Inimene

inimene 1. (skr purus´a, manus´ya; tb mi, skyes bu; hn renwo; jp ninga) Budismis üks kuue olemasolu valdkonna olendite liike.

Sündimist inimesena peetakse kõige paremaks, sest ainult i. suudab virguda ja vabaneda sansaarast.

2. (hn ren) Hiina õpetustes, eriti konfutsianismis, alusmõiste, millest on tuletatud tähtsaim eetikamõiste inimlikkus ning erinevaid inimtüüpe tähistavad mõisted õilis, õnnis, lihtinimene, tõeline inimene jt.

Hiina kosmoloogias on i. üks universumi kolmest algest (hn sancai), ülejäänud kaks on taevas ja maa.