.

"Isis Unveiled" alustas uut etappi nagu juba tookord ütlesin," mainis Olcott, süüdanud piibu, ""Saladoktriin" on aga veel ulatuslikum, see avab tee igavikku."

Helena naeratas õnnelikult vana sõbra hinnangut kuuldes.

"Mis tõmmised need on?" küsis kolonel, osutades veel lauale jäänud lehtedele.

"Lucifer", vastas H.P.B., oodates vihapurset.

"Ulata mulle, vaatan needki kohe üle."

Helenat rõõmustas Olcotti koostöövalmidus ja heakskiit, mida too osutas nii Luciferi kui ka Esoteerilise Osakonna loomise suhtes.

1999. aasta oktoobris ilmusid "Saladoktriini" esimesed peatükid trükist. Raamat saadeti hindamiseks W. T. Steadile, kuulsale Londoni toimetajale, kes oli tundunud heatahtlikuna teosoofia suhtes. Stead, kes ise ei jõudnud hinnangut koostada, andis raamatu ühele suuresti austatud inimesele, Annie Besantile, kes oli juhtivaks isikuks vaba-mõtlejate liidus ja ei olnud seega religioosselt piiratud.

Teosest ja selle kirjutajast õhkuv jõud vallutas Annie Besanti peaaegu esimesest pilgust. Ta polnud veel lõpunigi jõudnud lugeda, kui ta juba tundis, et tõde, mida ta nii kaua oli otsinud, võis paljastuda vaid sellele, kes läheneb sellele julgelt, vabana kõigist eelarvamustest. "Saladoktriinis" esitatud tsitaadid vanadest õpetustest ning kogenud isikute teostest neist tehtud tabavate järeldustega võlus teda sel määral, et ta palus, et teda tutvustataks teose autoriga.

Ühel päeval tuli ta Ladsdowne Roadile kohtuma H.P.B.-ga "Armas proua Besant, olen juba kaua tahtnud teiega tutvuda," lausus Blavatsky teda vastu võttes. Sellele külaskäigule järgnes palju teisi ja peagi kavatses Annie Besant Ühinguga liituda.

Kui Annie Besant oli otsustanud liituda Teosoofia Ühinguga, läks ta jälle H.P.B.-ga kohtuma, "Kas olete lugenud, mida Psüühiliste Uuringute Selts minust kirjutanud on?" küsis H.P.B. "Ei, ma ei ole seda lugenud," vastanud proua Besant. "No siis minge koju ja lugege seda, Kui te veel selle järel oma soovi juurde jääte, siis tulge."

Annie Besant luges Psüügiliste Uuringute Seltsi raporti läbi. Ta märkas, et süüdistused tuginesid põhiliselt Coulombide usaldusväärsusel. Kas pidi ta neid rohkem usaldama, kes oma tunnistuste kohaselt olid olnud tegevad kuritegudes, kui kartmatut ja julget H.P.B.-d? Ei, see oli arutu. Nii astus Annie Besant Teosoofia Ühingu liikmeks.

"Kui olin saanud liikme diplomi, läksin taas Lansdowne Roadile ja kohtusin H.P.B.-ga omaette," kirjutab Annie Besant, "Läksin tema juurde, kummardusin tema poole ja suudlesin teda, ei öelnud aga midagi. "Te olete astunud Ühingusse?" küsis H.P.B. "Jah olen," vastasin. Põlvitasin, võtsin ta käed ja vaadates talle sügavalt silma ütlesin: "palun võtke mind oma õpilaseks ja lubage mul teatada kogu maailmale, et olete mu õpetaja." Tema tõsine, kindlameelne nägu võttis leebe ilme ja tema silmad tõmbusid hetkeks niiskeks... siis asetas ta kuninganna väärikusega käed mu pea peale ja ütles: "Te olete õilis naine. Õnnistagu teid Meister!""

Tulgem veel kord kolonel Olcotti külaskäigu juurde Londonis. Esoteerilise Osakonna loomine nõudis Ühingu presidendi heakskiitu. Teose "Vana päeviku lehekülgi" neljandas osas kirjutab Olcott: "Ta (h.P.B.) tahtis toimida minu esindajana ilma mingite piiranguteta, aga kuna minul polnud nii kõrget käsitlust tema kriitikavõimest praktilistes asjades, läksin kompromissile, mida tahtsin katsetada. Seda tehti järgmiselt:

"London, 25. detsember 1889.

Järgides Briti osakonna juhtkonna üksmeelset palvet ja ära hoidmaks minu ametlikke otsuseid nõudvate kohalike jooksvate küsimuste Peamajja saatmisest tulenevaid ebamugavusi ja viivitusi, määran H.P.Bavatsky esimeheks ning Annie Besanti, William Kingslandi ja Herbert Burrowsi juhtkonna liikmetena "Presidendi volitatuiks" Suurbritannias ja Iirimaal ning peale selle annan üle eelpoolmainituile Ühendatud Kuningriigi Volinikele minule Ühingu poolt asutamisreeglitega antud otsustus- ja täidesaatva võimu ning kuulutan nad minu isiklikeks esindajaiks ja ametlikeks volinikeks eelpoolmainitud piirkonnas nii kauaks kui see määrus tühistatakse. Siiski, tingimusel, et otsused ja määrused oleksid kõigi nimetatud Volinike poolt üksmeelselt heaks kiidetud ja alla kirjutatud."

H.P.B. viimased eluaastad olid täis vastuolusid. Euroopa osakonna nooremad liikmed ei kiitnud heaks Olcotti juhtpositsiooni Ühingus. Nad nõudsid, et H.P.B. saaks juhtida Euroopa osakonda täiesti iseseisvalt. Nii algasid vastuolud Olcotti ja H.P.B. vahel uuesti. Kui nad olid kahekesi, olid nad parimad sõbrad, aga kohe, kui kolmandad isikud nende vahele pääsesid, puhkes peaaegu riid. Euroopa Osakond jäi siiski emaühingu alluvusse, võibolla seepärast, et kolonel Olcott teatas H.P.B.-le, et loobub presidendi kohast, kui Ühing kaheks jaguneb. Seda riski ei saanud H.P.B. võtta ja oli ju H.S. Olcott määratud Ühingu eksoteeriliseks juhiks Meistrite poolt.

Võib tõdeda, et Helenal oli õigus Ühingu liikmete usaldusväärsuse suhtes. Ainult mõned üksikud osutusid tõelisteks teosoofideks. Selle tagapõhja uurimisel on väga mõistetav, et meistrid tõmbusid eemale Ühingu avalikust tegevusest. H.P.B. surma järel ei olnud nad kontaktis Ühingu liikmetega teisiti kui vaid salajasel, vaimsel tasandil. Nad ei näidanud end enam füüsiliselt, ei saatnud kirju ega teinud enam imesid. Meistrid olid kontaktis paljude teiste inimestega, kes ei kuulunud üldse Teosoofia Ühingusse. Teosoofia Ühing on üks neist kanalitest, mille eesmärgiks oli õpetada igavest tarkust ja mille Meistrid olid loonud. Neid kanaleid oli avatud juba palju varem kui loodi Teosoofia Ühing ja neid avatakse kindlasti veel nüüdki.

Vahest mõjus laostavalt Psüühiliste Uuringute Seltsi raporti negatiivne suhtumine. Tõelised põhjused olid muidugi sügavamal. H.P.B. karma ei osutanud mingit kaastunnet. Seadus ei tunne halastust ja see ei anna eelisvõimalusi. H.P.B. eluperioodide astroloogilises uuringus võib märgata, et 18886. aastale sattus eriti ohtlik ja tugev planeedi seis: Uraani konjunktsioon sünnihoroskoobi kuuga, mille vastas Pluuto. Selle vast umbes paar aastat kestnud mõju järel tuli teine mõju, mis eksoteerilise astroloogia seisukohalt on samuti ohtlik. Nimelt Pluuto kvadraat sünnihoroskoobi Saturni, Marsi ja Merkuuri konjunktsiooniga. Uraan ja Pluuto on mõlemad väga aeglased planeedid (Maa suhtes) ja nende mõju kestab mitmeid aastaid. Pluuto kvadraat mõjub H.P.B.- le kuni surmani. Nii nagu Helena Blavatsky iseloomu järgi võib otsustada, oli ta siis veel tähelepanuväärselt aldis planeedimõjudele.

Suurem konflikt kui disharmoonia Olcottiga tekkis H.P.B. ja professor Elliot Couesi vahel. Coues oli üks neist iiskuist, kes oli H.P.B.-d Elberfeldis vaatamas käinud. H.P.B. oli algul ebakindel tema suhtes. Talle tundus, et Coues pidas teda tõepoolest suureks šarlataniks, imetles aga teda sellisena. Siiski otsustas ta anda Couesile võimaluse. Peaaegu kohe ilmnes siiski, et Coues taotles võimu. Ta tahtis saada ülemvõimu Ameerikas, kõrvaldades Judge. Seejärel neelaks ta kergesti ka Olcotti. Need plaanid avaldas ta H.P.B.-le, paludes tema abi.

Kui ta sai aru, et H.P.B. ei allugi talle ja et ta H.P.B.-st mingit kasu ei saa, kirjutas ta pika laimukirja, mis avaldati Couesi intervjuuna ajalehele "Sun". Ajalehe lehekülgedel oli kahe asutaja pildid ja Coues kõneles, et tema kahtlused pettuse kohta enda sooritatud uurimuste kohaselt osutusid õigeiks. H.P.B. koos oma abilistega oli rajanud ühingu, peitmaks salakuulaja tegevust. Hiljem oli tegevust jätkatud raha tegemise nimel. Nii väitis Coues.

Judge tõstis H.P.B. volitusel Couesi vastu süüdistuse au haavamise ja valede levitamise pärast. Protsess lõppes alles aastate pärast. Coues kaotas ja ajaleht avaldas avaliku vabanduse. H.P.B. surm jõudis siiski päästa Couesi majandusliku korvamise eest, sest süüdistst ei jätkatud. Ajalehe avaldatud pikk artikkel, milles H.P.B. maine puhastati, oli seevastu Couesile mõrupalaks.

H.P.B. õpilased pidid elama täpsete juhiste ja määruste järgi. See, kes neist kinni ei pidanud, eemaldati armutult. Ühele algajale kirjutas ta: "Taevaste riik, mis on isiksuse surematu vaimu ülemvõim universumi sisemiste jõudude üle, tuleb võtta vägivallaga. Mul on kahju, aga olen sunnitud teile ütlema, et Tarkuse ja Jõu autasu võidetakse ohtude, kannatuste, kiusatuste ja maailma ahvatluste läbi."

1891. aasta aprilli lõpul levis Londonis gripiepideemia. Ka H.P.B. haigestus, kuigi tema pärast ei oldud eriti mures. Palavik siiski tõusis ja arstid väitsid, et tal on kopsupõletik. Tal olid suured hingamisraskused. Ta ei saanud olla pikali, vaid pidi patjadele toetudes istuma. 9. mail 1891 katkestas H.P.B. oma kolme õpilase juuresolekul, kellest üks oli kuulus astroloog Sefarial, sideme füüsilise tasandiga.

Kaugel Odessas olid Helena tädid Nadezda Fadejev ja Katariina Witte mures oma õetütre pärast. Juba mitu kuud tagasi oli Helena Indiast Nadezdale 12 aastat tagasi saadetud ahhaatsõrmus hakanud tumenema ja nüüd oli see kivi täiesti must.

"Olen kindel, et ta paraneb," püüdis Katariina õde rahustada. Selle välja öelda jõudnud, kuuldus hirmus kärgatus, justkui maja sein oleks kokku kukkunud. Ehmunud naised uurisid läbi kõik kohad, kusagil ei märgatud aga mingit jälge õnnetusest. Alles mõne aja pärast said nad teate Helena Blavatsky surmast.

H.P.B. mõju kogu maailma ja eriti India ajaloole on suur. India vabanemine oli tema unistsus olnud. Mahatma Gandhi, pühak ja India rahvuskangelane, räägib oma biograafias, kuidas teda Londonis oli H.P.B.-le ja Annie Besantile tutvustatud. Bhagavadgitast, mille H.P.B. lähemad õpilased talle andsid, sai tema elu juhis.

H.P.B. oli sooritanud tõeliselt suure teedrajava töö. Meistrite algatusel ja nende toetusel oli ta suutnud esitada salajasi tõdesid nii palju, et tõsistele otsijatele võisid okultsed müsteeriumid hakata paljastuma.

Lähteallikad:

Howard Murpet. When Daulight comes
H.S. Olcott. Old Diary Leaves
C.W. Leadbeater. How Theosophy Came to Me
H.P. Blavatsky. Secret doctrine (Saladoktriin)
Tarkuse Meistrite kirjad A. P. Sinnettile
Asko Nuotio. Helena Petrovna Blavatsky
Aluseks on Howard Murpehti raamat When Daylight Comes

Tõlkinud Virve Külaviir