Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Hiina festivalid, riiklikud pühad

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
China20map.gif
Dragon.jpg
Huayan.jpg
Uue aasta päev

1. jaanuar

Hiinas on ajaarvamine toiminud ammustest aegadest alates põllumajandus kalendri järgi. Hiljem, kui aasta jagati 12 kuuks – kusjuures kuukalendri põhimõttel, ehk siis kuu oli nii pikk, kui täiskuude vahe. Kuid aasta algust ei pandud kindlalt paika ning see varieerus erinevatel aegadel ja erinevate dünastiate võimu all. Alguses kutsuti esimese kuukalendri kuu esimest päeva Yuan Dan, kuid ei olnud kokkulepet, et see päev peaks olema esimene päev Zheng Yue kuus (1.kuu). Näiteks Xia dünastia aegu oli see Zheng Yue esimene päev, Shang dünastia aegu 12nda kuu esimene päev, Zhou dünastia aegu 11 kuu esimene päev. Qin dünastia, kes Hiina ühendas võttis kasutusele 10nda kuu esimese päeva ning see ajaarvamine on pärast seda ka säilinud. 104 ema, keiser Han Wudi võttis vastu Sima Quani ja veel mõnede inimeste ettepaneku ning hakkas kasutama taichu kalendrit, mis on hiina kuukalender ja on kasutusel veel tänapäevalgi. Samamoodi nagu Xia dünastia kalender võttis seegi kalender aasta alguse arvamiseks Zheng yue kuu ning sulandas sinna ka 24 päikese terminit. Kuigi hilisemad dünastiad tegid selles muudatusi, järgisid nad suures osas seda kalendrit ja saigi kasutusele Zheng Yue esimene päev kui Yuan Dan.

Peale Xinhai revolutsiooni 1911 aastat, Qin dünastia kukutati ja feudaalkord lõppes ja Sun Yatsen asutas Hiina Riigi valitsuse (1912-1949). Kõikide provintside esindajad kogunesid Nanjingis, et arutada kalendriprobleemi. Et asjade ajamist mugavamaks teha, otsustati, et kuukalender jääb kasutusele tavainimeste jaoks, põllumajanduse huvides ning gregooriuse kalender läheb kasutusse valitsuses, tööstustes ja koolides ja sotsiaalsetes ühingutes. Hiina Rahvavabariik aga võttis vastu gregooriuse kalendri ning Yuan Duan hakkas toimuma 1.jaanuaril ja kuukalendri esimene päev jäi siis kokku kevadfestivaliga.

Naistepäev

8 märts

Esimest korda tähistati Hiinas naistepäeva 1924a. Naised kogunesid loosungitega:

Maha imperialistlikud sõjapealikud!,
keelake mitme-naise pidamine!,
keelake konkubiinid!

Hiina rahvavabariigis on sel päeval naistel pool päeva vaba ning pidutsetakse ja tähistatakse.

Puu istutamise päev

12 märts

Hiinas pani sellele päevale aluse dr. Sun Yatsen, kes rõhutas puude istutamise vajalikkust. Hiinal on rohkem metsi vaja, kuna uurimused näitasid, et see vähendaks üleujutusi ja põudu. Ta rõhutas mitmetes oma kõnedes metsa hoidmise ja puude istutamise vajadust. Alguses sätiti puu istutamise päev Puhta Valguse Festivali ajaks, kuid see aeg on Lõuna Hiinas puu istutamiseks liiga hiline. Hiljem nihutati seda siis ettepoole, samuti langeb see praegu kokku Sun Yatseni surmapäevaga.

Töörahva pühapäev

1. mai

Hiinlased alustasid selle püha tähistamist 1918 aastal. Hiina rahvavabariigi luues tehti see päev riiklikuks pühaks. Tavaliselt inimesed kannavad sellel päeval ilusaid riideid, kogunevad rõõmsalt parkides, teatrites ja väljakul, et osa võtta pidustustest ja lõbustusüritustest. 1999 a võeti vastu otsus, mis pikendas selle püha kolme päevaseks.


Noorte päev

4.mai

Hiina noortepäev pärineb 4.mai liikumisest. See on imperialismi vastane, kultuuriline ja poliitiline liikumine, kaasaegse Hiina algusaastatel. See sai alguse 1918nda aasta 4.mail, ning märkis ka Hiina rahvusluse tõusu – kõiksuguste hiina kultuuriliste institutsioonide üle hindamist – nagu näiteks konfutsianismi põhitõdede korrigeerimine. See liikumine kasvas välja rahulolematusest Versaille kokkuleppega, mis andis Shandongi piirkonna Jaapanile, mitte Hiinale. See liikumise tulemuseks oli ühiskonna suur muutumine ning ka kommunistliku partei sünd.

Xinhai revolutsioonile järgnevalt 1911aastal tõugati võimult Qing dünastia. See märkis tuhandete aastate imperiaalse võimu lõppu ja alustas uut ajajärku, kus teoorias oli võim inimeste käes. kuid tegelikult oli Hiina ikkagi väga killustatud rahvus, mida valitsesid erinevad sõjapealikud, kelle peamine mure oli nende enda poliitiline võim ja eraarmeed, palju vähem olid nad huvitatud rahvuslikest asjadest. Hiina valitsus tol ajal oli hõivatud siseprobleemidega ning tegi väga vähe välismõjude vastu.

Uue kultuurilise liikumise areng kergitas taaskod tuhandeid aastaid vanu väärtusi ja hiinlastele olulisi küsimusi.

Hiina oli I Msõtta sisenenud liitlaste poolel 1917 aastal, tingimusel, et saksa mõjuvõimu all olevad piirkonnad, nagu näiteks Shadong, tagastatakse Hiinale. Samal aastal saadeti 140 000 hiina töölist prantsusmaale. Kuid liitlased ei pidanud sõna ning Versaille rahulepinguga 1919aasta aprillis läks Shadongi provints Jaapanile. Lääne liitlased domineerisid kohtumisel ning pöörasid vähe tähelepanu hiina esindajate nõudmistele. Inglismaa ja Prantsusmaa olid huvitatud peamiselt Saksamaa karistamisest ning kuigi USA alguses promos Woodrow Wilsoni utoopilist 14 punti ideed jms, hüljati need konverentsi käigus kiiresti.

4 mai hommikul 1919 aastal kogunesid Pekingis 13. erineva ülikooli üliõpilased, et selle otsuse vastu protestida ning esitasid 5 punktilise resolutsiooni:

1. vastuväide Shadongi andmisele Jaapanile
2. juhtida hiina masside tähelepanu Hiina ebakindlale positsioonile maailmas
3. soovitasid Pekingis suurehulgalist kogunemist
4. luula Pekingi üliõpilaste liikumine
5. samal pealelõunal pidada demonstratsioon Versaille rahulepingu tingimuste suhtes.

Pealelõunal kogunes 3000 üliõpilast Tianmeni väljakule ning korraldasid demonstratsiooni. Üleüldine reaktsioon hiina valitsuselt oli nõrk, nad väljendasid oma rahulolematust, kuid olid võimetud midagi rohkemat korda saatma. Karjuti slooganeid Versaille rahulepingu allakirjutamise vastu ning nõuti võimueliidi karistamist. Marus üliõpilased isegi põletasid maha ühe diplomaadi Cao Rulini maja. Valitsus surus meeleavalduse maha ning arreteeris mitmeid üliõpilasi ning selle käigus sai 1 üliõpilane ka surma.

Järgmisel päeval alustas terve Pekingi streiki ning ka riigi teistes osades hakkasid üliõpilased meelt avaldama. Juuni algusest alates, et toetada oma üliõpilasi, läksid ka töölised ja ärimehed Shanghais streigile. Ürituse kese liikus Pekingist Shanghaisse. Peale õpilaste ja intelligentsi, oli ka lihttööliste klass väga tige riigi asjade peale – tööliste kohtlemise ja talupoegade lõputu vaesuse üle. Suure avalikkuse nõudmise peale, oli valitsus sunnitud vabastama vangistatud üliõpilased ning laskma töölt lahti mitmeid ametnikke. Hiina esindajad Pariisis keeldusid rahulepingule alla kirjutamast. Kuid see liigutus oli rohkem sümboolne, sest Shadongi poolsaar jäi ikkagi jaapanlastele 1949 aastal kuulutas valitsus 4.mai ametlikult noorte päevaks ning sel päeval pidutsetakse, tehakse palju vabatahtliku tööd, sotsiaal jms. Kõikidel noortel üle 14 eluaasta, on sel päeval pool päeva vaba.


Rahvusvaheline lastepäev

1.juuni

See on lastepäev üle terve maailma. Hiinlased tähistavad seda sarnaselt kõigile teistele.

Sõjaväe päev

1. august

1. august on päev, mil meenutatakse Rahvavabariigi Vabastusarmee loomist 1927. aastal. Juba 1933 aastal otsustati see päev kuulutada Hiina punaarmee loomiste tähistamise päevaks. Sel päeval ja selle lähenedas on kavas erinevad tegevused, mis näitavad toetust armeele ja austust nende sugulaste vastu.

Õpetajate päev

10 september

Peale õpetajate päeva tähistavad hiinlased veel kahte ametialast päeva – haiglaõdede ja ajakirjanike päevi. Kõige varasem õpetajate päev oli Hiinas 1931 aastal. Sel aastal esitasid paar tuntud proffessorit 3 eesmärki: parandada õpetajate elutingimusi, õpetajate töö kaitsemist ja töötingimuste parandamist. Seda ettepanekut õptajate päev loomiseks ei võtnud valitsus vastu, kuid see mõjutas siiski veidi tervet maad.

1939 aastal otsustas valitsus seada sisse õpetajate päeva 27.augustile, mis oli Konfutsiuse sünnipäev.

1951 aastal vahepeal sätiti see päev 1.maile , koos ülejäänud töörahvaga.

1984 aastal tuli aga Hiina teaduste akadeemia proffessor Wang Zikun välja ettepanekuga, et õpetajatel ikkagi peab olema eradli tähtpäev. Ta rääkis oma ideest Pekingi õhtulehele. Ilmunud artikkel tõi endaga kaasa palju vastukaja ning varsti esitasidki mitmed ülikooli proffessorid ametliku palve see päev sisse viia. Et luua head traditsioonid, õpetajate austamine ja hariduse tähtsus. Peale hoolikat arutelu valiti 10 september selleks päevaks, kuna sellel ajal on nii põhikooli, keskkooli, kolldezite ja ülikoolide õpilased alustanud uut hooaega erinevates koolides ning näevad uut õhkkonda. Nii pea kui nende semester algab, on õpilastel sedasi võimalik harjutada austust õpetajate vastu ja viia sisse head suhted.

Rahvuspäev

1.oktoober

1949 aasra 1.oktoobril kell 3 kogunes Tianmeni väljakul 300 000 inimest, et tähistada Hiina rahvavabariigi keskvalitsuse loomist. Mao Zedong kuulutas välja rahvavabariigi ning tõstis 5 tähega lipu, luges välja Rahvavabariigi valitsuse teadaande. Toimus paraad ja rahva protsessioon. Algselt küll ametlikult oli see väljakuulutamine toimunud juba 21.septembril, kuid valitsus leidis,et seda sündmust peab tähistama ning kuna 1. oktoobril juba rahvas oli kogunenud, siis selle järgi detsembris otsustatigi, et 1,.oktoober saab pidupäevaks.

Enne 1970ndaid peeti igal aastal riiklik bankett, sõjaväe paraad ja ilutulestik. Tianmeni väljakul olid suured kokkusaamised ja kõigis provintsides omakorda ka. Igal kohtumisel olid iga taseme töötajate, farmerite jm esindajad, kes pidasid kõnesid, väljendades rahvale oma armastust.

1960ndate lõpus otsustas valitsus, et iga viie aasta tagant peetakse väiksemad pidustused ja iga 10 aasta tagant suuremad sõjaväe paraadiga. Kokkuhoiu mõttes.

2000aasta augusti lõpus võttis Hiina valitsus vastu uue otsuse , kuidas tähistada rahvapüha. Sellest aastast alates pidutsetakse 7 päeva. Majandus muudkui läheb paremaks ja inimestel on rohkem valikuid ja võimalusi lõbustusteks. Ikka rohkem ja rohkem inimesi lähevad tuurile. Minnakse isegi Hiinast välja – Kagu Aasiasse, Euroopasse, Jaapanisse jne. Turism mõjutab ka sissetulekuid,m ning Rahvapüha, Kevad festival ja Mai päev on nö kuldne kolmnurk , mis on suured sissetuleku allikad turismi, toitlustuse ja transpordi alal.