Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Kāśyapaparivarta ehk “Kāšjapa peatükk”

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Kashjapa8.jpg
Kasyapa.jpg
Kāśyapaparivarta ehk “Kāšjapa peatükk” kuulub suurde tekstide kogusse pealkirjaga Ratnakūta (umbes sadakond teksti), mis on kokku umbes sama mahukas, kui prajñāpāramitā tekstide kogu. Kāśyapaparivarta on neist kõige kuulsam. Kāšjapa oli Buddha õpilane.

Kāšjapa peatüki” sanskritikeelse teksti taastas fragmentide põhjal ja andis välja Eestis sündinud ja mõnda aega Tartu Ülikoolis õppinud budoloog, balti parun Alexander Staël von Holstein.

See ilmus Shanghais 1926. aastal, kus Staël von Holstein pärast revolutsiooni elas, kuigi oli Eesti Vabariigi kodanik. Enne revolutsiooni oli ta Vene Keisririigi alam ja seotud Vene keiserliku saatkonnaga Pekingis, hiljem jäi Pekingi Ülikooli tööle.

Tänu tema tööle on seda teksti nüüd palju parem tõlkida, kui enne ainult tiibeti- ja hiinakeelsete tõlgete põhjal.

Kāšjapa peatüki” kõige kuulsam koht räägib keskteest äärmuste vahel. Opositsioonide vastandamine lahendatakse niimoodi, et väidetakse, et on midagi, mis on nende vahepeal. Ei ole nii, et on kas igavene või on mitteigavene, vaid selle vahepeal peab ka midagi olema.

Siin on budistide suur teene, et see vahepealsus mõeldi märgiliselt ka välja. Vahepealsuseks sai 0, sõnalises väljenduses śūnya, śūnyatā (‘tühjus’), praeguses uushindi keeles on ka nulli nimetus śūnya. Null kujunes hiljem väga oluliseks budistlikuks kontseptsiooniks.

Kāšjapa peatükk” ütleb, et igavene on üks äärmus ja mitteigavene teine äärmus, olemine on üks äärmus ja mitteolemine on teine äärmus, samamoodi on ise (ātman) üks äärmus ja isetus teine äärmus, sansaara on üks äärmus ja nirvaana on teine äärmus ja see, mis seal vahepeal on, on kujutu, määratlematu, paistmatu, väljendamatu, toetuspunktita, asupaigata, see on kesktee, dharmade õige vaatlemine.


Neist näidetest selgub, et tühjust ei saa pidada mitteolemiseks. Oletame, et pudel on tühi – śūnya, see on keeleliselt täiesti korrektne, sest ka sanskriti keeles on tühi pudel śūnya. Aga küsimus on selles, et kas on pudel tühi? Unustame selle ära, et õhk on seal sees.

Kui on tühi, siis on ikka tühi millestki. Pudel on asi, mida võib täita mitme asjaga. Seda võib täita veini, õlle, limonaadi, mineraalvee, piimaga jne. Tühjus on mõiste, mis on seotud lõpmatusega: on olemas lõpmatu hulk võimalusi pudelit täita. Tühjus ei ole mitteolemine, vaid lõpmatu võimalus millekski.


Aga tühjus ei ole mingi substants, mis dharmad tühjaks teeb, vaid dharmad ongi tühjad. “Kāšjapa peatüki” järgi tuleb otsida pääsu tühjuses, aga tühjust ei tohi ka tegelikkuseks pidada. Tühjus on lihtsalt kontseptsioon ja mitte midagi rohkemat.

Kāšjapa peatükk” ütleb ka seda, et arstirohi on abiks haigele. Sest iseenesest ei ole tühjuseõpetusel mitte mingisugust väärtust, vaid tal on väärtus ainult teatud inimtüübile, kellel on budismi vastu huvi ja kes püüab mõista seda, mis budism on. Tühjuseõpetus on väljapääsuks kahest äärmusest, et ei tekiks arvamus, et on olemine ja mitteolemine, igavene ja mitteigavene jne.


Näiteks “Teemantsuutras” on esitatud mitmed inimisiksusega seotud terminid: ātman, sattva, jiīva, pudgala – neid tuleb vaadelda ka samalt seisukohast. Ei saa öelda, et nad on ja ei saa öelda, et neid ei ole. Samuti on keskmine vaade see, mida nende kohta tuleks rakendada.


Euroopa füüsikud on budismi abiga sarnastele mõtetele jõudnud. Ka tänapäeva vaakumiteoorias on öeldud, et tühjus ei ole mitteolemine, vaid võimaluste paljusus.


Veel räägitakse “Kāšjapa peatükis” asjadest, mis viivad suurele mõistmisele ja mis seda takistavad. Mõistmisele viib see, kui bodhisattval on austus õpetuse ja õpetuse kuulutaja vastu, kui ta ka teistele seletab õpetust. Mõistmiselt ära pööramist soodustavad aga kõik vastupidised asjad.


Virgumise vastu töötavad õpetaja sõimamine, õpingukaaslastesse kahtluse süstimine, mahajaana madaldamine ja õpingukaaslaste petmine, et need hakkaksid õpetuse vastu töötama. Ja muidugi sellele vastandub bodhisattva, kes ei räägi mingit valet, kes toetab kõiki olendeid, kes on vabad valest ja laimust ja kes austavad õpetajat. Ta kuulutab õpetaja kuulsust kõigis neljas ilmakaares.

Link