Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Järve Jaan ja energiaväli . Viio Aitsam . June 12th, 2009

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Otsisin Eiseni 1918. aastal ilmunud raamatust “Eesti prohvet Järve-Jaan” head tsitaati Pärnumaa erilehekülgede jaoks ja leidsin Interneti.

Või mis see veel olla saab, mida Jaan kusagil 1800. aastate alguses ette nägi, ennustades: “Aeg tuleb, et tuld ostetakse ja müüakse, pikad sambad pannakse tee äärde, raudlõngad tõmmatakse üle maa, need kõnelevad inimese keeli. Välk ja pikne kirjutavad, tulevankril sõidetakse, ühe viskamisega on ratas teises maailma otsas!”

Just see lõpp?

Kummaliseks peeti omal ajal näiteks ka ennustust: “Aeg tuleb, et te oma krunte küll saate näha, aga mitte pidada!” Eisen 1918 arutleb, et see on ennustus, millest rahval raske aru saada. Aga et võib-olla tähendas see 1917. aasta sündmusi, kui enamlased hakkasid mõisatelt ja suurematelt taludelt maid ära võtma.

No Eisen ka ju ei teadnud, mis hakkab juhtuma tema arutelust 30 aastat hiljem.

Tori kandis elav Merle, kellega meil Järve Jaanist juttu tuli, viitas Jaani nendele ennustustele, mis seotud türklastega kirikus (üks näide mitmest: “Kirikud saavad Türgi hooste tallideks.”), et justnagu on Jaan sedagi ette näinud, kuidas kirikud saavad nii-öelda kauplemise kohaks.

Eisen liigitab türklaste-kirikute ennustused nende sekka, mis polnud tema ajaks veel täide läinud.

Leidsin Järve Jaani juttudest enda arvates ka kaubandusketid: “Harjuskitele tuleb nälg kätte. Kõik maailm läheb poodi, inimesed panevad poeriided selga”. Ja veel on seal näiteks: “Tüdrukute häbi ja härja vedu kaovad ära.”

Eks ole, et Järve Jaan on mees, keda tasub meenutada nüüd, 200 aastat pärast seda, kui ta siinmail ringi käis?

Mu esimene mõte oli, et teda tasuks meenutada ka profülaktika mõttes. Inimtüüpiliselt hakkas Jaani prohvetikuulsus levima (järgin endiselt Eiseni teksti) kõigepealt ikka kodust kaugemal. Kodukandis peeti teda veel pikalt lihtsalt lolliks –vaimuhaigeks.

Tahaks ju ütelda, et vaadake ikka igaks juhuks ette, enne kui isevärki inimesi sildistama hakkate, aga… kellele sellist moraali lugeda? Pole meil ju enam selliseid tugevaid ühtseid norme ja suhtumisi. Mõni poeb kui nahast välja, et hoopis näida iseäralik – tee siis vahet, ja tsirkust on selletagi…

Kujutage ette, et teie kõrval keegi kisub end äkki alasti ja tormab jooksuga minema, ise karjudes, et sõda tuleb (see oli üks Järve Jaani komme). Kuskil, no igatahes kilomeetrite taga, jääb äkiliselt seisma ja ütleb: “Siia jääb sõda seisma. Maa, kust ma läbi tulin, jääb paljaks kui alasti inimene!”

Mida tänapäeval tehtaks? Mõni kindlasti jääks vaatama suure huviga, et näe, jälle üks etendus…

Eiseni raamatu järgi, kus ta kasutab mitme uurija (eriti Mihkli koguduse õpetaja N. Aunverdti) materjale, sündis Järve Jaan tõenäoliselt Mihkli kihelkonna Koonga valla Järveküla Annuse talus aastal 1768. “Tõenäoliselt” sellepärast, et mõni uurija on pakkunud ka Järveküla teisi tolle aja Jaane.

Iseäralikud võimed, see “vaimuhaigus” tulnud talle peale alles siis, kui oli 42-aastane, ja see olevat kestnud vaid mõned aastad. Eisen ütleb, et nähtavasti just vaimuhaigeks pidamise tõttu ei leia Jaani surma kohta kirikuraamatutest andmeid.

Seevastu on temaga seotud palju rahvajutte, on mõneti ju ka praegu.

Kui Merlega Järve Jaanist rääkisime, ütles tema, et ju vist igas kandis on oma teadjamehed olemas olnud. Järve Jaan liikus Mihkli-Pärnu-Virtsu-Kirbla kandis. Tori kandis olevat aga kunagi elanud ja rahvatargana rahva mällu jäänud Ratta Jaan.

Olevat olnud loomaarst, kes oskas loomade keelt. Ükskord olevat näiteks ussi, kes inimest nõelas, metsast välja kutsunud ja teda karistanud.

Mäletan muljet muinasjuttudest, kus mõni tegelane oskas loomade keelt. Ikka kujutasid ette loomi ja linde, kes inimkeeli räägivad. Nüüd tundub, et teatav suhtlus võiks ehk olla võimalik mingil teisel tasandil, mingite energeetiliste väljade kaudu.

Ma ise olen viimasel ajal kõige rohkem taimedega suhelnud, Raela aias, niisama oma lõbuks. Viimati rääkisin orasheinaga.

Mandžuuria pähklipuu, kes on kevadest saati mu jutte kuulnud ja kelle põdemist kartsin, jäigi pärast oksaharu lõikust ilusasti kasvama, ja minu arust on märksa tugevamaks muutunud me pisike põdeja kuusk, keda metsloomad on mitu talve hammustamas käinud.

Viimasel ajal tundub, et olen oma juttudega seal Raelas kedagi-midagi äratanud. Seda peaaegu pole võimalik seletada. Aias tegutsedes märkan silmanurgast aeg-ajalt mingit liikumist, mida varasematel aastatel pole olnud. Kujutlen, et see on midagi energeetilist, ja märkan, et suhtun sesse kui nähtusesse, mis justnagu peaks olema loomulik.

Taimede väljasid ma ei oska vaadata, nagu oskab Vigala Sass, kes on rääkinud, kuidas näeb sealt ka, kas taimel on hea olla või on ta hädas. Need minu nn liigutajad on justkui samast vallast.

Kujutan ette, et Järve Jaani ütlemised ei sündinud ka tühjalt kohalt, vaid ta pidi need kusagilt saama, mingist nähtamatust infoväljast, mis tema jaoks mingil põhjusel hetketi nähtavaks muutus. Kui juba on võimalik tunnetada, et “midagi seal ju on”, peaks olema võimalik kas või korraks seda miskit näha…

Võib-olla olen seal Raelas kõige rohkem äratanud hoopis iseend…

Link