Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Indra

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Indra 22119 md.gif
Indra the storm-god.jpg


Indra, hinduistlik jumal, veedade peajumal, äikese ja sõjakuse jumal. Talle alluvad Trājastrinša jumalad ja lugematu hulk alamaid jumalusi e devaputra’id.

Hilisemas hinduismis Indra minetab oma tähtsuse peajumalana ning ühena neljast maailmakaitsjast (idakaare kaitsja) allub ta Brahmale. Budismi mütoloogias tuntakse Indrat sagedamini Šakra nime all.

Ta esineb Buddha õpetuse kaitsjana. Mahajaana suutratesIndra vahel koos teiste jumalatega Šākjamuni kuulajate seas või isegi tema vestluskaaslaseks.

Indra äikese-, vihma ja sõjajumal ning üks tähtsamatest jumalustest. Hindu jumalate kuningas, Dyause ja Prithivi poeg, kes valitses ilma ja andis vihma.

Tema relvadeks on kõu ja välk ning ta sõidab kuldses kaarikus, mida veavad kaks hobust või elevant Airvata.

Tema suurim vaenlane on põuajumal Vritra , keda ta vallutab piksenooltega, et saada vihma, mida Virtra hoolega varub.

Ta on ka suur Asuraste vaenlane ja võitleb nende vastu Marutsi abiga.

Jumalate seas on ta Varuna rivaal,kelle ta jumalte kuninga ja inimeste kaitsja kohalt kõrvale tõukas.Ta esineb jumalate kuningana "Rigvedas".

Teised arvavad, et vedade religioonis ei eksisteeri "tõeline jumalate kuningas", et Indra oli pigem jumalate sõjaväepealikuks, kšatriaks, kui radžaks). (Indra oli kunagine Veedade peajumal)Ta on punast või kuldset värvi, kogult suur, raevukas ja sõjakas.

Paremas käes hoiab ta välguskeptrit, mida ta kasutab nii vaenlaste surmamiseks kui lahingus hukkunute elluäratamiseks.

Pärimuste järgi sõidab ta taeva sõjavankris, milleks sageli öeldakse olevat päike. Indra sündis taevast ja maast, mille ta igaveseks teineteiseks lahutas.

Ta esitas väljakutse vanale korrale ning temast sai juhtiv jumalus, kes polnud enam nii kauge tegelaskuju kui varavedade ajastu jumal Varuna. Indra on kõige enam tuntud kui deemonite hävitaja, kes juhtis jumalate võitlust asurate vastu.

Ta võitles maokujulise Vritraga ning hävitas ta vahusambaga, millega ta andis kuju kaosele, vabastas veed, lõi elu ja pani päikese tõusma. (Vritra kehastab looduse tumedat destruktiivset väge ning võtab inimkonnalt teadmiste valguse.

Tvaštari-nimeline vägev brahmaan otsustas Indra võimult tõugata. Ta sigitas poja, Triširase, kellele ta omaenese väest veel jõudu juurde andis.

Pojal oli kolm pead: esimesega luges ta veedasid, teisega sõi ja kolmandat kasutas maailmas ringi vaatamas.

Ta oli ülimalt vaga ning Indra hakkas muret tundma, sest poja vägi näis päev päeva järel üha kasvavat. Indra saatis kauni noore naise alla Triširast võrgutama, kuid miski ei suutnud teda asketismirajalt kõrvale kallutada.

Viimaks otsustas Indra Triširase tappa, ning heitis välguskeptri alla tema poole. Ent isegi siis veel kiirgas poiss üle kogu ilma oivalist valgust ja Indra kartis kõige hullemat.

Poisi isa Tvaštar otsustas poja surma eest kätte maksta ning lõi hiigelsuure hirmuäratava deemoni Vritra. Deemon kutsus Indra jõudu katsuma.

Sellest sai metsik, verine ja hirmuäratav võitlus. Viimaks neelas Vritra jumala alla. Jumalate kogu oli hirmul ja otsustas panna deemoni Vritra seda tegi, hüppas Indra välja ja võitlus jätkus.

Viimaks peeti nõu riši ehk ülima targaga, ning Višnu abiga sõlmiti vaherahu.

Vritra nõustus rahu sõlmima tingimusel, et Indra ei ründa teda enam kunagi ühegi puust, kivist või rauast relvaga ega millegagi, mis on kuiv või märg, ega tee seda ei päeval ega ööl. Indra nõustus, kuid jätkas deemoni vastu kättemaksuplaanide sepitsemist.

Ühel õhtul nägi ta päikeseloojangu ajal merest tõusmas vahusammast, mis polnud ei märg ega kuiv, ei puu, kivi ega raud.

Ta võttis samba ja heitis selle Vritra suunas, kes langes jalamaid surnult maha. Pärast deemoni tapmist vabastas Indra veed, päikese, taeva ja koidu).

Teinekord (või samas lahingus) vabastas Indra jumalatelt varastatud lehmad. Seda müüti tõlgendatakse kui sümboolset lugu sellest, kuidas Indra püha väe või valguse maailma jaoks vabastas.

Indrasse, kui valguse ja vee toojasse on sulandunud mitmed Varuna funktsioonid, nii, et temast on saanud ka viljakusjumal ja loomisjumal.

Priske kõhu ja tohutu januga jumalana seostatakse Indrat ka somaga. Just somast ammutavat Indra oma erilise väe. Selle joogi joomise järel kasvavat ta nii suureks, et teda saab täis nii taevas kui maa.

Järk-järgult Indra tähtsus küll vähenes, kuid ta jäi endiselt hirmuäratavaks äikesejumalaks ning teda hakati pidama jumalikku päritolu maiseks monarhiks.

Hilisemates legendides on teda näidatud tihti joobnud olekus – nimelt meelidis Indrale väga soma – ja armatsemine, mõlemad viisid teda pahandusteni.

Ravana poeg võtis ta kord kinni ega lasknud enne teda lahti,kui jumalad tegid ta surematuks.Ka Krišna on teda vallutanud.

Ta piinles ka needuse pärast, mida Durvasas tema peale oli pannud.Budismi müütides esineb ta ka Dharmapala Vajrapani nime all.