Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Inimlikkus

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Konfutsius-005.jpg
inimlikkus (hn ren), konfutsianismi keskseid mõisteid, üks viiest püsivast.

« Laulude raamatus » esineb i. sõnana, mis tähistab üliku armulikku ja hoolitsevat suhtumist teistesse inimestesse, eeskätt oma alamatesse.

Sellele viitab ka kirjamärgi kuju, mis koosneb kahest osast: ‘ inimene ’ ja ‘ kaks ’, vihjates tähendustele ‘ kaks inimest, inimeselt inimesele, inimene teiste inimeste seas’ jne.

Konfutsius andis inimlikkus-e mõistele uue ja universaalsema sotsiaaleetilise tähenduse, mille kohaselt i. on eetiline imperatiiv suhtuda kõikidesse inimestesse nagu iseenesesse, olenemata nende päritolust ja tähtsusest, st mõistmise ja armastusega.

« Vesteid ja vestlusi » määratleb i-t väidetega: “ armastada inimest ”; “vaid inimlik / suudab armastada inimest / suudab vihata inimest ”; “mida ei soovi endale / seda ära tee teistele”.

Inimlikkus iseloomustab eeskätt õilsat inimtüüpi: “õilis / ärgu jätku inimlikkust”.

I-e avaram tähendus on inimeselikkus üldse, hõlmates kõike seda, mis eristab inimest loomast: kultuuri, haridust, kombeid, õiglustunnet jm, nagu väidab teine varajase konfutsianismi tekst « Keskmine tavaline »: “ inimlikkus / see on olla inimene /ligimeste lähedus / teeb selle suureks”.

I. on arendatav ja kasvab välja peresuhetest, mis toetuvad pojalikkusele ja vennalikkusele, nagu väidab « Vesteid ja vestlusi »: “ pojalikkus vennalikkus / küllap vist inimliku juur”.

Mengzi rõhutab i-se sotsiaalpoliitilist külge, esitades seda sageli koos paarismõistega kohasus.

Mõlema vastandiks peetakse kasu: “ Inimlik ei jäta maha oma vanemaid, kohane ei pööra selga oma valitsejale.

Kuningas rääkigu ainult inimlikkusest ja kohasusest; miks üldse rääkida kasust.”

Filosoofilises taoismis peeti inimlikkus-st ja sellega seotud konfutsianistlikke väärtusi teisejärgulisteks, kuna need tulenesid ühiskonnast, mitte aga ülimaks peetud loomulikust kulgemisest.

«Daodejing » väidab: “suurest kulgemisest hälbides / ilmus õiglus inimlikkus”.

Taoismi ideaaltüüpi õndsat peetakse inimlikkus-est ja ühiskonna probleemidest kõrgemal seisvaks: “õnnis pole inimlik / kogu rahvast peab õlekoeraks”.

Ingl humanity, humanness, manliness, benevolence, goodness.