Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Hiina budism

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
China-feet.jpg
Bodhidharma-k.jpg
China-fuzimiao.jpg
China-old-china-0.jpg
Shaoli-monk.jpg
Jalad-munk.jpg
P0211019.jpg
St harmika.jpg
Hiinasse jõudis budism tänu Kesk-Aasia maadele II sajandil m.a.j.

Hiina budismi ajalugu algab budistlike tekstide tõlkimise ja tunnustamisega.

Mungad tõid Hiinasse oma valikul raamatuid. Pöörati rohkem tähelepanu mahajaanale.

See kerkis vähehaaval esile Tendai usulahus ja tõusis esiplaanile Zen-budism (Chan-budism), mille rajajaks on Bodhidharma.

Algul peeti budismi taoismi barbaarseks vormiks.

Mõlemad õpetavad vabanemist, tõlkimisel kasutati abstraktsete mõistet vastetena taoistlikke termineid, mis soodustas budismi levikut.

III sajandil algas aktiivne tõlketegevus, mida peetakse tekstide tunnistamuseks ja budismi ajaloo alguseks Hiinas.

Tangi dünastia (618-960) ajal saavutas budism Hiinas kõrgaja, tekib palju erinevaid koolkondi. IX s tagakiusamis ja repressioooni periood, X-IX s budistlikud ja taoistlikud ideed segunevad.

Säilib 2 tähtsamat koolkonda: Puhta Maa (Sukhavati) (Amithaba) ja Chani koolkond.

Rikkalik kirjandus, Ulatuselt ja sisult kaugelt avaram oma klassikalisest eelkäijast.

Hiina budistliku mõtte areng on suuresti ära määratud tõlgitud budistlike tekstide valikuga.

Abstraktsed kirjatööd täiuslikust tarkusest ja tühjusest. Arutelud taoismi ja budismi sarnasuse üle.


Koolkonnad


500 - 800 vaheline aeg oli hiina budismile edukaimad ja loomingulisemad, Sel ajajärgul tekkis 8 kodumaist koolkonda:


  1. lü - tsung, asutanud Tau- Hsüan (595-667)
  2. san - lun, asutanud Tši - tsang (549 - 623)
  3. veih - ših, asutanud Jüan - tsang (596 664)
  4. mi - tsung, asutanud Amooghavadzra (705-74)
  5. hua- jen - tsung, asutanud Tu-šun (557 - 640)
  6. thien - thai, asutanud Tših-khai (538-597)
  7. tšing - thu, asutanud Šan - tau (613 - 81)
  8. tšhan’i koolkond, mis olevat asutatud Boodhidharma poolt u 520a.



Esimesel koolkonnal ehk Vinajal ei olnud õpetuslikku tähendust, tegutseti Vinaja eeskirjade täpsema täitmise nimel.

Järgmised kolm koolkonda jäid enam vähem võõrkehalisteks hiina budismis ja ei pidanud kauem vastu kui mõni sajand.

san lun - rajaja oli viljakaim peamiselt selgitavate ja üldistavate raamatute autor, koolkonna üldine eesmärk oli kõrvale heita kõik vaated, nii et ainult tühjuse öpetus jääks.

veih sih - hiinapärane joogatsaara.

Loobuda igasugustest sihitistest, näha nende kõigi meelepetlikust, avarduda “Üksmeelde”, milles kõik on paljalt mõtteloome.

mi - tsung ehk saladuste (müsteeriumide) koolkond on tantra hiinalik kuju.

Seati sisse kogum mitmesuguseid kombetalitusi, osaliselt ettenähtud õnnetuste eemalehoidmiseks riigist, osaliselt inimeste surmajärgse parema saatuse mõjutamiseks. Ei kestnud üle 100a.


Järgnevad kolm koolkonda saavutasid suurema kokkusulavuse.


hua- jen tsung - koolkond, on ühenduslüliks joogatsaarale ja tantrale, andes kõiksusliku - kosmilise - tõlgenduse joogatsaara olemuslikele mõtetele.

Igas tolmukübemes sisalduvad kõik Buddha maailmad ja iga mõye viitab kõigele, mis oli, on ja saab olema.


Erinevalt tantrast ei tahtnud see koolkond valitseda ürgjõude, vaid üksnes süüvida ja esteetiliselt hinnata nende vastastikust mõju.innustas ja inspireeris paljusid kuntsnikke poeete ja öpetlasi Hiinas ja hiljem Jaapanis.

thien - thai koolkond on nimetuse saanud selle rajaja Tših -khai järgi, kes elas ja õpetas Thien-thai mägedes.


Nimetas Kõiksust õigeks ehk tõeliseks Sellisuseks, või ka Nõnda läinu (Tathagata e Buddha) Üsaks, milles leiduvad kõik puhtad ja ebapuhtad võimalikkused, olles seeläbi suuteline sünnitama nii siin- kui sealpoolseid nähtusi.


Kahesus-arusaam - kõik näivusliku maailma asjad ja sündmused on kooskõlas ega ole piiri nende vahel.

Kaldus näivuslikule maailmale omistama kõrgemat tõelisuse määra, Tšing -thu e Puhta Maa koolkonnas muutus sajandeid rahvaliku mainega olnud amidism (buddha Amithaba) täpsemalt korraldatuks.

Buddha Amitabha mantra jõud võib kaotada kõik takistused ja ainuüksi tema nime (Omitofo h.k.) lausumine tagab jällesünni Sukhavatis.


Pärimus tuleneb peamiselt ühest sanskriti keelsest kirjutisest (Sukhaavatiivjuuha) , mis jutustab, et kujutlematult palju maailmaajastuid tagasi andis pühak Dharmakara 48 tõotust, nende seas lubaduse, et kõik, kes kutsuvad teda nime .lausumise läbi, saavad päästetud, et pärastpoole sai temast Buddha Amitabha ja lõpuks 10 maailma ajastu eest lõi ta vastavalt oma tõotusele Puhta Maa ehk miljon miljoni Buddhamaailma kaugusel läänes asuva Õnneliku Maa.

Peale selle kummardasid amiidalased Kuan-Jini, Avalokitesvarat, kes oli aja jooksul Hiinas oli saanud nais-bodhisattvaks.

Õnneliku Maa budismi suurim väärtus on tema lihtsus ja rahvale kättesaadavus. (tšhan)ka (chan) - on tähtsaim hiina koolkondadest.


Bodhidharma (Indiast Hiinasse rännanud budistlik munk) tähtsus seisneb mõtluskoolkonnale ühendava seose andmises Indiaga, mida koolkond enda väga kalliks peab.

Pärimus kõlab, et Buddha oli edastunud salaõpetuse ühele õpilasele, temalt oli see levinud suulisel teel õpetajalt õpilasele läbi pövkondade kuni Bodhidharmani.


Bodhidharma põlastas igasugust tava-mõistuspärasust, loogikat ja lahterdamist, süstematiseerimist,klassifikatsiooni, valdav enamus mõtlus-õpetajatest keeldus midagi üles tähendamast, piirdudes lühikeste tähenduste, ütlustega, mis hiljem kokku kogutud tekstide kogumikus “Muinastarkade ütlustena”.


Absoluutselt ei usaldatud sõnade reaalsuse taju moonutavat möju, seepärast Valgustuse äratamisel oma õpilastel ei jäänud pidama mõtetutel märkustel vöi kommenteerimisel, vaid kasutusel oli ka sobival hetkel antav mürtsuv kepihoop, ninast tirimine või vali karjatus.

Teoinimestena ei olnud niivõrd huvitatud Valgustus teoreetilisest osast ja filosoofilistests spekulatsioonidest, kui budismi praktilisest teostuslikust küljest

Chan budism elas Tang dünastia ajal läbi oma õitsengut, Chani sanskriti vaste on dhyãna e meditatsioon.

Algselt oli abstraktset keskendumist rõhutav liikumine.

Hiinlased hakkasid Chan budismi süstematiseerima alates 4 sajandist.

Chan budismi koolkonna rajajaks oli Bodhidharma, kes oli Indiast.

Pole teada, millal Boddhidharma tegelikult Hiinasse jõudis.

Ta olevat külastanud Liangi keisrit Wu Di’d, kes küsis, kas tal on pälvimusi. Bodhidharma vastas, et ei..

Kõik on tühi.

Bodhidharma veetis 9 aastat koopas istumismõtluses.

Kord ilmus munk sovis saada ta õpilaseks.

Tõestuseks, et ta on vääriline, lõikas ta ära oma käe.

Õpilase nimeks sai Hui Ke,

Nii saab alguse chani patriarhide liin.

Lahkhelid tekivad siis, kui viiendal patriarhil on liiga palju õpilasi,ja ei suudeta otsustada, kes saab järgmiseks patriarhiks.

Selgus, et parim on kirjaoskamatu talupoeg Hui Neng.

Lahknemine liidriõpilase ja kuuenda partriarhi Hui Nengi koolkonna vahel.

Põhja poolses chanis on kirgastumine astmeline, lõunapoolsel Hui Nengi koolkonnas kohene, spontaanne.

Chan budismi kloostrid olid vabad, võis tulla ja minna. Rõhutas praktilise töö vajalikkust.

Ka tagakiusamine taoismi pooldava keisri poolt.

Ilma chanita poleks kuulsate poeetide luulet, akvarellmaali, vabasid liikumisi ühiskonnas.

Üheks baastekstiks on “Lañkãvatãra sútra” (Indiast), kannab yogacãra õpetust: bodhisattva 10 arenguastet, lihasöömise keeld, bodhimeel asub igas olendis, hetkeline kirgastumine, õpetust pole võimalik edasi anda sõnadega.

Meele tõeline loomus ongi buddha loomus.

Tühjuse või nirvaana tajumiseks on mitte meel ehk ei-meel.

Buddha-loomust pole vaja otsida. Kui ego ja teadvus toimivad, seni tekitatakse ainult karmat.

Meele virgumine koanite kaudu, nende eesmärgiks on tekitada meeles tühjus.

Lühikene tee nirvaanasse, Sellele lisaks on chanis ideed ühiskondlikust võrdsusest, autoriteetide hävitamine oma meeles.

Mõningal määral tantrismiga sarnaseid praktikaid, mõlemas kasutatakse šokiteraapiat.

Praktikas on chan rohkem jõudnud tiibeti budismi.