Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Jumal ja nirvaana . Harri Kingo

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Harri KIngo.jpg
Generosity-tree.jpg
Generosity-rishi.jpg


Jeesuse õpetuses on just seesmisest armastusest alguse saav armastamine aluseks suhtele inimene-Jumal ja see armastamisena avalduv armastus on kaheldamatult inimest tervikuna hõlmav.

Ka budistlikes tekstides ja õpetustes esineb seda mõistet - budismi traditsioonis nimetatakse seda armastust kaastundeks (sanskriti k. karuna). Ja armastamine on ka budistlik praktika. Kuid samas - rääkides armastusest budismi kontekstis puudub budismi traditsioonis see Ülim Subjekt, see Kõiksusolend, kellest armastus inimeses üldse lähtub - puudub Jumal.

Niravaana pole armastuse objekt ja seeläbi on minu nägemuses budistlik käsitlus armastusest piiratum kui Jeesuse õpetuse kohane. Teisalt - Jeesus õpetas armastama Isa ja samal kombel armastama oma ligimest. Tema ülim käsk oli armastada inimesel oma ligimest nagu tema on inimest armastanud - jumalikult, nagu Jumal, taevane Meie Isa. Budismis selline armastuse arusaam puudub, sest puudub see Ülim Armastaja.

Siiski - budismis on olemas Trikaya kontseptsioon.

Trikaya kontseptsiooni (Buddha kolme keha kontseptsioon, mis on lähedane kristluse Kolmainsuse kontseptsioonile) kõrgeim buda olemistasand on Dharmakaja - põhjustamatu, tingimatu, igavikuline, määratlematu budasus oma absoluutsel tasandil.

Dharmakaya võiks olla tõesti ülim ja kõrgeim budasuse dimensioon, mis vastaks kaudselt Jeesuse õpetuste Jumala mõistele. Kuid budism tervikuna ei tunnista seda üleinimlikku sfääri ja olemistasandit subjektseks. Rääkida budast kui subjektist Dharmakaya tasandil oleks taas maaya - illusioon. Dharmakaya - Seadmuskeha - on ideaalne, absoluutne olek, saavutuste ideaal. Seda olekut võib soovida, taotleda, püüelda... kuid mitte armastada kui olendit. Ja see olek ise ei armasta. Oleku võib saavutada kuni selleni, et taandub ka see soov ja olek saavutada - sest taandub ka soovija soov see olek saavutada - kuid näen siin vahet armastuse ja armastamisega Jeesuse antud tähenduses.

Ja veel üks aspekt. Budism oma arengus pole läbi saanud paradiisilaadsete mõistete ja reaalsusteta, samuti on budismis isiksustatud jumala-sarnaseid bodhisattvaid, kes ajendatuna kaastundest olendite vastu neid abistavad. Põhimõte on aga budismis ühene - ka need olendid, kes on jõudnud kõrgeimatele tasanditele ja saanud juba pigem olekuks kui et on veel subjektid on selle saavutanud iseennast kõige alguseks ja lõpuks pidades.

Ilmutusliikuse moment on ka budismis. Näiteks budistlikke suutraid võib vaadelda kui Tõe ilmutamisi. Ometi näib mulle selline ilmutamine budismi raames tulenevat ikka ja alati olendist, kes oma arengus on lihtsalt kõrgemal ja kaugemal inimesest, ja mitte kui Dharmakaya teadlikku tegevust.

Oluline on mõista ilmutuse andja staatust. Muidugi on meil raske võrrelda Buddha ja Jeesuse staatust - n.ö. kes on kaugemal-kõrgemal. Kuid usun, see pole oluline - oluline on praktiline antud õpetus, mitte andmata jäetud osa. Ning sellest küljest hindan kõrgelt ida tehnikaid.

Kuid kõrgemaks pean ma Jeesuse õpetuse sisu - usu ja armuõpetust, mille sarnast idas ei leidu. Nimetaksin seda idapäraselt isegi “usu ja armu tehnikaks”. Ja see on ühest küljest vägagi tantristlik, nn. äkiline tee. Teisalt vaadeldav elupikka meditatsiooni (osadusse) astumisena. Kusjuures tehnika baseerub inimese valdavaimal osisel - tundmusel, kaasates ja intellekti (otsustus) ja keha (teenimine).

Kokkuvõtvalt selle mõtte kohta siin: Jumala asemel on budismis nirvaana. Mida traditsiooniline kristlus ja ka Jeesus kirjeldavad n.ö. koha kaudu, välise kaudu - Isa juures olemine, Paradiis olemine - seda kirjeldab budism subjekti sisemisest aspektist lähtudes olekuna, nirvaana kui seisundina. Õigemini, jätab kirjeldamata, kuid viidetest nirvaanale selgub siiski, et seda mõistetakse subjektsusest vaba sisemise olekuna. Jeesus sellist subjektsusest vabaks saamist ei õpetanud - Jumal on täiuslik ja Jumalal oma täiuslikkuses ei puudu midagi - ei puudu ka Jumala Ülimaks Subjektiks olemise aspekt, mille läbi inimesed subjektidena Temaga elavas suhtes olla saavad.