Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Jelena Roerich

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Helena roerich.jpg


Jelena Ivanovna Roerich (neiupõlvenimi Šapošnikova; 12. veebruar 1879 – 5. oktoobril 1955) oli vene kirjanik, filosoof ja kultuuriloolane.

Ta sündis Peterburi aadliperekonnas. Jelena Roerich oli kunstnik Nikolai Roerichi abikaasa.



Lühendatult ajakirjast «Rabotnitsa» tõlkinud Milvi Aasaru «Pühapäevaleht», 16. juuli 1994. a.


Andekas vene kirjanik-emigrant Georgi Grebenštšikov, olles innustunud Roerichi ideedest, ütles meie sajandi

kolmekümnendail aastail:

«Kui meie ajastul oleks tõstatatud matriarhaadi küsimus, propageeriksin ma tuliselt nimelt Jelena Roerichit matriarhaadi aujärjele.

Maailmas ja inimkonna ajaloos on raske nimetada teist naist, kes nii harmooniliselt ühendaks endas sügava tarkuse, kõrgeima armastuse inimeste vastu ja kõige laialdasemad filosoofilised teadmised...

Ta oleks justkui ühendanud endas kõigi naiste ilu, kes on elanud aastatuhandete jooksul alates maailma loomisest.»

Kuigi Roerichi ideed on meie päevil üsna levinud, jäi Jelena Roerichi nimi kuni viimase ajani praktiliselt tundmatuks.

Tuhanded inimesed on vaimustunud Nikolai Roerichi ja Svjatoslav Roerichi maalidest, kuulnud Juri Roerichi väljapaistvatest Ida-uuringutest, kuid ei tea peaaegu midagi erakordse perekonna neljandast liikmest.

Samal ajal tunnustasid nii kunstnik kui ka pojad Jelena Roerichi liidrirolli perekonnas ja tema vaieldamatut esikohta vaimse teerajajana.

Kuid kõige tähtsam — tundmatuks jäi «Elava Eetika» õpetus («Agni Jooga») — hiiglaslik filosoofilis-vaimne pärand, mille J. Roerich jättis inimkonnale.

Jelena Roerichi ideed ja mõtted olid oma aja kohta liigagi uudsed ja sügavad, et neid mõista, tunnetada ja tunnistada.

Kuigi J. Roerichi vaimne pärand on avaldatud küll osadena, küll tervikuna paljudes keeltes, pole eesti keeles tema teosed seni trükivalgust näinud. Loodame, et edaspidi muutuvad nad kättesaadavaks ka eesti lugejale.


Jelena Ivanovna Roerich

(neiupõlves Šapošnikova) sündis 12. veebruaril 1879. a. Peterburis, tuntud aadliperekonnas.

Emaliini pidi kuulus ta Goleništševite-Kutuzovite iidsesse sugupuusse (ta oli kuulsa vene väejuhi M. I. Kutuzovi

lapselapselaps), samuti oli ta suguluses Mussorgskiga.

Tütarlapsel oli juba varakult erakordne huvi teadmiste, filosoofia vastu, ka avaldus tal erakordne muusikaanne.

Juba nooruses tõusis ta eakaaslaste hulgast esile oma sarmikuse, ilu ja ebatavalise hingeelu tõttu.

Tema kaasaegne kirjeldab teda nii:

«Elegantne, naiselik, graatsiline, täis mingit sisemist võlu ja sarmi, tõmbas ta tahtmatult kõigi pilgud enesele.

Tal olid suurepärased hele-kastanpruunid, kuldse läikega juuksed ja tollase moe kohaselt kohev soeng, imekena väike

suuke, pärlmutterhambad ja lohukesed põskedel.

Kui ta naeratas, aga naeratas ta tihti, valgustas tema nägu hellus ja soojus.

Kuid kõige tähelepanuväärsemad olid tema silmad — tumepruunid, peaaegu mustad, mandlikujulised, pikergused, nagu hispaanlannadel, kuid teistsuguse ilmega.

Need olid erilise pehme, sooja ja särava pilguga, pikkade lehvikutaoliste ripsmetega valgustkiirgavad silmad.»

Seltskonnaelu, millesse sugulased püüdsid teda kaasa tõmmata, et suutnud tema noort andeküllast loomust kuigivõrd paeluda.

Teda hästi tundnud inimeste sõnul unistas ta nooruses abiellumisest kunstiinimesega, et talle eluaeg abiks olla ning innustada kõrgetele eesmärkidele.

Sugulaste skeptilisi pilkeid põhjustanud unistus täitubki: 1899. a. tutvub Jelena Šapošnikova noore, kuid juba küllalt

tuntud kunstniku, Nikolai Roerichiga ja kahe aasta pärast laulatatakse nad Peterburi Kunstide Akadeemia kirikus.

1902. a. sünnib peres esilaps, kes saab nimeks Juri, 1904. a. aga teine poeg, Svjatoslav.

Perekonna eest hoolitsemine ja laste kasvatamine, millele Jelena Roerich omistas erakordselt suurt tähtsust, ei tõmmanud teda eemale loomingulisest tegevusest.

Lähimatel abiellumisjärgsetel aastatel (1903-1904) teeb ta koos mehega mitu pikka reisi mööda Vene linnu, omandab vanade maalide restaureerimise kunsti, osaleb arheoloogilistel väljakaevamistel.

Sel ajal alustab ta Ida filosoofiliste õpetuste tundmaõppimist.

Ajapikku keskenduvad tema otsingud legendidele, ettekujutustele ja väheuuritud, ent tõestele faktidele, mis on seotud «Aasia südamega» — Ida püha maaga ja üldinimliku vennaskonna asupaiga — Šambhalaga.

Karjalas viibimise ajal (aastail 1916-1918) otsustavad nad teostada suure rännaku Indiasse, Tiibetisse ja Mongooliasse, et

leida kinnitust neil küpsenud hüpoteesile india ja vene kultuuri sügavast, põlisest sugulusest, rikastada isamaad Ida

salateadmisega inimesest ja Universumist, läheneda püha maa kantsidele ja ašramidele.

Nikolai Roerich rõhutas abikaasa juhtivat osa selle eluliselt tähtsa otsuse tegemisel.

Tee Indiasse venis mitme aasta pikkuseks, vahepeatustega Inglismaal ja Ameerikas, kus abikaasad tegid suurt

valgustustööd vene kunsti tutvustamisel ja rahvusvaheliste kultuuriasutuste loomisel.

Jelena Roerichi intensiivne siseelu, pingelised vaimsed otsingud ning pidev häälestatus Ida süvateadmise mõistmisele olid

juba Euroopas viibimise ajal esimeste uue õpetuse kirjapanekute ellukutsujaks. Hiljem kujunes nendest selle õpetuse,

Elava Eetika esimene raamat «M. aia lehed» («Kutse»).

1923. a. kuni 1928. aastani teostavad Jelena Roerich koos abikaasa ja vanema pojaga kuulsa Himaalajat läbiva retke mööda Kesk-Aasiat. (Eesti keeles on ilmunud N. Roerichi reisikiri «Altai-Himaalaja».)

Temast saab esimene naine Euroopas, kes läbis 25 tuhat kilomeetrit üle jäätunud mäekurude ja mäeharjade pimestavas lumes, kes ei löönud kartma viiekümnekraadist pakast ega tiibeti röövlihõimude kuule.

Jelena Roerich käis kodumaal koos Nikolai ja Juri Roerichiga, kus kunstnik andis Himaalaja mahatmade ülesandel Nõukogude Valitsusele üle vaimse Ida läkituse.

Ekspeditsioonilt naastes asuvad Roerichi elama India põhjaossa, Kulu orgu, kus Jelenast saab kogu pere ühistööna loodud rahvusvahelise Urusvati instituudi aupresident.

Nimelt siin, Himaalaja eraldatuses, elas Jelena Roerich ligi 20 aastat kuni abikaasa surmani 1947. aastal, tehes pingelist tööd mitmeköitelise eetilis-vaimse õpetuse — «Agni Jooga» kirjapanemisel.

Viimased seitse ja pool eluaastat veetis ta koos vanema pojaga väikeses India linnakeses Ida-Himaalajas.

Siin jätkas ta oma vaimsete märkmete tegemist, samuti pidas mahukat kirjavahetust Roerichi seltsidega erinevates maailma maades.

5. oktoober 1955. aastal sai Jelena Roerichi maise teekonna viimaseks päevaks.

Milline on siis «Elava Eetika» raamatute, selle õpetuse sisu, mis kirjutas Jelena Roerichi nime igaveseks maailma kultuuri panteonile?

Mitmetahuline, ülev ja samas konkreetne ja praktiline; õpetus, mis temas sisalduvate enesearendamise võtete ja meetodite rikkuselt on võrreldav omapärase enesetäiustamise entsüklopeediaga.

Õpetuse nimetus näitab kahte peamist külge sellel täiustumise teel — eetiline puhastumine ning kasutamata looduslike ressursside äratamine inimeses, psüühika varjatud energia («tule-energia» ehk «psüühilise energia») valitsemine.

Võtmeks psüühilise energia valitsemisele on «Elava Eetika» kohaselt inimese südame kasvatamine, teadvuse avardamine ja mõtte loomingulise potentsiaali avamine.

Maailmas on olnud palju eetilisi süsteeme ja filantroopilisi teooriaid, kuid valdavat enamikku neist ei võtnud inimkond

kasutusele nende elukauguse, inimese reaalsetest vajadustest eemaldumise tõttu, kaugema perspektiivi ja esituse ilu puudumise pärast.

Need süsteemid jäid surnud eetika näidisteks.

Ei ole erandiks ka need eetika loengud, mida paljud meist on kuulnud kõrgkoolides, et peale eksameid hoolikalt mälust kustutada.

«Elava Eetika» talletub jõuliselt mällu oma ereda sõnastuse ja värviküllaste kujunditega, ta jääb inimese hinges elama.

«Agni Jooga» sisaldab külluslikku mõttesuundade ja teemade valikut — siin on nii uued meditsiini printsiibid, uus lähenemine teadusele, uus ökoloogia, mis on üles ehitatud peenimate väheuuritud sidemete tunnetamisele inimese ja looduse vahel.

Jelena Roerich rõhutas naise hiigelsuurt rolli planeedi vaimse atmosfääri muutjana meie päevil: «Suur saabuv epohh on tihedalt seotud naise taassünniga.

Tulevane aeg peab jällegi, nagu inimkonna parimatel aegadel, andma naisele koha elu rooli juures, koha mehe, tema igavese kaaslase ja kaastöötaja kõrval.

Kõik praegused ja tulevased õnnetused ja kosmilised kataklüsmid on olulisel määral naise orjastamise ja alandamise tulemus.

Hirmsa kõlbluse languse, mõnede rahvuste haiguste ja degradeerumise juured on naise orjalikus sõltuvuses.

Kuid naine-ori võib maailmale anda ainult orje?

Kosmiline õiglus on suur!

Alandades naist,alandab mees iseennast!

Siit peab otsima põhjusi, miks mehe geenius avaldub meie päevil nii kasinalt.»

Jelena Roerichi arvates on niisugune vaade naise kutsumusele mitte ainult hea soov, vaid aja paratamatus, mis tugineb

suurele kosmilisele seadusele kahe (vastandliku) alge tasakaalust, mis on kaasaegse inimkonna poolt jalge alla tallutatud

. «Kogu kosmose ülevus koosneb kahest Algest.

Olemasolu alus põhineb kahe Alge võrdväärsusel».

Ta unistas naise iseteadvuse ärkamisest, mis tema arvamuse kohaselt ei pea seisnema «mehega kombelõtvuse poolest

võistlemises» ega ka sufraþistide liikumises nende valesti mõistetud emantsipatsiooni ideega, vaid vaimses kangelasteos

ja oma missiooni — armastuse ja vaimsuse püha tule hoidja — tunnetamises.

See võimaldab tal kõrgemale tõsta mitte ainult ennast ja oma lapsi, vaid ka oma igavest kaaslast meest ning sellega realiseerida Maailma Ema suurt missiooni, kes kannab vastutust inimkonna saatuste eest.

Suur osa nii «Agni Joogas» kui ka J. Roerichi kirjades on laste kasvatamise küsimustel

ja mõtisklustel parimatest hariduse andmise teedest.

Väljaöeldud ideid kinnitas J. Roerich isikliku eeskujuga, alustades oma perekonnast ja lõpetades laiaulatusliku ühiskondliku tegevusega.

Igaüks Roerichitest hindas Jelena rolli kui nende perekonna helget geeniust, kes innustas vaimsetele ja loomingulistele saavutustele.

Nikolai Roerich, kes jättis maailmale hulgaliselt maale ja raamatuid pühendusega «Minu naisele, Jelenale, sõbratarile, kaaslasele, inspireerijale», kinnitas, et õigluse poolest peaks paljudel tema maalidel seisma naise ja mehe nimi üheaegselt.

Pojad, kes nii kõrgelt hindasid ema armastust, hoolt ja kasvatust, on korduvalt öelnud, et ilma «emakese» abita poleks nad suutnud saavutada väikest osagi saavutatust.

Vaimse emaduse impulss laienes ka kõigile teistele inimestele, kes pürgisid valguse ideaalide, täiustumise ja eneseohverdamise poole.

Pidades kirjavahetust sadade ja tuhandete inimestega — tuttavatega ja ka Roerichi seltside kaastöötajatega erinevates maades, keda ta isiklikult ei tundnud, püüdis ta alati aidata, sisendada julgust ja optimismi igaühele neist.

Jelena Roerichi jäetud pärand on tohutu, sest peale 14 raamatust koosneva «Elava Eetika» on ilmunud 3 köidet tema vaimulis-filosoofilist kirjavahetust

(ca 1500 lk.) ja see moodustab vaid väikese osa tema mahukast kirjavahetusest, suur hulk on tõlketöid, seahulgas J. Blavatskaja «Salajase Doktriini» 2 mahukat köidet.

Jelena Roerichi elu ja tegevus kujutab endast uut tüüpi arstiloodusuurija tööd, kes viis läbi unikaalse ellujäämise eksperimendi kogu oma eluga.

Inimkonna suured õpetajad, Himaalaja mahatmad, kelle juhendamisel Jelena R. saigi Tule Õpetuse, nimetasid teda «Agni Jooga Emaks», aga Nikolai Roerich, soovides rõhutada, et selliste inimeste najal Maa seisabki, nimetas teda «Maailma hoidjaks».

Iga tõsise mõtleja maailmanägemine on lahutamatult seotud tema isiksusega.

Jelena Roerichi vaimne pärand on täis ebatavalist optimismi, helget rõõmu, ilu ja harmooniat.

Kõik, kes teda lähedalt tundsid ja temaga suhtlesid, rõhutasid kogu tema olemuse erakordset veetlust.

Tark ja läbinägev, kirglik ja delikaatne, mehine ja südamlik — sellisena jäi ta oma kaasaegsete mällu.

Meie osaks jääb veel kaua mõtiskleda Jelena Roerichi saatuse helge mõistatuse üle, tema üleva, elulise, sajanditeks jäetud testamendi üle.


Jelena Roerichi kirjadest

13.05.1931

Läheneb aeg, mil riikide juhid hakkavad toetama riiklikus mastaabis valgustuslikku ülesehitustööd.

Las nii naised kui ka noor põlvkond astuvad välja kultuuri kaitseks kõigi tagakiusamiste ja jälitamise eest, las kaitsevad kõigi abinõudega seda eluandva tule kultust.

Seal, kus kustub kultuur, on lagunemine möödapääsmatu.

Tahan uskuda, et võimas naiste ühinemine ütleb oma sõna, annab uue tervendava mõttesuuna noortele, näitab neile tõelisi väärtusi, aitab leida olemise rõõmu, rikastades seda uue arusaamisega iga elu ja töö tähendusest.

Naised, sõnaõigus on teil!

08.02.1934

Loomulikult ei tohi naine muutuda ainult sünnitajaks, tal on ka teisi kõrgeid kohustusi.

Ja selleks on perekonnaelus olemas kõige loomulikum vahend — mõõdukus — mida võib täielikult reguleerida ja sellega pere kasvu normeerida.

See on täiesti võimalik, kui pead ja südant täidavad kõrged huvid.

Muidugi on ette näha sellele palju vastuväiteid, kuid sellegipoolest jään oma arvamuse juurde kindlaks.

Vaieldamatult on see raske ühiskonna käesoleva kõlbelise seisundi korral, kuid selliseid perekondi siiski on ja tulevikus nende arv suureneb.

Vanal ajal oskasid inimesed Kuu faaside järgi sündimust reguleerida.

Siis vaadati sellele kui teatud liiki mustale maagiale, kuid meie sajandil oleks selline teguviis parem kui kohutavad abordid, mis naisi sandistavad, seega kahjustavad ka tulevast põlvkonda.

17.08.1934

... Jaa, nüüd peab naine valmistuma selleks, et tal lastakse osaleda riigi valitsemise raskuste jagamisel.

Naine, kes annab elu ja paneb kasvatusele aluse, omab hääleõigust neile eludele parimate tingimuste loomisel.

Tema terve mõstus, ja peamine, süda ütleb ette paljud õiged lahendused.

Kui võtame ajaloolised faktid ning paljude suurte inimeste tõesed elulood, siis näeme, et nende inspiratsiooniallikaks ja peamiseks nõuandjaks oli sageli naine.

Nii olid ka Vanas Egiptuses ülempreestrinnad hierofantide inspireerijateks ning andsid neile edasi Jumalanna käsud, seega võib neid nimetada võimulolijate juhtideks.

31.05.1935

Ei vasta tõele raamatute kinnitused, et kõik religioonid ja õpetused on täis arvamusi naise madalamast loomusest.

Kõik sellised viited neis ongi hilisemad täiendused ja moonutused, tehtud omakasupüüdlike ja võhiklike inimeste poolt oma võimu kindlustamise eesmärgil.

Tõepoolest, religioonide ja õpetuste Suured Alusepanijad pole süüdi selles karjuvas võhikluses.

Võtame arvesse, kui paljudest jumalakartmatutest, ahnetest kätest ning kui paljude sajandite jooksul on need õpetused läbi käinud!

... Kes võib öelda, kus algavad ja kus lõpevad naise õigused, mis on talle Looduse poolt määratud?

Sama küsimuse võib tõstatada ka mehe õiguste suhtes.

Kuid ainult evolutsioon annab sellele vastuse ja näitab arengusuunda.

Pole sellest käsku Looduses, mille kohaselt oleks naine seotud ainult kodukolde külge!

Tõepoolest, ta on maailma Ema ja Hoidja.

Seepärast pole ühtki elu valdkonda, kus mees võiks jagamatu ainuvalitseja olla - nimelt see ühe alge ainuvalistemine ongi musta epohhi sünnitis.

Looming on mõlemale Algele ühtmoodi omane.

Mehes oli see praegu ainult seetõttu eredamalt avaldunud, et naine oli samasugusest haridusest ja samadest võimalusest oma loomingulisi võimeid laial rindel harjutada ilma jäetud.

Sest siiani eksisteerib võhiklik arusaam, et kuna naise aju on mehe omast kergem ja mahult väiksem, siis peab naine olema rumalam jne...

Mäletan, millise imestuse kutsus teadlaste seas esile, kui kaaluti ära andeka ja väga targa kirjaniku Anatole France'i aju ja nad veendusid, et see oli väga kerge, kaalult peaaegu lapse omaga võrdne!

Samuti meenub, kuidas märkuse peale, nagu oleksid loomad seda arenenumad, mida suurem on nende aju, väitis Õpetaja vastuseks, et paljud putukad, näiteks sipelgad ja mesilased on loomadest palju targemad.

Aju suur kaal räägib selle suurest füüsilisest vastupidavusest, kuid mitte peenekoelisusest.

Suurt mõistust iseloomustavad hoopis teised tunnused.

Siin mängivad suurt rolli ajukäärud. Kuid praeguste väheste teadmiste korral sisemise inimese kohta annavad ka need tunnused ühekülgse järelduse.

Eksisteeris ka teine, veelgi mõttetum antropoloogide teooria, nimelt: mida suurem kolju, seda arenenum inimene.

Kuid ka siin sai Loodus nende üle naerda, kuna selgus, et metsikute saareelanike kolju maht osutus palju suuremaks keskmise teravmeelse prantslase omast.

Nüüdseks on juba paljud tunnistanud, et pole mingit alust arvata, nagu oleksid naise vaimsed võimed mehe omadest väiksemad.

Just must epohh püüdis naisest teha mehe omandit ja lapsehoidjat.

Ja kui naise emaroll on ülev, siis mitte ainult pereemana, vaid ka Suure rahvaste teaduse kasvatajana ja emana.

Seepärast, nagu öeldakse Õpetuses: «Naine, kes annab elu rahvale, omab õigust määrata tema saatust.

Tahame näha naist võimu tüüri juures, kogu ülesehituse ministrite nõukogus!», võitlus kahe alge vahel saab olema pingeline ja naine peab ise kätte võitma oma õigused, mis ta vabatahtlikult ära andis.»

Kuid tasakaalu rikkumine on planeedi elus nii kohtavalt kajastunud, et ähvardab selle hukkumisega!

Ning Kosmiline Õiglus ja Otstarbekus tulevad veel kord appi andekate naiste ilmumisega.

Arenguriikides võib näha, kuidas naine ennast teostab.

Nii on Ameerikas juba naisministreid ja naisdiplomaate, saadikuid, osariikide kubernere, hiigelfirmade direktoreid, naislendureid, suuri protsesse võitvaid juriste.

Presidendi isiklik usaldussekretär on samuti naine.

Ameerikas on just naised hariduse ja kultuuri peamiseks liikumapanevaks jõuks.

Isegi enamik imelapsi on praegu tüdrukud.

Need kõik on saabuva ajastu suured tähised.

... Vaid keskaja sügav harimatus võis Naiseliku Alge jätta kogu Olemise ülesehitusest välja.

Tõepoolest, oma olemuselt on mees - ja naisalge ühtsed ja üks ei saa ilma teiseta eksisteerida.

Ühe alandamine alandab ka teist.

Link