Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Jaapani usundid

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Japan buddhism.jpg
Japan buddhism-0daibatsu.jpg

Religioosses mõttes on Jaapan unikaalne.

Pole teist maad maailmas, kus oleks selline usundite sümbioos ja läbipõimumine.

Sellel fenomenil on pikk ja keeruline ajalugu, peamine osa shintōl ja budismil, see­juu­res budism oma mahajaana kohalikus variandis, mis käsitleb Buddhat jumalusena (jumalustamine).

Eri aegadel on mõju avaldanud ka tei­sed usundid: taoism, kristlus (katoliiklik variant) ja konfutsismi filosoofia.

Praegu on kõik koos, lisaks pal­ju uususundeid.

Enamus jaapanlasi on nii šintoistid kui budistid.

Piltlikult: jaapanlane sünnib shin­to­is­tina ja sureb budistina.

Jaapani originaalne usund on shintō, mis on looduslik animistlik.

Teadlased pole üksmeelel, kas alg­selt oli shintō looduse kummardamine või ka esivanemate kultus, mis võis ka hiljem lisanduda.

Mõned on avaldanud kahtlust, kas shintō on üldse usund, sest:


  • ajaloolised lätted on ebamäärased
  • puudub eetiliste normide ja doktriinide fikseeritud süsteem
  • pole ametlikult tunnustatud pühakirja


Arvatakse, et shintōt tuleb käsitleda kui kogumikku välismaiseid uskumusi, traditsioonilist mõttelaadi ja iga­päevaseid tavasid.

On tunnustatud usund, teoreetilises plaanis subjektilt kogukondlik, jumalate ar­vu­ku­selt polüteistlik ning jumala ja inimese suhete kohalt theoantropiidne.

Shintōt nimetatakse puhtaks või va­ra­­jaseks shintōks kuni budismi sissetungini.

Jaapanlased pidasid end siis kosmose integreeritud elus­olen­di­te kogukonna osaks, on 3 dimensiooni:

Varajase shintō perioodil polnud kindlaks määratud avalikku teenistust, kiriklikku organisatsiooni, mida on püütud luua 10. ja 19. sajandil, kuid mis lõppesid ebaõnnestunult.

Regionaalsega paralleelselt ek­sis­teeris kommunaalne kami, igal Ujil oma kami. 3-4 sajandil hakati püstitama neile templeid.

Peale kait­se­­jumalate austati maastiku või loodusega seotud jumalusi, nt mis seoses tuule, mäega vms.

Shintō jumalus on säilinud tänani, ta koondnimi on müriaad, kus arvatakse olevat umbes 8 miljonit kamit.

Rii­gi­võimu suurenedes tuli esile Amaterasu-mahajaana budism , samal ajal tulid Jaapanisse uued õpetused – 5. sajandil konfutsianism ja 6. sajandil taoism, mille levik oli tagasihoidlik.

Konfutsianismil on suur roll shin­toistliku eetika kujunemisel – mütoloogia kujunemine Pan-Jaapani mütoloogiaks.

Kamid kujunesid üld­­tunnustatud jumalateks, shintō templid said riiklikke annetusi, mis püsis 13. sajandini.

Siis seadustati see Meiji reformide ajastul ja püsis kuni Teise maailmasõja lõpuni.

Konfutsianism aitas Jaapanis kinnistada ja arendada keis­rikultust.


Ta tulek Jaapanisse ei pakkunud shintōle erilisi probleeme, kuid konfutsianismi kaudu hak­kas Jaapanis levima Hiina kultuurJaapani kontaktid Hiinaga laienesid meie ajaarvamise algul, seega Korea kau­du Hakkasid Hiina mõjud Jaapanisse tulvama.

Emigrandid kes saabusid Aasia mandrilt jäid sageli Jaapanisse elama, said koguni oma ühiskondliku positsiooni – neid nimetati kodakondsuse saanuteks. 5. sajandi lõpul nimetas keiser Ōjin konfutsiaanlikud õpetlased Ko­reast oma laste õpetajateks.