Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Kõlblus

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
(Redirected from Kõlbluse)
Jump to: navigation, search
Buddhist nuns.jpg
China-feet.jpg
Kaarikud reisimas.jpg
Decent-of-the-ganga.jpg
kõlblus (skr śīla; pl sīla; tb tshul khrims; hn jie; jp kai), india õpetustes oluline isikuomadus ja eetiliste käitumisjuhiste kogu. kõlblus on ka vaimse tee aste, mis on esmaseks eelduseks *teadvuse kõrgeimate seisunditeni jõudmisel. Budismis on k. seotud eelkõige teistesse hästi suhtumise ja äärmustest hoidumisega ning kindlate käitumisjuhiste järgimisega (*viis käitumisjuhist, *kümme käitumisjuhist). K. kuulub koos *keskendumise (skr samādhi) ja *mõistmisega (skr prajñā) budismi kolme alusmõiste hulka ning viitab *kaheksaosalise tee esimesele jaotusele, mis hõlmab õige jutu, õige teo ja õige eluviisi. *Mahajaanas on *ületav kõlblus teine *ületav toiming ning vastab teisele tasemele bodhisattva *kümnest tasemest, milleks on määrdumatus (skr vimalā).

Ingl morality, ethics, precepts.


Budistlik kõlblus, nagu budistliku praktika muudki tahud, on vahendiks, mille eesmärk on virgumine. Mida lähemale jõuame virgumisele, seda väheolulisemaks muutub teadlik püüe olla kõlbeline, kuna me hakkame üsna loomulikult käituma selliselt, et aidata kaasa nii enda kui ka maailma hüvangule. Ent kuni selle etapini peame järgima teatud kõlbelisi põhimõtteid teadlikult. See ei tähenda, et peaksime formaalselt järgima mingeid reegleid. Budismis on oluline meeleseisund, mis on meie tegude aluseks, ning kõlbelisuse järgimine tähendab tööd oma meeleseisundite kallal, mitte ainult mõtlusasendis istudes, vaid ka igapäevaelus.

See budistlik arusaam kõlblusest on väga erinev tavalisest Lääne seisukohast. Läänemaailma inimesed on harjunud mõtlema, et olla kõlbeline tähendab järgida reegleid, mis on kehtestatud mingi kõrgema võimu poolt, olgu selleks vanemad, ühiskond või jumal. Budistlik eetika aga nõuab, et meil oleks julgust otsustada ise, millised me tahame olla – sealhulgas kehtestada endale moraalireeglid ja siiralt püüda elada nende järgi. Otsustades olla budist tunnistame, et arengul virgumise suunas on meie elus esmaoluline ning seetõttu peame elama vastavalt oma ideaalidele, seda arengut soodustades, mitte pidurdades.


Budistlik eetika tähendab oma elus positiivsete emotsioonide soodustamist ja negatiivsete ületamist. See tähendab vabanemist kahjulike harjumuste ja käitumismallide orjusest ning muutumist tõhusateks, võimekateks isiksusteks, kes kontrollivad oma elu. See tähendab ka tegutsemist sellisel viisil, et terviklike isiksustena tunneksime uhkust, kuna püüame ausalt elada vastavalt oma visioonile sellest, kelleks võime saada.

See ei tähenda, et peaksime keskenduma vaid iseendale. Me ei saa lahutada ennast teistest inimestest või ülejäänud maailmast. Me kõik oleme osake üksteisest – kui haavame kedagi teist, haavame ka iseennast ja kui teeme kellelegi head, siis teeme head ka iseenda tõelisele minale. Lõpuks tähendab budistlik kõlblus ennastületava mõistmise kultiveerimist ja rakendamist igapäevaelus, s.t. tõusmist kõrgemale oma tühisest isiklikust perspektiivist ning tegutsemist hoopis avaramas, vähem enesekeskses perspektiivis. See tähendab tegutsemist oma tõelise mina, teiste olendite ja kogu maailma parimates huvides.

Kohutmõistva jumala puudumise tõttu pole sõnad „õige ja „vale budistlikus eetikakäsitluses kohased. Selle asemel liigitab budism tegusid kas „oskuslikeks või „oskamatuteks .

Oskuslik käitumine on just selline, mida see sõna tähendab – arukas käitumine, mis aitab kaasa omaenda ja teiste hüvangule, mis lähtub positiivsetest, tervetest meeleseisunditest ja loob neid, mis aitab meil kasvada. Igasugune muu käitumine pole „halb , vaid lihtsalt rumal.

Selliselt mõistetud kõlblusel on palju laiem tähendus kui mingite reeglite järgimine – see hõlmab ka kaalutlusi selle kohta, kus me elame, kellega lävime, millist tööd teeme, meie seksuaalsuhteid, sõprade valikut, toitumistavasid, raamatuid, mida loeme, vaba aja veetmist ning kõiki muid elukorralduse küsimusi.

Ent kuigi kõlblus ei seisne reeglites, on budismis siiski olemas mõned lihtsad käitumisjuhised. Need pole käsud – traditsioonis, kus jumal puudub, on käsu mõiste mõttetu. Need on orientiirid, mis näitavad, kuidas käituks virgunud isik. Budistid kohustuvad järgima neid juhiseid kui tegutsemispõhimõtteid, lähtudes mõttest, et teadlik käitumine virgunud isiku moodi võimaldab saada tema sarnaseks. Eksimus juhise vastu pole „patt – see mõiste budismis puudub. See tähendab langemist allapoole moraalseid standardeid, mille oleme endale ise seadnud. Ning emotsionaalne reaktsioon juhusliku eksimuse korral nende standardite vastu on erinev süütundest, mida põhjustab „patustamine autoritaarsetes eetikasüsteemides.


Kahjuks kannavad paljud Lääne inimesed irratsionaalset süükoormat – religioosse hoiaku pärandit, mis kujutleb jumalat kosmilise kohtumõistjana, kes suhtub meie normaalsetesse bioloogilistesse tungidesse kui „pahedesse. See hoiak, mis on talletatud kristlikus „pärispatu dogmas, võib viia sügava alaväärsustundeni. Selline negatiivne arvamus iseenda ja eeldatavasti ka teiste kohta raskendab eluterve hoiaku omandamist kõlbluse suhtes, mis võiks soodustada avatud, õnnelikku, tolerantset, armastavat ellusuhtumist. Paljudel meist tuleb see irratsionaalne süütunne hajutada – ehk isegi ignoreerides ajutiselt igasugust autoriteeti, ka „jumalat – enne kui suudame budistlikud juhised õiges vaimus omaks võtta. Võib-olla peame Läänes kõik hoolitsema, et me ei rikuks oma suhtumist juhistesse, importides nendesse teistest traditsioonidest selliseid mõisteid nagu kuulekus või patt.

See, et paljud inimesed kannatavad soovimatu irratsionaalse süütunde käes, ei tähenda, et süütunne ei võiks olla ratsionaalne – või isegi soovitav. Tunda kurbust, pettumust või kahetsust suutmatuse tõttu järgida juhiseid, s.t. ennast või teisi kahjustava käitumise tõttu, võib olla mõistlik ja isegi hea. Eriti kui need tunded sunnivad meid lõhkuma kahjutoovaid harjumusi või tegutsema tulevikus arukamalt. Kuid ka siis, kui kahetsustunne on õigustatud, peaksime selle endas läbi elama nii kiiresti kui võimalik, kunagi laskmata sellel kesta kauem kui vaja ja lubamata kahjustada oma eneseväärikust.

Budistlikud juhised sõnastatakse traditsiooniliselt eitavatena – nagu miski, mida me ei tohiks teha. Ent iga juhis kätkeb endas jaatavat, positiivset põhimõtet, meeleseisundit või emotsiooni, mida peaksime oma vaimses praktikas arendama ja väljendama. Just need juhistest tulenevad positiivsed emotsioonid ja meeleseisundid ongi olulised. Järgida juhise kirjatähte, juhindumata selle jaatava mõtte vaimust, on sama hästi kui kasutu. Kui me aga jaatava sisu tõepoolest omaks võtame, siis aja jooksul kaotavad need teod, mille eest juhiste negatiivne sõnastus meid hoiatab, oma köitvuse ning sageli suudame me nendest üsna valutult üle kasvada, paljuski samamoodi, nagu kasvasime üle asjadest, mis köitsid meid lapsepõlves.

Juhiste täpne vorm on eri traditsioonides pisut erinev, ka muutub see vastavalt isiku pühendumuse ja arengu tasemele. Siiski on olemas viis kõlbelist juhist, mille suhtes kõik budistid on ühte meelt. Järgnevas viies osas selgitatakse neid ja nende positiivset sisu.