Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Jamāntaka

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
(Redirected from Jamantaka)
Jump to: navigation, search
Yamantaka-pool-vantao.gif
Yamantaka ekavira.jpg
Yamantaka in yab yum.jpg
Yamantaka3.jpg
Yamantaka4.jpg
Jamāntaka (tiibeti keeles: gsin rje gsed) on jidam? mahajaana budismis. Jamāntaka on sanskrit ikeelne nimi, mis koosneb kahest osast: Jamā (surmajumala nimi) ning antaka (´hävitaja´). Seepärast tähendab ta nimi ´surma hävitaja´ ehk ´surma ületaja´.

Budismis iseloomustab väljend ´surma hävitaja´ tegelikult kõiki budasid, sest nad on ületanud taassündide tsükli sansaara. Budistlikust seisukohast, mille järgi surm pole midagi tegelikku, vaid on pärit meie arusaamisest maailma kohta, tähendab Jamāntaka - kes enda algolemuselt on Buddha - seisundi saavutamine surma ületamist.

Jamāntaka esindab mahajaana budismi järgijale ühtlasi nii tema täiustumise protsessi kui selle eesmärki ületada surm ja väljuda taassündide ahelast. Gelugi koolkonna traditsioonis on Jamāntaka tarkuse bodhisattva Mandžušri raevukas ilming. Ta on üks olulisemaid gelugiTsongkhapaga, keda peetakse Mandžušrī kehastuseks. Tsongkapa kinnitas Tiibetis Yamantaka kui Gelugi koolkonna kaitsja.

Jamāntaka nimi esineb ajalooliselt kõige vanemas tantra tekstis Guhyasamāja tantras. Jamāntaka ehk Shri Bhagavan Jamāntaka (´Võidukas isand, kes alistanud Jama´) ehk Shri Vadžra-(maha)bhairava on bodhisattva Mandžušrī kõrgeim manifestatsioon koolkonna jumalusi . Bodhisattva Mandžušrī, Shri Vadžra-bhairava ja Shri Bhagavan Jamāntaka sümboliseerivad dharmakayat,mida nimetatakse ka Vadžradharaks (´vadžra hoidja´), kuna see hoiab vadžratõotust (vadžrasamaya) teostada buddhasuse ideed.

Jamāntaka (tantra) kirjeldab kolme liiki surma: Väline surm on tavaline elutee lõpp, mida kehastab Jamā , kes resideerub idas, seitse korrust maa all. Sisemine surm on reaalsuse mittemõistmine, mis on instinktiivne klammerdumine objektide ja subjektide tõelise olemise ideesse. Salajane surm on dualistliku vaate ületamine selge valguse ja illusoorse keha ülipeenel tasandil.

Jamāntaka praktikaga ületatakse need surma tüübid ja saadakse buddhaks. ´Jamāntaka keha salajane olemus on (Vairotšana ) ja dhjaanibudad. Tema kõne salajane loomus on Lotsana ja budade naised. Tema meele sisim olemus on Jamāntaka ja Raevukad.´Ratnakarashanti).

Jamāntakale kuuluvad kaks tantrat: Krsnayamari tantra ja Vadžrabhairava tantra. Jamāntaka erinevad vormid: Jamāntaka, Krsnayamari, Raktayamari, Yamari, Vadžrabhairava. Krishnayamari - musta värvi,raevukas vorm, Raktayamari - punast värvi,enam raevukas vorm, Vajrabhairava Jamāntaka - mitmevärviline,ülimalt raevukas vorm Vajrabhairava on Mandžušrī ( raevukas manifestatsioon,,tarkuse bodhisattva püsiv, kannatust ja surma.ületav purustamatu tarkus.

Ta on tuntud ka kui Jamāntaka,kuna ta võitis surmajumala Jamā ,kes ilmub pulli näolisena.Seepärast on Vajrabhairava üheksast peast keskmine pulli oma,sümboliseerides võitu Jamā üle.Kõige ülemine pea on Mandžušrī oma.Oma mitmekülgsuse tõttu on ta õpetuse kaitsjaks,et hoida eemale tantraest asjassepühendamatud. Esineb nii üksiku kangelas vormis kui ka koos naise Vadžravetaliga ja nende liit märgib tarkuse ja kaastunde kokkusaamist,millest kerkib valgustumine.

Thankadel on tema kaaskonnas sageli 6-ja 4-käeline MahākālaMahākāla vormid,samuti Mandžusri, Vadžrapani Palden Lhamo,Jamā koos naise Jamāriga. Jamāntaka üks vormidest on Ekavira Vadžrabhairava Jamāntaka´Purustamatu hirmutaja´). 34 käe ja 16 jalaga raevukal Ekavira Vadžrabhairava Jamāntakal on budistlikus ikonograafias mustjassinine keha. Kokku on tal kaheksa põhilist pead - paremal kollane, vasakul punane, millele järgnevad teised - roosa, valge, hall ja sinine ning tipus kroonina väike üheksas - bodhisattva Mandžušrī ja teised ning ( punane pea.

Need üheksa pead on tantristlikes tekstides seotud üheksa ´avaldumisega´. Tema keskmine pea on pikkade sarvedega pulli pea. Peamine ja suurim pea kannab inimkolpadest krooni, mille kohal on viieosaline kullatud kroon Seadmuseratta motiiviga. Juuksed seisavad skorpioninõela taoliste otstega püsti - sarnaselt Mahākāla kujudele. Pärani suu paksude punaste hultega paljastab hambad ja lebava keele.

Silmad on suured, punnis ja verd täis valgunud. lisaks ´kolmas silm´ keset laupa. Kullatud kulmud on raevukalt koos ja väljendusrikkalt üles kergitatud. Vadžrabhairava 34 kätt kannavad valgustumise 34 elemendi sümboleid.

Keskmised käed hoiavad kõverat nuga (karttrka) ja inimkolpa (kapala), mis on kaunistatud kulla, pärlite ja vadžraga. Alumine peamine käsi hoiab maagilist pistoda phurbaad ja värskeltlõigatud mitmenäolist Brahma pead. Ülemised paremad käed hoiavad punast paremat kätt, milles on nooled ning kullaga kaunistatud kilp, mille keskel makkara või draakoni pea.

Teised käed hoiavad vadžrat, oda, kirvest, trummi (damarut), Seadmuseratast, pistoda, keerlevaid leeke ja rituaalkella, (ghanta), kolmharki (katvanga), võidulippu, punast inimese paremat jalga, läbitorgatud laipa, nahka, erinevaid maagilisi nugasid ja vaiu, lassot jt tantristlikke relvi.

Jamāntaka dharmapalade Jamāntakal Jumalus seisab lindude, loomade (hobune ja härg) rivil (peamiste vasakute jalgade all) ning inimesel, neljal väikesel figuuril ja suurel linnul, mis paremate jalgade all. Koos esindavad need nelja iidset olendite klassi - linnud, loomad, inimesed ja jumalad.

Kolm istuvat figuuuri on hindu jumalate kolmik - mitmepealine Brahma, kes hoiab elueliksiiri (amrita )vaasi, ühe peaga Višnu kannab madudest ehteid, säravat ketti ning pärlitega ääristatud kaelakeed, võrusid ja kaunistusi kätel ja õlavartel, vööl ja jalgade ümber; lisaks teisi ornamente. Kaelas ripub inimpeadest kee, ulatudes peaaegu pahkluudeni.

Kõige tagumiste jalgade paar ei seisa poodiumil, vaid on kui tantsides maast lahti, peamised jalad on Alidhasana asendis, paremate jalgade rivi on põlvedest kõverdatud ning vasakud jalad sirged. See poos, mis pärit klassikalisest india tantsust, on omane skulptuuridele ((India ))idaosast, peamiselt orissale. ja mitmepealine Šiva. Suur lind on Garuda , Višnu sõiduk.

Vahel lisati kujunditele ka annetusi teinud valitseja figuur, kes oli ühel põlvel jumaluse vasaku jala ees. Lootostroon on tavaliselt kujutatud kahekordsete lehtedega, kui aga ühekordsete lehtedega, siis kaarduvad need allapoole, iga leht eraldi kujundatud ja värvitud. Poodiumi ülemist serva kaunistab pärlite rida.

Müüdid Iraani mütoloogias arvatakse,et Yima,esimene mees,visati välja paradiisist kõlvatu suhte tõttu oma õe Yimak´iga.

Veedades esineb arvamus,et Jamā ning Yami olid kord üks hermafrodiidist olend. Rigveda jutustab, kuidas Jamā kaksikõde Jami üritab Jamāle läheneda, kuid too tõrjub õde. Upanishadides Esitletakse Jamāt kui ´mehelikku meest ´, kui veidi metsikut ´abikaasat naistele ja armukest teenijatele´ ning samuti kirjeldatakse teda kui ´Surnute kohtumõistjat´. Hinduismis populaarne Kuningas Yam ehk Yam Rai´,´Surma jumal´ on samas ka Suur instruktor elu ja surma müsteeriumides.

Jamāt kirjeldatakse kas pullina või kui musta meest sõitmas pullil ning hoidmas nuia. Tema asupaika määratletakse lõunaga.Huvitaval kombel käsitlevad India Bhili hõimu inimesed Yam Raj´i kui suurt jumalat ja nimetavad teda omas keeles ´Zom´ Nad ütlevad et Zom ja ta õde vahetavad erilisi kingitusi teatud päevadel ja usuvad,et peale surma järgivad hinged Zomi korraldusi.

Hindu tantristlikus süsteemis seostatakse Jamāt Shiva raevuka vormi Bhairavaga. Selle hirmuäratava vormi omandas Shiva peale Brahma pea mahavõtmist. Brahma peast sai Shiva kerjakauss,mis lõpuks kukkus maha tema käest Varanasis,kus ta ületades ajast tingitu (kala) sai Mahakalaks tõlkes Suur Must ja tantristlikele joogidele tuntud kui Kal Bhairav. Jamā õde Jami assotseerub püha jõe Jamunaga ja ka keha peamise vasaku kanaliga -nadiga,(´Suremise tee´). Teda seostatakse ka Chamundaga,,jogiini ja surnuaedade jumalannaga ning Durgaga (Shiva naise Uma/Parvati/Kali müstiline vorm) Shiva kaheksal Bhairava-vormil ( Krodha, Kapali, Canda, Ruru, Samhari, Asitanga, Bhisana ja Unmatta ) on kaheksa jumalannat (matrikad) kui maagilist kaasat ehk ´õde´, kes seostuvad edaspidi kaheksa Surnuaiaga.

Need saavad peamisteks tantristlike initsiatsiooonide kohaks ja kirjeldatakse tihti kui tantistlike mandalate välist ringi Nepali ja Tiibeti mandalatel,olenemata keskel olevast raevukast vormist Jamāga seotud Hindu rituaal e peetakse nekromantilisteks ja arvatakse toimuvat keskööl surnuaedades.

Must raevukas joogi -pulstunud juuste,punaste punnitavate silmadega,keha kaetud surnute tuhaga ja kaunistatud loomanahkade ning madudega,kes hoiab kolmharki ja sööb inimkolbast tehtud kausist -saab initsiatsioooni kujundiks,Mahakalaks või Bhairavaks, kes võib viia püüdleja läbi tumedate surma -müsteeriumite eneseteostuse selgesse valgusesse.

India siddhade vastuoluline ja algatuslik lähenemisviis on kirja pandud nii ajaloos kui tänapäeval. neile tiibetlastele,kel oli meelekindlust ja julgust minna Indiassse ning otsida taga tantrameistreid (gurusid)Jamā aukartust äratav visioon initsiatsioonilt Tiibetis on väga populaarne lugu sellest, kuidas Jamāntaka sai oma pulli pea.

Traditsiooniliselt jutustatakse lugu pühast mehest,kes elas koopas ning mediteeris.Ta oli pärast pikki aastaid just-just saavutamas oma eesmärki ning nö. vaibumas nirvaanasse,kui kaks pulli varastanud meest sisenesid koopasse ning katkestasid teda. Kui vargad nägid joogit ja taipasid, et too on nende teo tunnistajaks,asusid nad tema kallale ning vaatamata joogi seletustele ja palvetele,lõikasid röövlid ka tema pea maha.

Varaste suureks jahmatuseks, aga haaras nende värske ohver pulli pea,asetas selle enda pea asemele ning muutus Jamā raevukaks vormiks.Joogameistri vaimne saavutus, mis segunes viha ja raevuga,põhjustasid tema sellise vormi Seejärel tappis ta kaks röövlt, jõi nende kolpadest nende verd ja asus hirmutama oma verejanulisusega tervet TiibetitMandžušrī poole. Inimeste palvetele vastu tulles muutis Mandžušrī pühadelt surnuaedadelt,,jäi alatiseks meelde .Inimesed,kes ei osanud varsti enam ise midagi peale hakata,pöördusid viimases hädas end raevukaks, pulli peaga Jamāntakaks.

Ta võttis samuti surma vormi,lisas sellele juurde kaheksa nägu ning kahekordistas käte ja jalgade arvu ning ümbritses end hulga hirmutavate olenditega,muutes end nii lõpmatult hirmutavamaks kui surm. Hirmsas võitluses alistas Jamāntaka vormi võtnud Mandžušrī Jamā,kellest sai nüüd edaspidi õpetusekaitsja (dharmaraja)

Kirjanduslikult väljendudes võiks öelda,et Jamā ,kes nägi ennast tagasi peegeldatuna lõputult võimsamas vormis, ´ hirmutati surnuks´ Seepärast Jamāntaka praktikaga tegeleja arendab endas identiteeti,seisundit,mis oleks piisavalt tugev surma ja sellega kaasneva hirmu ületamiseks.Iga Jamāntakatotaalset mobilisatsiooni,mis vajalikud selleks ülimaks konfrontatsiooniks.

Thankadel on Jamāntaka esitatud pulli-pealisena,kuid Jamā?l on alati eristavaks märgiks rattakujuline ornament tema rinnal.Esoteerilise budismi ikonograafias on see jumalus vaatamata raevukale välimusele selline manifestatsioon, mis vajalik õige kaastunde saavutamiseks.ja nagu kõikide budistlike jumaluste puhul,saab Jamāntaka raevukuse rakendada positiivsetele eesmärkidele.

Pärinevus Vadžrabhairava õpetusi ja praktikaid seostatakse (mahasiddha ) Lalitavadžraga ( India, 6.sajand ) Ta leidis need Shakyamuni poolt õpetatud Mandžušrī Juuretantrast ja õpetused edastas talle dakini Dorje Rolangma,Vadžrabhairava kaasa. Räägitakse,et mahasiddha Lalitavajra olevat võtnud Jamāntaka vormi ning lõhestanud mäe mõõgaga, et teha läbipääsuteed Lalitavajralt suundusid need õpetused edasi mitmetele india pea,käsi,jalg, atribuut,sümbol ja ornament väljendab on Jamā ning joogidele,neilt Lama Bharole (Nepal) ja siis Ra Lotsawa Dorje Drag´ile,kes tõlkis need tiibeti keelde ja kirjutas palju kommentaare.

Vastavalt Tandžjurile on üks Jamāntaka pärinevusliin seotud Indiast pärit Vairochana Rakshitaga (728-764.a ), kes oli Padmasambhava õpilane ja ´Vadžrabhairava Mandalavidhi Prakasa´ autor.Teised tähtsad Vadžrabhairava liinid pärinevad Ratnakara Shantilt ( 978-1030 a.), kes on Vadžrabhairava Ganachakra ja Krishnayamari Sadhana autor,Abhayakaraguptalt (1084-1130 a.), Sridharalt, Sri Krishnarajalt (Krsnayamari Tantra autor ) ja Krishnapadalt Krishnacharya, kes oli 8 sajandi siddhade Jalandhari ja Gopichandratantraid,kus ´ mees ja naisjumalused istuvad teineteist emmates´ (Taranatha ),´Pag Som Jon Zan´.)

Jnanamitra õpetas Jamāntaka tantrat ( kuulub Isatantrate hulka,mis asetab rõhu meetodile,illusoorse keha kogemisele ja mõistmisele.) Teised Jamāntaka liinid hõlmavad mahasiddhasid Sarahat,Lawapat,Virupat,Kukuri (Kukuripa) Jamāntakad seostatakse mõnikord praktikatega, mida nimetatakse ´kannatuste rahustamine´. Selles kontekstis toob Jamāntaka kergendust haigustest ja deemonitest vaevatuile ning ilmub mandalate ´kaitsjate sfääris´ (rakshachakra). Jamāntaka sümboliseerib tarkuse võitu surma üle,kusjuures budistidele assotseerub surm juhmusega,teadmatusega.

Kõrgemate praktikate eesmärgiks on ikka olnud teadmine surmast. Sellega tegelevad budistid näevad Jamāntakad kui´Surmatakistuse ületajat´, kui õpetusekaitsjat ja karmiliste tegevuste ülimat kohtunikku. kaasaegne,tutvustas


Koostanud Marju Broder.