Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Helena Petrovna Blavatsky elulugu - 6

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Shinto-0.jpg
1 ideogramm.jpg
Meditation.jpg
Blavatskaya-madam.jpg
Headphone meditation.jpg
N roerich.jpg
Blavatakaya-color.gif


Oma pettustega vihastasid meediumid publikut kahel avalikul seansi, mille ühing jõudis korraldada.

Sellest seiklusest tuli Helena vaevu eluga välja, sest üks kreeka mees pidi ta peaaegu püstoliga maha laskma.

Seejärel vahetas Helena korterit ja ajas laiali loodud kahenädala-vanuse ühingu.

Kodus Odessas oli Nadezda Fadejev mures õetütre pärast. Mida ta küll seal Egiptuses teeb? Miks ei tule ta koju?

Ühel päeval juhtus Agardi Metrovitš preili Fadejeviga kokku.

Too maininud, et läheb Aleksandriasse, kus tal oli mingi asi korda ajada.

"Kas te võiksite siis üles otsida ka Lelinka (väiksena hüüti Helenat Lelinkaks) ja paluda tal koju tulla," küsis Nadezda. Metrovitš

lubanud seda teha ja nii ühinesid nende teed veel kord, saavutades kulminatsiooni viimaseks suureks draamaks.

Hilarion oli Helenat hoiatanud Metrovitši tulekust ja öelnud, et ta satub Egiptuses surmaohtu.

Metrovitš oli kiriku vande all, ta oli revolutsionäär, mazzinist ja 1863. aastal Roomast välja aetud.

Nüüd tahtsid roomakatoliiklased ta tappa. Helena, kes mõne aasta eest oli krahvinna Kisselevi abil päästnud Metrovitši Hollandis,

otsustas jälle oma maine ja elu kaotusega riskides tulla sõbrale appi.

Ta saatis Metrovitšile teate ja kutsus ta enda juurde Kairosse. Seal hoiatas ta Metrovitšit ja keelas tal välja minemast.

Mõne päeva pärast läks Metrovitš siiski Aleksandriasse. Hilarion hoiatas Helenat uuesti, teatades, et näeb surmaohtu Metrovitši

kohal Aleksandrias.

Nii läks Helenagi sinna, kavatsedes sundida Metrovitšit esimese laevaga tagasi Euroopasse minema.

Aleksandrias sai Helena teada, et Metrovitš oli jalgsi läinud Ramlehisse (kilomeetreid piki randa).

Hiljem kuulis ta, et too oli joonud klaasi karastusjooki ühes malta restoranis, kus oli viibinud ka kaks munka.

"Kiirustasin Ramlehisse," räägib Helena, "ja kohtasin teda teadvusetuna, arsti arvates tüüfuses, kõrval roomakatoliiklik munk."

Teades tema vastumeelsust preestrite vastu, käskis Helena mungal toast lahkuda, too oli aga keeldunud.

Alles politsei kohale kutsumisega sai Helena mungast lahti. Helena ei teadnud, kas Metrovitš on mürgitatud või oli ta tõepoolest

tüüfuses.

Ta jäi väikesesse hotelli, hoolitsedes haige eest kümne päeva jooksul. Kümnendal päeval Metrovitš suri ja nüüd oli Helena suure

probleemi ees.

Kirik ei olnud nõus Metrovitšit matma, sest too oli olnud karbonaar [Itaalias ja Prantsusmaal 19. sajandi alguses asutatud poliitilise

salaühingu liige]. Helena pöördus vabamüürlaste poole, kuid nemadki ei julgenud seda teha.

Nii ei näinud Helena muud võimalust kui ta ise maha matta.

Hotelli teenija ja Hilarioni ühe abessiinlasest õpilasega õnnestus tal kaevata haud puu alla ranna lähedal.

Siis palkas ta mehed kandma Agardi Metrovitši surnukeha randa ja mattis ta sinna.

Selle sõbrateene osutamise eest nuheldi teda suuresti Vene konsuli poolt Aleksandrias.

"Konsul ütles, et ma poleks tohtinud olla sõbralikes suhetes revolutsionääriga ja inimesed rääkivat, et ta olnud minu armuke."

Nüüd Helenale ei meeldinud enam Egiptuses. Ta läks Palestiinasse, Süüriasse ja Liibanoni, sealt Konstantinopolisse ja edasi

Odessasse.

See viimane kodumaa külastus kestis vaevalt aasta. 1873. aasta kevadel läks ta oma guru nõuandel Pariisi.

Selleks ajaks oli Helena saanud neljakümne ühe aastaseks.

Siis saabus Meister Moryalt teine kiri, milles Helenal soovitati viivitamatult Ameerikasse sõita.

Helena teadis, et need soovitused ei ole kohustuslikud käsud, kuid ta oli kuulekas, sest mõistis, et kui ta tsheelana (õpilane) ei

kuuletu antud juhistele, ei saa ta tõenäoliselt enam teist võimalust.

Nii läks ta kohe Le Havresse ja ostis esimese klassi pileti New Yorki.

Ameerika reisist esimeses klassis ei tulnud aga midagi välja.

Kui Helena Le Havre sadamas oli laevale astumas, märkas ta kaldal nutvat naist, kellel oli kaasas laps.

Selgus, et tundmatud inimesed oli petnud naist, kes pidi tagasihoidlike reisirahadega jõudma oma mehe juurde Ameerikasse.

Naisele oli müüdud võltsitud laevapilet. Mida siis nüüd teha? Helenalgi polnud raha.

Nii läks ta tagasi laevakompanii kontorisse ja vahetas esimese klassi pileti kolme kolmanda klassi pileti vastu ja reisis

Ameerikasse kolmandas klassis, mis tolleaegsetes laevades oli kõike muud kui meeldiv, sest reisijad olid suletud ruumi koos

rottide ja tarakanidega.

Juuli alguses 1873 jõudis laev New Yorki ja Helena jättis hüvasti õnneliku naisega, kelle abikaasa oli sadamas vastas.

Enne Ameerikasse minekut oli Helena kirjutanud polkovnik von Hahnile ja palunud tal saata raha New Yorki.

Vene konsulaati ei olnud aga rahasaadetist jõudnud ja Helena oli ilma rahata.

Ta asus elama korterisse, milles elas nelikümmend naist.

Kõik käisid tööl ja harvadel vabaaja hetkedel kuulasid nad Helenat, kes rääkis oma seiklusest maailmas.

Nad pidasid teda spiritistiks, kuigi ta seda polnud.

Kui missis Parker, kes oli äsja kaotanud oma ema, palus Helenat saada emaga kontakti, keeldus ta, öeldes, et see on võimatu,

sest ema on jõudnud juba kõrgematesse sfääridesse.


Helena käis konsulaadis peaaegu iga päev, kuid raha ei saabunud. Lõpuks leidis ta tööd reklaami alal.

Ta kavatses hakata valmistama reklaamkaarte särke ja kraesid valmistavale firmale.

Peagi sai Helena kurva teate Venemaalt. Isa oli surnud juba juuli alguses, alles nüüd sai ta Elizabethi kirja.

Isa pärandusest sai Helena 6000 hõberubla, millest 1500 saadeti talle kohe.

Raha kätte saanud, kolis Helena otsekohe oma korterisse 14. tänava ja 4. avenüü nurgale.

See oli vaeselt sisustatud ja asetses restorani kohal, kuid Helenal ei olnud võimalust luksuseks, peale selle oli tema uute sõprade

seas palju neid, kes vajasid tema abi.

Elizabeth Holt laenas H.P. B.-lt öeldes, et kui Helena raha vajab, tuleb tal seda vaid "neilt" paluda ja rahad on väikeses

kastikeses tema laual.

Elizabeth Holt ei suutnud mõista, miks proua Blavatsky alati rahahädas oli.

Tal polnud muidugi teadmisi okultsestest seadustest, mis keelasid niimoodi saadud rahasid kasutada isiklikuks otstarbeks.

Umbes aasta pärast rääkis Helena kolonel Olcottile, et tal oli olnud tol ajal suurem summa raha, mille Meister oli tema kätte

andnud.

Olcott hindas summat 23 tuhande prantsuse frangi suuruseks.

Rahad oli Meister usaldanud Helena kätte kuni juhised selle kasutamiseks saabuvad. Muidugi ei tohtinud Helena seda seni puutuda.

Lõpuks saabusid juhised. Helena pidi sõitma teatud aadressil Buffalos, andma raha seal olevale isikule ja tagasi tulema, andmata

mingeid selgitusi.

Kui ta Buffalosse jõudis, leidis ta eest mehe, kes istus kirjutamas hüvastijätukirja oma perekonnale, laenatud püstol ta ees laual.

Mees oli sattunud majanduslikesse raskustesse ja kavatses sooritada enesetapu just sellel hetkel.

Ilmselt oli Helena ülesandeks viia raha õigel ajal kohale, et ära hoida tragöödia.

Helena rääkis Olcottile, et ta on täiesti unustanud mehe nime ja täpse aadressi.

Helena oli leidnud endale uue tegevuse. Ta tõlkis vene keelde kõik spiritualistlikud kirjutised, mis ilmusid Ameerikas ja saatis need kodumaa lehtedele avaldamiseks. Samal ajal tutvus ta spiritualismist huvitatud inimestega.

Umbes 15 aasta eest oli Darwin kirjutanud evolutsiooniteooria teosed.

Need olid Ameerikas suure tähelepanu osaliseks saanud. Nende üle vaieldi, mõned võtsid evolutsiooniteooria omaks ja sellest kujunes teaduslik alus nende ateismile.

Sellel ajal oli Helenal juba selge arusaam oma ülesandest. Ta pidi ära kasutama psüühilistele nähtustele suunatud kasvava huvi.

Ta pidi võitlusse asuma darwinismi vastu ja kasutades abivahendina spiritualismi, juhtima inimesi adeptide esoteerilises õpetuses

peituva elu mõistatuse sügava mõistmiseni.

Ta teadis, miks tema Meister oli teda ete valmistanud ja miks oli ta saadetud sellesse karmi, kuid mõttevabadusega maale.

Veel ei teadnud ta, millal ja kus alustada. Nüüd ei tohtinud enam valesti alustada nii nagu kunagi varem Egiptuses.

Ühel oktoobrikuu päeval 1874 ostis ta "Daily Graphic" eriväljaande. Selles räägiti "spiritualistlikest materialisatsioonidest" Chittendeni nimelises külas Vermontis. Helena oli mujal maailmas näinud samasuguseid nähtusi ja artikkel ei šokeerinud teda. Või peaks ta siiski kohale minema ja vaatama, mis seal tegelikult toimub.


Siis sai ta oma kaugelt gurult telepaatilise teate, sõnumi, milliseid ta oli vastu võtnud pärast Tiibetist lahkumist.

Ta pidi kindlasti Vermonti sõitma. Seal kohtub ta mehega, kes on valitud talle partneriks suures töös.

Ettevalmistuse aeg oli lõppenud.

"Et mõista looduse seaduste põhimõtteid... tuleb lugejale meenutada idamaise filosoofia printsiipe...

1. Ei ole olemas imesid. Kõik toimuv on igavese, alaliselt aktiivse, muutumatu seaduse toimimise tulemus.

2. Loodus koosneb kolmest osast.

Nähtav, objektiivne loodus. Nähtavat loodust elustab nähtamatu, energiat kandev loomus, mis on nähtava täpne koopia.

Vaim nende kahe kohal, igavene ja nähtamatu, kogu jõu allikas...

3. Inimenegi on kolmeosaline. Tal on objektiivne, füüsiline keha. Tal on energiatandev astraalkeha (hing), tõeline inimene.

Neid kahte valitseb ja valgustab surematu vaim...

4. Maagia kui teadus on nende olemuste tundmine. Vaimu kõiketeadva ja kõikevalitseva tundmine.

Selle meetodi tundmine, millega veel füüsilises kehas olija võib vaimu abil hankida kontrolli loodusjõudude üle.

Maagia kui kunst on eelneva praktikas rakendamine.

5. Valesti kasutatud salateadus on nõidus. Tõeline maagia on tarkus.

6. Meediumlus on vastand adeptusele. Meedium on väliste mõjutuste passiivne vahend.

Adept kontrollib efektiivselt madalamaid jõude ja ka iseennast.