Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Kūkai

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Kukai.jpg
Kūkai (774–835), ka Kōbō Daishi, jaapani budismi *shingon ’i koolkonna rajaja. 804–805 õppis Kūkai Hiinas.

Kūkai oli riigiteenistuja, kuid hakkas peagi usuprob­lee­mi­dega tegelema. Aastal 804 saatis Jaapani keiser Kammu vapra munga Kūkai Chang'ani, et ta tooks sealt budistliku õpetuse viimase sõna.

Kūkai omandas mahajaana kui ka vadzrajaana mõttelaadi ning viis nood ümbertöötatud kujul Jaapanisse.Aja möödudes töötas välja enda isikliku sünteesi praktika ja esoteerika kohta, kus kesksel kohal on (MahaVairotšana Tathagata ) ehk Vairotšana kõrgeim vorm.

Kūkai, pidas kami-sid buddhade kehastusteks. Näiteks seostas ta Amaterasu Vairotšanaga (jaapani keeles 'Suur Päikesebuddha'. Tema meelest tähendas kami sama mis buddha.

8. sajandil kirjutas “Traktaat 3 õpetusest”, kus püüdis leida harmooniat konfutsianismi, tao­ismi ja budismi vahel. Käis Hiinas, tutvus suutratega (eriti Suure Päikese suutraga). Rajas shingoni kool­konna, mis suurel määral kujunes müstilis-rituaalseks usuvooluks. Saicho surma järel oli Kūkai Jaa­pa­ni kõige prominentsem usutegelane ning sellega seoses oli shingoni õpetus justkui rahvuslik õpetus.

Heiani perioodi (794-1185) kestel ostsid preestrid nagu Saicho ja Kukai teed ja tutvustasid seda Jaapani aadliseisusele, kaasa arvatud imperaator Sagale. Tegelikult saigi imperaator Sagast esimene Jaapani teepatroon.

Naasnud Jaapanisse, hakkas ta ise õpetama ja rajas *Kyōto lähedale Kōya mäel kloostri, mis on shingon’i koolkonna keskuseks tänapäevani. Kūkai teeb selget vahet mahajaana ja vadžrajaana vahel. Mahajaana on tema sõnul tervenisti eksoteeriline ning seetõttu esialgne. Selle seisukoha järgi on esoteeriline vadžrajaana ainus budistlik õpetus, mis ei tee mööndust kuulajaskonna loomuse piiratusele: vadžrajaana õpetused on Vairotšana kuju võtnud seadmuseihu (dharmakāya) monoloog iseendaga. Hinajaana ja mahajaana on sellest vaatevinklist vadžrajaana esialgsed ja rikutud aspektid.

Osakast 60 km lõunas asub püha mägi Kōya-san ja selle nõlval, ligi 900 m kõrgusel põlises seedrimetsas laiuv kloostrite ja templite linnak.Köik see tekkis tänu Kūkai-le 816. aastal, kes asutas siia Shingoni peakloostri kuhu tekkis 17.–18. sajandiks ligi tuhat pühamut, millest tulekahjud ja taifuunid on säästnud meieni 123.

Kūkai on hinnatud ka kui Jaapani üks suurimaid kalligraafiameistreid.