Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

India

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
(Redirected from Indiasse)
Jump to: navigation, search


Ashoka samba ots.jpg
Vishnu-44.jpg
India tajmahal 2003.jpg
India-children of pedyari.jpg
Askeet-India.jpg
India-gateway.jpg
India overpopulation.jpg
India-snake-charmer.jpg
Sadhu-11.jpg


Pindala: 3 287 590 km²
Rahvaarv (2006) 1 049 700 000
Rahvastiku tihedus: 329 in/km²
Pealinn: Delhi
Suurim linn: Mumbai
Ametlik keel: hindi, inglise
Iseseisvus: 15.august 1947
Rahaühik: India ruupia (INR)
Aeg: eestist ees 3,5 tundi

India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas.

Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt.

Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid.

Suure ulatuse tõttu leidub Indias erineva kliimaga alasid.

Leidub nii mussoonmetsi, kui ka kõrbeid ning kõrgmägedes isegi igilund ja jäävälju.

Suurem osa Indiast asub siiski lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus talvel valitseb troopiline kuiv õhumass ning suvel India ookeanilt tulev niiske ekvatoriaalne õhk.

Vihma sajab peamiselt suvemussoonide ajal, keskmiselt 1000-1500mm, tuulepealsetel nõlvadel aga koguni 3000-6000mm aastas.

Jaanuari keskmine temperatuur on Himaalaja jalamil 15C, India lõunaosas 27C. Kõige kõrgemad temperatuurid valitsevad vahetult enne vihmaperioodi algust tavaliselt maikuus, kui õhutemperatuur tõuseb üle kolmekümne kraadi.

Suvemussooni ajal langeb temperatuur paari kraadi võrra ning pea kogu India territooriumil on siis kuu keskmine õhutemperatuur 28-29C. India loodeosas on valitsevaks lähistroopiline mäestikukliima, Himaalajas ja Karakorumis kõrgmäestikukliima.

GEOGRAAFIA


Osad India põhja ja kirdepoolsed osariigid asuvad Himaalaja jalamil, ülejäänud Põhja-, Kesk- ja Ida India aladest asuvad viljakal Indo- Gangese tasandikul. Läänes, kuni Pakistani piirini asub Thari kõrb. Lõuna India poolsaar koosneb pea aegu täielikult Deccani platoost, mida külgedelt piiravad Lääne ja Ida Ghatid mäestikud.


Indias on mitmeid suuremaid jõgesid, sh Ganga (mis on 973 km pikk), Brahmaputra, Yamuna, Godavari, Kaveri ja Krishna jõgi. Indial on 3 saarestikku Lakshadweep edela rannikul, Andamani ja Nicobari vulkaanilised saared kagus ning Sunderbans Gangese delta alas.

India on jagatud 28 osariigiks (mis omakorda on jagatud piirkondadeks), 6. liiduterritooriumiks ja Delhi Rahvuslikuks pealinnaterritoorimiks. Osariikidel on valitud valitsus, liidu territooriumitel on liiduvalitsuse poolt valitud haldurid.

MAJANDUS

India majandus on olnud sõltuv põllumajandusest läbi ajaloo, teiste tähtsamate tööstuste alla kuuluvad kaevandamine, nafta, teemanditööstus, filmid ja tekstiil, IT, ravimid, kemikaalid ja käsitöö.

Enamus industriaalregioone asuvad suurlinnade ümbruses.

Indias käib aastas umbes miljon välisturisti, turism on olulisel kohal, kuid praegu siiski veel arendusjärgus rahvuslik majandusharu.


Peamised ekspordikaubad on põllumajandussaadused, tekstiil, juveelid, arvuti tarkvara, tehnikakaubad, kemikaalid ja nahatooted; imporditakse peamiselt õli, masinaid, kalliskive, väetist ja kemikaale.


Indias produtseeritakse aastas suurim protsent filme maailmas. Suurim ja tuntuim on Mumbais asuv „Bollywood“


INDIA PROTSENTIDES


Kirjaoskajate protsent Indias on 64,8% (53,7% naistest ja 75,3% meestest)


Meeste naiste suhe on 933 naist 1000 mehe kohta.


Tööjõu turul osalemise määr elanikkonnast 39.1% (meestel 51.7%, naistel 25,6%).


India elanikkonnast 80.5% on hindud, 13,4% muslimeid, 2,3% kristlasi, 1,84 % sikhe, 0,76% budiste, 0.4% dzainiste.


Indias on 2 suurt keelkonda: Indo-Aarja (74%) ja draviidi (24%). India konstitutsioon tunnistab 23 ametlikku keelt. Keskvalitsus kasutab ametikeeltena inglise ja hindi keeli.


KULTUUR


Indial on rikkalik kultuuripärand, mille säilimisele on kaasa aidanud traditsioonid läbi ajaloo.

Vallutajate ning ka sisserändajate kombed, traditsioonid ja ideed on alati sulandunud India kultuuriga.

Mitmed kultuurilised praktikad, kombed ja isegi monumendid on selle näiteks. India ühiskond on pluralistlik, mitmekeelne ja – kultuurne.

Religioon on Indias väga avalik asi – palju praktiseeritakse suursuguste, elurõõmsate ürituste läbiviimist, mis peidavad endas sügavamaid tõekspidamisi.

Varajasemad kirjanduslikud traditsioonid Indias olid suulised, enamus neist on pühad teosed, mis pärinevad hindu traditsioonist (näiteks Veedad, eeposed

Religioon


India on religiooni poolest maailmas ilmselt kõige mitmekülgsem maa, kus kogu ühiskond on sügavalt usklik.

Religioon mängib keskset ja otsustavat rolli inimeste ja terve maa elus.

Praeguseks on Indias 80% hindusid, hinduismi peetakse maailma kõige vanimaks usuks. Islam on Indias levinud 13% rahva hulgas.

Sikhism, ayyavazhi, budism ja dzainism on Indias tekkinud religioonid, mis on tugevasti mõju avaldanud ka teistele maadele. Kristlus, zoroastrism, judaism ja bahai on väiksemas osakaalus.


Hinduism on religioon, mis põhineb veedadel ja teda peetakse ka veeda religiooni otseseks järglaseks, hinduism koosneb mitmetest sektidest.

Jumalate panteon on suur ja neid kõiki peetakse ülima jumala Brahmani ilminguteks.

Enim kummardatakse Šivat ja Višnut.

Šiva on hävitaja, kuid just ka kõige halva hävitaja, Višnu on tuntud kui säilitaja ja tihtipeale teatakse paremini tema kehastusi Krišnat ja Ramat.


Budism on Põhja Indias 6s e.m.a. tekkinud religioon, mis levis üle Aasia ja põhineb Budhha õpetusel. Budism levis India kontinendil 5 sajandit peale tema surma ning levis Kesk-,Kagu- ja Ida Aasiasse järgneva kahe tuhande aasta jooksul. Tänapäeval on budism Indiast pea aegu et kadunud.


Jainism on üks suurest neljas Dharma religioonist, mis pärineb Indiast. Hiljem tekkisid kaks uut usuvoolu:


1. svetćmbara (kandsid valgeid rüüsi, et näha kõiki putukaid - et neid mitte tappa)


2. digambara (taevasse rõivastunud, st. käisid ilma rõivasteta)


Jainistid on ranged taimetoitlased, igasugune tapmine on keelatud, isegi kärbse tapmine on suur kuritegu.

Samas budismis on nii, et kui munk pole looma ise tapnud, või kui seda pole tapetud spetsiaalselt tema ajaoks, siis võib ta liha süüa.

Jainistid jagasid maailma elavateks ja elututeks asjadeks.

Valgus ja vari on ka mateeria.

Maailm on täis elusid (inmesed, loomad, põrguolendid jne. ), kelle eesmärgiks on saada puhtaks.

Tunnistavad ka karma seadust.


Islam jõudis Indiasse 8. sajandil. Järgnevatel aegadel andis ta palju juurde niigi rikkale India kultuurile, suurte monumentide hulgas on näiteks Taj Mahal.


Ayyavazhi on religioon, mis tekkis Lõuna Indias 19. sajandil.

Ametlikult peetakse teda hinduism-i sektiks ja kuigi ta ei ole saavutanud ametlikku tunnustust, on ta filosoofia ja religioossete praktikate poolest erinev ta hinduismist.

Lõuna Indias on umbes 7000 usukeskust.


Zoroastrism on muistne pärsia religioon, mida tänapäevani Indias praktiseeritakse.


Sikkhism tekkis Loode-Indias, Punjabis, u 400a tagasi. Sikhid järgivad 10 sikhi guru õpetust, mis on kirja pandud nende pühas raamatus Guru Granth Sahib.

Seda raamtut loetakse nenede üheteistkümnendaks ja viimaseks guruks.

Sikhism sarnaneb bhakti liikumise (hinduism) ja sufismiga ( islam ).


Judaism kauba kontaktid Vahemereäärsete piirkondade ja India läänerannikul asuvate asunduste vahel viisid väikse juudi kogukonna tekkimiseni Indias nii vara kui esimesel aastatuhandel e.m.a.