Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Hinduism

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Bhakti-wd63.jpg
Vedavyasa.jpg
Upa-vedas.jpg
Krishna ardjuna.jpg
Vishnu.jpg
Gayatri.jpg


Hinduism on Indias levinud usund, üks suurtest India päritoluga usunditest budismi, džainismi ja sikhismi- kõrval. Hinduismi peetakse ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja religioosseid käsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks.

Hinduism on India rahvuslik usund, sest ta on lahutamatult seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Hinduismil on maailmas umbes miljard pooldajat. Ta on pooldajate arvult kolmas usund maailmas. Indias on umbes 80% protsenti elanikkonnast hinduistid. Alates Briti ülemvõimust Indias on hinduismi tuttavaks teinud Euroopas Põhja-Ameerikas.

Migratsiooni tõttu on hinduistlikke templeid rajatud paljudes maades. Hinduism on väga salliv teiste religioonide suhtes : ainus nõue hinduismis on tunnistada veedade autoriteeti.

On palju erinevaid suundi. Hinduismil puudub ühtne organisatsioon, vaid on palju sarnase aluse ja ajalooga organisatsioone. Hindu leiab oma jumala umbes 3 miljoni jumala ja jumalanna seast.

Neist enamiku kultus on kohaliku iseloomuga. Pole dogmasid ega usutunnistusi. Õpetusel elust, surmast ja vabanemisest on siiski palju kokkulangemisi. Hinduism on sünkretistlik: hinduist võib tunnistada korraga mitut voolu. Hinduismis puudub Jumal ühtse isiku,looja või jõuna. Hinduismil puudub ka kindel rajaja nagu Buddha on budismis selle rajaja. Hinduistide üldarv on 750 milj. India 650 milj. Nepal, Bangladeš, Lõuna-Aafrika, USA, Kanada, Suurbritannia. Induse kultuuri rajasid ~3000 a. e.m.a. draviidid.

Ligikaudu 1500 e.m.a. tungisid loodest Indiasse sõjakad aarjalased karjakasvatajad. Viimased tõid kaasa oma religioosse maailmakäsitluse, seega on hinduism välja kujunenud kahe erineva usundi kokkusulamise teel.

Arengujärgud:

Veedade usund (1500-800 e.m.a.)à Brahmanism (800-400 m.a.j.)

Veedade usund- oli polüteistlik ohverdamis-religioon. Ohvrite abil püüti saavutada maapealset õnne.Ka tänapäeva hindud austavad mõningaid selle ajastu jumalaid Brahmanism oli preestrikeskne ohvardamisreligoon. Braahmanid –riituste läbiviijad- tõusid maapealseteks jumalateks.

Ka nende sotsiaalne ja majanduslik seisund oli väga kõrge. Sel ajal kujunes välja kastisüsteem.

Pühad tekstid:

Hinduismi pühakiri kannab nimetust Veedad. Vanad tekstid ~1000 e.m.a., hilisemad ~500 e.m.a. Kirjutatud sanskriti keeles, osaliselt paali keeles. Veedasid jagatakse kolme rühma: 1. Veeda hümnid- sisaldavad ohvri- ja ülistuslaule, palveid ja loitse.

Siia kuulub ka vanim Veedade osa Rigveeda. Värsse kasutati ohverdamisel.

Tänapäeval tuntakse ja lauldakse, kuid ei oma tähtsust.

2. Brahma raamatud- on preestrite rituaalsed käsiraamatud, mille põhjal tuli sooritada ohverdamist.

3. Upanišadid- koosnevad suutra-test, mida on 108. Neis on kirja pandud hinduismi õpetus. Hilisemates upanašadides on ka konkreetsed juhised mediteerimiseks.

Eeposed:

Veedade kõrval on ka teisi pühasid tekste, mis hindude elus omab väga suurt tähtsust, need on eeposed “Mahabharta” ja “Ramajana”. Enamik müüte eepostes on heroilised, õpetavad järgima tõde ja tõotusi, ustavust surmani, vaprust jm. “Mahabharata” sisaldav kõige kuulsamat poeemi “Bhagavadgita”. Selle tähtsaim legend on järgmine: Põhja-Indias ühe suguharu kahe liini võitlus võimu pärast. Sõjamees Ardžuna kahtleb, kas on õige tappa oma suguvendi.

Siis ilmutab end Krišna Adržuna sõjavankri juhina ning õpetab teda: iga inimene peab täitma oma kohustust ( dharma ), sõjamehe kohus on sõdida. “ Ramajana ” käsitleb kuningas Rama elu ning tema võitlust deemonite valitseja Ravanaga.

Siia kuuluvad ka puraanad- õpetusluule liik, mis sisaldab ka legende, lugusid jumalatest jne.Jumalakäsitlus hinduismis: I Filosoofiline suund- väga haritud hindudele. Siin on tegemist panteismiga (jumalus on kõikjal) või manismiga (maailma tasakaal).

II Monoteistlik religioon- haritud hindule.

On jumal- looja Brahma. Kõik teised jumalad on Brahma kehastused, kes aitavad inimesel jõuda arusaamani Brahmast Tähtsamad jumalad moodustavad panteoni.

Vastavalt sellele, missugust jumalat enim austatakse, jaotub hinduism kolme põhilisse voolu:

1. Višnuism- austatakse jumal Višnut, kes on maailma alalhoidja, inimeste abistaja ja sõber. Tal on mitmeid kehastumusi ehk avataarasid (n. Krišna, Rama jt.). Višnu naiselikkaasa on Lakšmi, kes on ilu ja õnne jumalanna. Austatakse peamiselt Põhja-Indias, märgiks kolm vertikaaljoont laubal.

2. Šivaism- austatakse jumal Šivat, kujutatakse sageli neljakäelisena. On julm jumal, hävitaja ja purustaja. Naiselikul täiendil mitu palet: Parvati-Kali=Durga- kehastavad julmust ja viha. Kali-kultusega võib kaasas käia loomade ohverdamine. Väga austatakse ka Šiva poega- elevandipeaga Ganeša-t. Märgiks kolm horisontaaljoont laubal. Austatakse igal pool Indias.

3. Šaktism- emajumalanna austamine, sageli Parvati. Šakti- ürgjõud. Elab seebus (püha lehm). Brahma- loojajumal. Naiskaasa on Sarasvati- teadmiste ja kunsti jumalanna. Veel jumalaid ; Hanuman- ahvjumal, Kama- armastuse jumal.

Õpetus: põhiline punkt on õpetus hingede rändamisest ehk reinkarnatsioon-ist. Sansaara- hingede rändamine. Atman, inimese sisemine mina, tema hing läheb pidevate reinkarnatsioon-ide kaudu teistesse kehadesse.

Sansaara lõpeb siis, kui Atman ühineb brahman-iga, maailma hingega. Siis toimub vabanemine ehk mokša. Inimese kogu elu eesmärk ongi jõuda mokšani st. Vabaneda uuestisündimise ahelast. Kas ta saavutab vabanemise selles või mõnes teises elus, sõltub sellest, kuidas ta on elanud. Karma seadus= teo- ja tagajärje seadus.

Hindude jaoks on surm võimalus saavutada paremat kehastumist.

Kultus: Hindu ei kuulu ühtegi kogudusse, oma jumalaid austatakse kõige sagedamini kodus, sinna on püstitatud altar. Regulaarseid jumalateenistusi puudža-sid- ei ole.

Templeid on Indias väga palju. N: Varanasis on neid 1500. Templid on lahti päev läbi ning braahmanid ja templiteenijad hoolitsevad sealsete jumalajukude ning ohverdamisaltarite eest. Kõige sagedamini ohverdatakse lilli, puuvilju ning raha. Mittehindusid templitesse sisse ei lubata. Templite juurde kuuluvad ka devadasid- jumalate teenijannad.

Tavaliselt satub tüdruk templisse devadaasiks varakult (vanasti müüdi). Sai seal väga hea hariduse. Nad on “abielus” templijumalaga, võtavad osa mitmesugustest templipidustustest, osutavad seksuaalteenuseid templipreestritele.

Kui jäävad vanaks, lahkuvad ja elavad armuandidest. Iga hindu unistuseks on käia vähemalt kord elus palverännakul pühas linnas Varanasi-s Ganges-e ääres. Seal vabanetakse karma-võlgadest. Pestakse kõrvu, nina ja suud- need on nn avaused, kust ebapuhtus võib sisse pääseda.

Kui seal õnnestub surra, vabanetakse uuestisündide ahelast ja jõutakse mokšan-i. Surnud põletatakse, surnukeha ei austata- tuli hävitab ilu, kuid vabastab hinge. Šiva templites väga levinud lingam-i e fallose kultus, sümboliseerib viljakust. Kõige populaarsem püha Indias on Divali – valgusepüha, tähistab aastavahetust, langeb oktoobri lõppu. Peetakse puudšat Lakšmi auks. Suurim usupüha maailmas on Maha Kumbh Melat.

Toimub iga 12 aasta järel Gangese ääres, maksimaalne aeg 43 päeva. Hindu mõiste"Hindu" tähendas algselt Indus-e jõge, seejärel ka seda ümbritsevaid alasid ja nende asukaid. Seetõttu on hindu all mõistetud lihtsalt India elanikku.

Juba Pärsia kuningas Kyros II ja hiljem Aleksander Suur nimetasid sealset ekanikkonda Induse jõe järgi. Asi muutus, kui alates 8. sajandi algusest islamiusulised Indiat vallutama hakkasid. Muslimid, kes Indiasse elama asusid, ei nimetanud ennast hindudeks (indialasteks),India mittemuslimitest elanike kohta. Islamiusku pöördunud indialasi nimetati "hindustani".

Nõnda omandas algselt puhtgeograafiline mõiste religioosse tähenduse: hindu mõiste ei olnud seotud konkreetsete uskumuste ega tegudega, vaid islamiusku mittekuulumisega. Hinduism on tekkinud pika ja keerulise arengu tulemusena.

Tema juured ulatuvad umbes 3000 eKr õitsele puhkenud Induse kultuur-i. Umbes 3000– 1500 eKr eksisteeris Induse jõe orus Harappa ehk Induse põlluharijate linnakultuur, mille kandjad olid ilmselt draviidid.

Varajane faas:

veedade usundUmbes 1500 eKr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarialased, kelle usundit nimetatakse veedade usundiks ehk veeda usundiks.

Veedade usund oli polüteistlik ohverdamisreligioon. Püüti saavutada õnne eelkõige maapealses elus. Brahmanism oli preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid brahmaanid. Eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli väikeHinduism tekkis 1. aastatuhande keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena


Pühad tekstid1.

Hinduismi pühakirjad–veedad: Rig-, Sama-, Jadzur-, Atharvaveda; upanisadid, puraanad, eeposed. Veedade kirjandus on suur hulk kirjandust alates aarjalaste sissetungist Indiasse kuni budismi tekkimiseni ( 1200 - 800 ekr.) Tegelikult loodi tähestik ja kirjaoskus Indiasse u. 6, 5 sajandil ekr. Sinnamaani säilisid teosed suulisel teel. Preestrid ( brahmaan-id )säilitasid neid algperioodil suulise pärimusena.

Veeda hümnid - ohvri-, palve- ja ülistuslaulud, loitsud.Hilisem hinduism peab veeda-sid pühakirjadeks. veda - vid = tarkus Kõige varasem teos on Rigveda(värsitarkus). Hümnide kogumine algas 1200 eKr. Rigveda käsitleb mütoloogiat, sisaldab 1028 hümni erinevatele jumalatele. (Hümnid ehk sukta,kenasti öeldu’.)

Kõige lühem hümn on kirjutatud tulejumal Agni-le, kõige pikem Soma-le, mis on teatud jook samas ka taim,ning jumal. Rigveeda stiil ja keel on keeruline ja raske, tavaliselt öeldakse, et ta moodustab pea aegu omaette keele. Hulk sümboleid ja metafoore nt. lehmad = pilved = koidukiired; pilv = mägi; äike = sõda; silm = päike. Jumalatel on palju erinevaid nimesid, mis hakkavad juba omaette tähendust omama nt.

Indrat nimetatakse kui Vrtra tapjat. Kõik narratiivid on lõpetamata - puudub algus ja lõpp. Nad ei olnudki mõeldud jutustamiseks vaid pöördumiseks jumala poole.

Rituaalhümnid, dialooghümnid (poeg pöördub isa vaimu poole), loitsulaadsed.

Rigveedas on palju jumalaid. Oluliseimad on Taevasfääri jumalatest : taeva ja maailma korra jumal Varuna koos maailma korra ja päikese kulgemise jumal Mitraga. Jumal Višnu on Rigveedas vähetähtis.oluline on veel koidujumalanna Usas.

Õhuruumijumalatest on olulisem tormi-, äikese - ja sõjajumal Indra. Maasfääri jumalatest - tulejumal Agni .

Samaveeda on suhtelislet vähetähtis tekst. Saman - laul. Kogum laule, mida preester laulis Ei saa öelda, et on tegemist iseseisva tekstiga, sisaldab palju värsse, mis on võetus Rigvedast.

Kokku 1549 värssi,neist ainult 75 pole sealt pärit. Kusjuures üle on võetud arvestamata hümnide piire. Samaveedaga käin kaasas 4 traktaati, kuidas seda kasutada. Atharvaveeda (atharman - tulepreester/ loits). Sisaldab kas värsis või proosas maagiat - valget jsa musta. Eksisteeris kunagi 9 koolkonna versioone, kuid tänapäeval on säilinud vaid 2.

Algselt teda veedade hulka ei loetud.Loitsud - haiguste vastu, pika ea saavutamiseks ja surma vastu, deemonite ja nõidade vastu, vandenõude ja needuste vastu, naistega seotud maagia ( neiu palub endale meest), kuningaga seotud palved, maagia viha ja raevu vastu ning üksmeele säilitamiseks, vara ja äri eduks nming õnnetuste vastu, moraalste eksinuste ja kuritegude vastu, loitsud preestrite edukuse tagamiseks, kosmoloogilise ja filosoofilise sisuga hümnid.

Yajurveeda ( ajur - ohver). Enamasti proosas kirjutatud teos, tal on 5 kogu, mis jaguenvad 4-ks mustaks ja 1-ks valgeks ajurvedaks, viimane neist on olulisim. Mõningased ohvrid:loomaohver, vajarpeya - kuninglik jõu-joomisriitus, rajasuya - kuninga kroonimistseremoonia. Tekkis ka selline kirjandusliik upanisadid atmani ja brahmani vaheline suhe Upanisad - jalge juures istuma (õpetajate).

Ei ole pärit preestrite seast. Raamatud kirjutati üles sõdalaste ja valitsejate poolt. Materjal on enamuse uskumiste aluseks. SMRITI - puraanad ja eeposed, manu seadused, kus on kirjas, kuidas elada õnnelikult ja harmooniliselt igal tasandil. Puraanad -muistne jutustus jumalatest, esindavad rahvalikke traditsioone. Brahma , Višnu ja Šiva puraanad.

Kaks eepost: Ramajana (lugu täiuslikust valitsejast) ja Mahabharata ( Lugu suguvõsa kahe haru vahelisest konfliktist), millede keskseks teemaks on, kuidas elada õieti, moraalne käitumine. 2. Dasanad e. veedadele tuginevad filosoofia süsteemid: vedaanta, jooga. Vedaanta - India filosoofiline suund, kus mõistes kuidasd asjad tõeliselt on saavutatakse vabanemine.

Vabanetakse kõikide tegude tagajärgedest ja enam ei sünnita. 3 teed selle saavutamiseks: Karma- jooga: teod; usuliste kohuste täitmine, vabanetakse tegusid tehes - isetu tegu.

Bhakti jooga: pühendumine ühele jumalale, sellest tekkinud ka Hare Krisna liikumine.

Dznjaani jooga: tarkus, omandades veda tarkusi .

Karmajooga - kõik omakskasupüüdlik on ebamoraalne. Raadza jooga. Patandzali ( elas 2.s ema.) jooga - inimesel tuleb saavutada kõigepealt kontroll oma keha ja seejärel vaimu üle. Selleks on kaheosaline tee - hatta jooga, mantra jooga.


Vedaanta suunad u. 400 maj. Shankara - tuleb mõista, et brahman ja atman on üks Ramudza - brahman ja atman pole päris sama Madhva - nad on täitsa erinevad. 3. dharma - aasrama - varna Dharma - ‘seadmus, kohus’, miks asjad on nii nagu nad on.


Varna - seisus, kuhu inimene sünnib.Hindu ühiskonna peamiseks osaks brahmin varna - preestrid ksatrija varna - sõdalased, valitsejad vaisga varna - talupojad, käsitöölised suudra varna - teenijad.

Hiljem lisandusid sanjaasid - erak, rändajad, kelle ainsaks eesmärgiks oli mokšha Sansaara, mokša, atman,need kolm möistet kuuluvad hinduismis kokku Sansaara - rändamine, taaskehastumine, mille põhjuseks on iha, kiindumus, rumalus, see, et ebatõelist peetakse tõeliseks. mokša - vabanemine, atman - see, mis ümber sünnib.

Jumalaid on miljoneid. Tähtsaimad on Brahma ( keda sisuliselt ei teenita), Višnu ja Šiva. Ajakäsitus on tsükliline. Brahma päev on maailma kestmine terveid ajastuid, siis maailm hävib ja saabub Brahma öö (mitteolemine).

Nii on olnud ja nii saab jälle olema. Brahma raamatute kommentaarid - usundifilosoofilised teosed. Tekkisid 800-600 eKr. Upanišaad = istudes kuulamine, retsiteerimine. Hilisemad pärimused: eeposed Ramâjana ja Mahâbhârata. Viimasesse kuulub Bhagavadgîtâ (Jumala laul). Tekkisid umbes 400 eKr - 400 pKr Hinduismis on kolm peasuunda:Višnuism.


Keskne on maailma hoidja ja armastuse jumal Višnu, kel on avataarad ehk kehastused. Tähtsamad avataarad on Rama ja Krishna. Krišna on oluline tegelane Bhagavadgîtâs.Lakšmi, Hanuman. Levinud eriti Põhja-Indias. Tunnuseks on 3 püstjoont laubal.


Šivaism.

Keskne on neljakäeline tantsiv, hävitav ja loov jumal Šiva. Ganesha, Parvati, Kali, Durga. Tunnuseks 3 horisontaaljoont laubal. Šaktism Šakti on jumalik, loov vägi, mis korrastab maailma ja hoiab kaose (tamas) eest.

Kasutatakse palju mantra-id (võimsaid loitse). Palju erinevaid voole ja filosoofiaid. Braahman - maailmavaim, maailmakõiksus. Aatman - indiviidi hing, mille ajutine asupaik on inimkeha. Eesmärk on jõuda arusaamisele, et aatman on braahmaniga üks ja seesama, ja ümbersündide läbi lõpuks ühte sulama. Karma seadus. Selle järgi inimese eelmise elu tegude summa määrab ära selle, kellena ta järgmisena sünnib. Karma seadus välistab andestuse. Sansaara - inimese hinge uuesti sündimine uutesse eludesse vastavalt karma seadusele: vooruslikum elu viib paremasse sündi, halvem elu viib halvemasse sündi.

Andestust ei ole, ebavooruslikkus lunastatakse vaid halvema sünniga. Siit tuleneb siinpoolse elu isiklik fatalism - vaesust ja õnnetust peetakse karma seaduse täitumiseks - eelmises elus halvasti elatu tulemuseks. Heade tegude tegemine võimaldab aga parema sünni. Tähtsamad vabanemise teed: Inimese eesmärk on vabaneda sansaarast ja ühineda brahmaniga - mokša ehk vabanemise saavutamine. Selle saavutamiseks on erinevaid õpetusi.

Veedaanta:Tekkis VIII-IX saj. Rajaja Samkara.

Ainult braahman on reaalne ja maailm vaid illusioon. Kui inimene saab üle teadmatusest, saavutab ta ühinemise braahmaniga. Kolm teed: Teadmiste tee ehk upanišaadide uurimine. Tegude tee ehk õige käitumine ja rituaalise sooritamine. Armastuse teeSamkhyaInimese tõeline vaimne loomus on eksituse tõttu langenud materiaalse küüsi.

Vabanemine on hinge vabanemine mateeria ahelatest. See viib läbi tunnetuse arendamise. Gnostitsistlik õpetus. Jooga:Praktikad olemas juba veedade ajastul. Õpetuse rajas Patandzali umbes 200 eKr. Eri viisid: Radzajooga ehk teadmiste jooga. Mantrajooga ehk loitsude jooga. Hathajooga ehk asenditejooga. Joogi puhul on tähtis mõõdukus kõiges, kõlbeline elu, füüsilise ja vaimse tasakaal


Kultus.

Jumalateenistus väga individuaalne - kodus, looduses või templis. Erinevused tulenevad sellest, millisesse kasti inimene kuulub või kus ta elab. Palvetatakse kodudes, templites ja gurude- usuliste õpetajate juures.

Templiteenistust viivad läbi brahmaanid. Ohverdamine. Protsessioonid. Palverännakud Gangese äärde Varanasi. Ahmisa ehk vägivallatuse idee ja selle rakendamine. Perekondlikud pidustused üleminekuriitustena. Rahvapeod. Taimetoitluse populaarsus. Loomade austamine. Lehm kui elu andev ema. Templite välisseinu kaunistavad skulpuuride read, nede vahel seinamaalid jumalustest.

Maalingutel kirjutatakse koos jumalustega ka pühasid loomi, taimi ja sümboleid. Hinduistlik kunst peegeldab India kultuuris, ajaloos ja religioonis esinevat erinevuste ja vastandite kooseksisteerimist. India kunsti saab mõista hinduismi mõistmise põhjal. Hinduism on tihedalt läbi põimunud ka muusikas. Tähtsamad musitseerimisinstrumendid on sitar ja tabla. Elu 4 etappi: Õppimise aeg Kodu ja pere loomise aeg Erakuna elamise aeg Kerjava askeedina rändamise aeg.Eriti levinud kõrgemates kastides.

Hinduistliku ühiskonna eripära.


Kastid (sanskriti keeles: varna ) - suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt, kuid kust vastavalt oma karmale on võimalik järgmises elus liikuda kõrgemale või madalamale. Varna = värv (märk otsa ees). Casta = seisus (portugali k). Portugali maadeavastajad, kes jõudsid 15.-16.saj. Indiasse, hakkasid varna-sid nimetama lähima omakeelse vastega. 1) brahmaan-id ehk preestrid, 2) kšatrija-d ehk valitsejad ja sõdurid), 3) vaišja-d ehk põlluharijad, kaupmehed, pankurid ja käsitöölised, 4) šuudra-d ehk teenijad, varem ka orjad. Jagunevad paljudeks alamkastideks.

Kolm kõrgemat kasti pärinevad aarja ajastust, neljas tekkis pärast Indiasse jõudmist alistatud rahva baasil. Seadustati Manu seadustes II sajandil. Väljaspool kaste - haridzanid ehk puutumatud, kes teevad roojaseks peetavaid töid. Ka neil on palju alamkaste. Igal kastil on oma dharma ehk jumalik korraldus ja kohustused. Mahatma Gandhi. India iseseisvusliikumise vägivallatu vastupanu juht 20. sajandi I poolel. India saavutas 1947. aastal sõltumatuse