Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Kahe näoga Myanmar (Eve Loopere)

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Myanma -schwegadon-pagode.jpg
Myanma -mingun1.jpg
Myanmar on oma olemuselt väga vastandlik. Üheltpoolt on tegu armsa tõsibudistliku maaga ja teisalt maailma viie korrumpeerunuma riigi hulka kuuluva, militaarse hunta poolt vägivaldselt juhitava ja ilma demokraatia ning puuduliku sõna- ja liikumisvabadusega maaga. Esimene dilemma on seotud riigi nime endaga - kas Birma või Myanmar? 1989. aastast alates on võimul olev sõjaväeline valitsus propageerinud ametliku riigi nimena Pyidaungzu Myanma Naingngandaw ehk siis Myanmar'i Liit. Enamik ÜRO riike on nimemuutust tunnustanud. USA ja Suurbritannia kasutavad jätkuvalt vana nime Birma (Burma), kuna ei toeta võimulolevat huntat ja uus nimi ei ole ühegi Myanmari seadusandliku jõu poolt heaks kiidetud. Nende riikide valitsused boikoteerivad Myanmari majanduslikult ja soovitavad oma kodanikel vältida riiki reisimist, et mitte toetada sõjalist diktatuuri. Sama sõnumi on edastanud ka koduarestis viibiv Myanmari demokraatliku opositsiooni liider Aung San Suu Kyi. Ent Myanmari boikoteerimine on poliitiline sõnum, majanduslikult teeb see olukorra kohalikule elanikkonnale vaid raskemaks. Selge, et raha, mille turistid riiki jätavad, on tühine võrreldes nende allikatega, mis võimuloleval valitsusel käepärast on.

Kui eetiline on sellegipoolest riiki külastada, jäägu igaühe enda otsustada. Siiski võiksid sinna reisijad kasutada valitsuse poolt pakutavaid teenuseid minimaalselt (MTT - Myanmar Travel and Tours – kohalik “Inturist”), ööbida erakätes olevates öömajades ning osta suveniire ja käsitööd otse valmistajatelt.

Poliitilisest olukorrast tingituna ei ole Myanmar eriti tuntud reisisihtkoht. Seda õigustamatult, sest tegu on nii ihult kui hingelt muinasjutuliselt ilusa maaga. Siiski on riiki külastavate välismaalaste arv viimastel aastatel pidevalt kasvanud ning võimul olev hunta loodab jõuda miljoni turistini aastas õige pea. Tasub teada, et välisturisti liikumisvabadus Myanmaris on piiratud. Eks riigis toimub nii mõndagi, mida välisilma eest varjata tahetakse. Märksõnadeks on narkoäri, salakaubandus, inimkaubandus, sunnitöö... Tegu on ikkagi ühe maailma suurima oopiumitootjaga.

Asukoht: Kagu-Aasia (Bangladeshi, India, Hiina, Laose ja Tai vahel, ümbritsetud Andamani merest ja Bengali lahest) Pindala: 678,500 km2 ehk 15 Eestit ehk Saksamaa ja Poola kokku.

Kliima ja parim aeg külastamiseks

Riigis kujundab ilma troopiline mussoon - pilvised, vihmased, kuumad ja niisked suved (juunist septembrini); selgem, vähem vihma, mõnusam temperatuur talvel (detsembrist - aprillini). Temperatuur kõigub 38 ja 19 kraadi vahel. Tasub arvestada ka õhuniiskusega, mis on näiteks Yangonis suurem kui sisemaal ja teeb sealse palavuse raskemini talutavaks. Seega siis on Myanmaris kõige lahedam talvel (20-24°C). Halvim aeg ehk on suvise vihmaperioodi ajal, mil lisaks pidevale vettinud olemisele on ka üleujutuste ja maalihete oht. Samas mussooni tugevus varieerub regiooniti ja Baganis ning Mandalays on ka vihmaperioodil sademete hulk suhteliselt väike. Sääskedega tuleks arvestada igal aastaajal.

Internet

Internetiga on lood Myanmaris kesised. Teenus on valitsuse range kontrolli all ning tsensoreeritud. Meile saata saab, lugeda aga reeglina mitte. Yahoo, hotmail, tele2 ja teised suuremad teenuse pakkujad on kindlalt blokeeritud. Riigis on kaks serverit ning ühendus on üsna aeglane ja ebakindel ja enamasti dial-up'i peal. Yangonis õnnestus leida üks Cyberworld'i nimeline küberkohvik otse Aroma Cafe kõrval Sule Paya Rd. Trader's hotelli vastas. Üldiselt suuremates kohtades arvuteid ikka leiab. Hind on enamasti läbirääkimiste küsimus, ca 500MMK poole tunni eest.

Viisa

Eesti kodanikul on Myanmar'i Liidu külastamiseks vajalik viisa olemasolu. Turismiviisasid on kahte sorti – paketireisijatele ja individuaalreisijatele. Viisa saamiseks on kolm võimalust. Kõige lollikindlam on taotleda viisat kas siis posti teel mõnest Euroopas asuvast saatkonnast (London, Stockholm) või siis Bangkokis, mis on kõige tõenäolisem transiitpunkt Myanmari reisimisel. Kolmas ning mugavaim variant on hiljuti käivitatud e-viisa projekt – viisat saab taotleda Internetis, selle suureks miinuseks on aga teenuse ebastabiilsus. Reeglina väljastatakse viisa maksimaalse kohalolekuga 4 nädalat (ületamise eest tuleb tasuda trahvi), ühekordse sisenemisega ning kehtivusega 3 kuud. Viisalõiv jääb nii 20-30 USD kanti. Ooteajad on suhteliselt lühikesed, hea õnne korral saab näiteks Bangkokis viisa kätte ühe päevaga. Tuleb arvestada, et Myanmari saab siseneda vaid kindlatest piiripunktidest ning kes plaanivad maad mööda riiki sõita, peaksid eelnevalt kindlasti korralikku uurimistööd tegema.

Raha

Kohalik rahaühik on kyat, eesti keeles kjatt (MMK) ja selle väärtusega on segased lood. Ametliku kursi järgi saab 1 USD eest 6 MMK, nn musta turu kursi järgi aga ca 950 MMK. Tuleks arvestada, et krediitkaartide ja reisitšekkidega pole riigis suurt midagi teha ning ATM-e seal ei leidu. Seega siis on kasulik riiki siseneda portsu dollaritega või siis äärmisel juhul eurodega ning need tänaval liikuvate rahavahetajate abiga kjattideks konverteerida. Rahavahetajatega on nagu ikka – usalda, aga kontrolli. Tasub arvestada, et parimat kurssi pakutakse ilusate, siledate, uute ja võimalikult suurte rahatähtede eest. Muide, birmakatel on paranoia CB seeriaga algavate 100 USD-de suhtes. Need pidavat võltsitud olema. Arvata võib, et ülalpool mainitud veidrused on seotud rahapesu ja sularaha arveldustel toimiva musta turuga.

Myanmaris saab majutuse ja mõningate teenuste ning kaupade eest tasuda dollarites. Seega tasub kaasa võtta ka portsu väiksemaid rahatähti. Toidu ja transpordi eest maksmisel on kohalik rahaühik kõige mugavam.

Kulutused

Kulud sõltuvad muidugi indiviidi vajadustest. Keskmiselt võib arvestada Myanmaris ringi liikudes väljaminekuga ca 20 USD päev. Oma veevärgiga hotellituba maksab keskeltläbi 7 USD, hästi tingides on võimalik ka 3 – 4 USD-ga mugav öömaja leida. Üks toidukord maksab ca 1-1,5 USD, klaas õlut lisab umbes 1 USD juurde ja pudeli vee eest tuleb välja käia 150 – 300 MMK. Kokteil Strandi hotelli baaris 5 USD.

Transpordihindade kohta on juba tunduvalt raskem mingit ülevaadet anda. Taksosõit AC-ga autos Yangoni lennujaamast kesklinna ei tohiks maksta üle 3 USDi. Sõit ise kestab ca 20-30 minutit. Samas on seda hinda välja kaubelda paras tegu, kuna birmakate väitel on riigis kütusekriis ning kõik hinnad hulga kallimad. Bussipilet Inle järve äärest Mandalaysse 5-6 USD, sõiduaeg ca 10 tundi. Rongipilet Mandalay – Hsipaw 1kl 6 USD, sõiduaeg 12 tundi. Laevapilet Mandalay – Migun RT 1500 MMK.

Turisti hotspot'tides tuleb arvestada võimalike lisakulutustega MTT poolt kasseeritavate Archeological Zone piletite näol, seda siis ennekõike Mandalay ja selle ümbruses, Baganis ja Inle järvel olevate vaatamisväärsuste puhul. Lennupiletite hinnad on pisut ebaproportsionaalselt kallid – 15 minutit lendu Thandwe – Yangon OW maksis 75 USD. 10 USD võiks alles hoida viimase hetkeni, sest täpselt nii palju tuleb tasuda riigist lahkumise eest.

Inimesed

Myanmaris elab ca 43 miljonit inimest, kelle eeldatav eluiga on 56 aastat. Etniliselt on suurim birmakate grupp (ligi 70%), järgnevad šannid ja karenid. Määrav on, et üheksa inimest kümnest selles riigis on budistid. Myanmar esindab theravaada budismikoolkonda. Usk on nii elus kui olla saab ning inimeste kõik toimetused ja mõtted on sellest läbi imbunud. Birmakas on üks ütlemata hea ja armas inimeseloom, kes sõna otseses mõttes ei tee kärbsele ka liiga. Ta on isegi pisut solvunud, kui tajub, et keegi tema heades soovides kahtleb. Nad vaatavad julgelt silma ja naeratavad tihti, armastavad laulda ja Lääne muusikat ümber viksida. Birmakatele on iseloomulik pisut naivistlik kitšilik maitse ja samas avatus uue suhtes.

Kuigi Birma meeste puhul hakkab esimesena silma see, et nad kannavad hea meelega pikki traditsioonilisi seelikuid, on nende riietumisstiil ikkagi palju popim ja noortepärasem kui näiteks hindudel Indias. David Beckhami pildiga särk Birma kutil seljas pole mingi haruldus. Jalgpalliga selles riigis on omaette lood. Birmakad armastavad jalgpalli ja teavad kõiki staare peast – nad nimelt veavad meeskondade peale kihla. Eesti kohtagi teati, et meil on vilets jalgpallimeeskond. Birmalannad on väga ilusad, sihvakad ja armsad, tihti pikkade mustade juuste, ümmarguste thanakaga kokku mäkerdatud põskedega ja pisut pilukil silmade ning naeratava suuga, mis üsna tihti paljastab puseriti kasvanud lumivalgeid hambaid. Noh, mõnikord on need hambad punased ka, siis kui omanik äsja betelit on nätsutanud näiteks. Ja betel nagu ka thanaka on birmakate seas popp.

Üks Myanmari ühiskonda iseloomustav seik – neil pole perekonnanimesid ja seega ka puuduvad suguvõsad kui sellised. Lapsele nime panemisel arvestatakse nädalapäevaga millal ta sündis. See määravat nende uskumuse kohaselt üsna palju tema iseloomust ja oskustest ning sellega harmoniseeruv nimi võib paljugi kaasa aidata maimukese heale käekäigule tulevases elus. Birmakatel on nn indiaaninimed, mis tähendavad konkreetseid asju – enamasti siis isikuomadusi nagu ilus, vapper, õnnelik...jne. Sellest iseärasusest tingituna on kõik vanaemad birmakate ühised vanaemad ja kõik lapsed justkui ühised lapsed ja kõik birmakad kokku on üks suur perekond ning erilist oma versus võõras vahet ei tehta.

Eestlaste ehk kõige tugevam seos Myanmariga on Eesti kuulsaima budisti Vend Vahindra kaudu, kes tegutses oma elu teises pooles Yangonis, Myanmari uhkeimas pagoodis – Shwedagon Payas.

Olme

Tänavad on Aasia mõistes suhteliselt puhtad ning pigem leiavad tee ninani meeldivad lõhnad kui siis durian või mõni muu haisupomm. Nendes piirkondades, kuhu turist ligi pääseb, röögatavat vaesust ja armetust silma ei hakka. Pigem ütleks, et inimesed elavad paremini kui majandusnäitajatest järeldada võiks. Seega võib öelda, et pea kogu Myanmari majandus on varimajandus.

Birmakad söövad lusika ja kahvliga. Toit on suhteliselt riisipõhine. Köök ise piisavalt mitmekesine. Birma toidud jäävad oma vürtsikuselt alla nii tai kui india köögile. Maitseelamuselt tasuks kindlasti järele proovida šanni toite. Üldiselt on toitlustus tasemel, ent väike ettevaatus võimaliku kraanivee osas ei teeks paha.

Transport

Liiklus on Myanmaris vasakpoolne. Tänavapildis leidub tegelikult nii vasakul kui paremal pool asuvate roolidega autosid. Teedel liiklemine on Indiaga võrreldes vähem lärmakas. Yangonis ilmselt paljuski tänu sellele, et valitsus on tsiklid pealinnas ära keelanud. Samas jalakäijatega eriti ei arvestata. Üle tee saamiseks tuleb rahulikku kõndi alustada ja sedasi end kimavate autode vahelt läbi laveerida. Linnades saab liigelda jala, jalgrattal, velorikšadega, taksodega, pickupide ja liinibussidega. Ühistranspordi hinnad on muidugi väga madalad, miinuseks aga suur rahvastatus. Baganis on kahtlemata kõige mõistlikum pagoodide vahel liiklemiseks rentida jalgratas, mida sealsed hotellid pakuvad võileivahinna eest.

Myanmaris ringi sõites tuleb arvestada, et vahemaad on suured, teeolud halvad ja transpordivahendid ebastabiilsed. Võttes arvesse hinna-kvaliteedi suhet, on parimaks liiklusvahendiks turistile Myanmaris buss. Raudtee on liiga ajast ja arust ja rongid vanaema aegsed ning tõenäosus, et rong rööbastelt välja sõidab, on üsna suur. Lisaks veel liigub rong aeglasemalt kui buss ja on kallim. Ka lennuliiklus Myanmaris pole just kõige stabiilsem. Kindlasti ei tasu lennata valitsuse poolt majandatava Myanmar Airwaysiga, vaid eelistada konkureerivaid eraliine ning olla avatud võimalikele muudatustele lennuplaanis. Paljud turistid rendivad endale Myanmaris ringiliikumiseks auto koos autojuhi-giidiga. Hinna ja mugavuse poolest on see heaks alternatiiviks bussile.

Linnad ja vaatamisväärsused

Yangon ehk vana nimega Rangoon. Kaheksakümnendate lõpus hunta poolt ette võetud nimemuutus ei piirdunud üksnes riigi nimega, vaid ümbernimetamise alla läksid ka paljud linnad ja loodusvormid s.h pealinn endise nimega Rangoon. Ilmne motiiv nimede muutmise taga oli distantseeruda Briti koloniaalaja pärandist. Ent see pärand on väga kaunis ning vaatab vastu pea igalt Yangoni tänavanurgalt hädasti restaureerimist vajavate suursuguste ehitiste näol. Yangonis on kerge ajas umbes sajand tagasi minna, mil see linn oli üks Aasia säravamaid pärle. Linnas on mahajäetuse ja unustuse hõlma vajumise hõngu. Kusagilt ei paista välja, et tegu on nelja miljonilise elanikkonnaga pealinnaga. Linn laiutab hajutatult üsna suurel maa-alal ning suurlinnale omane ruumikitsikus ja asustustihedus ei hakka silma. Hommikused pea et inimtühjad tänavad ei lähe üldse kokku Aasia kontseptsiooniga. Yangon ärkab ellu õhtuhämaruses - Mahabandoola teel – kui sinna kerkib kui võluväel öine turg ja pakutav kaup särab küünlavalgel. Teised Yangoni märksõnad oleksid: Little India, hiinalinn, The Strand hotell, Golden Valley, Inyamyaing ja Inya tee – jõukamate birmakate elurajoonid, Scott market ja loomulikult Shwedagoni pagood – üks kaunemaid budistlikke ehitisi terves maailmas.

Yangonist annab teha paaripäevase reisi Bagosse, et näha Shwemawdawi pagoodi ja 55 meetri pikkust lamavat Shwethalyaung Buddha ning sealt edasi Kinpuni Kyaitktiyo ehk kuldse kalju juurde.Mandalay - suuruselt teine linn - asub otse Myanmari südames Ayeyarwady jõe kaldal ning on oma olemuselt tunduvalt elavam ja aasialikum kui Yangon. Mandalay enda suurimad vaatamisväärsused on koondunud Mandalay Hilli ümbrusesse mitmete uhkete pagoodide näol, sh on ehk märkimisväärseimad ainsana vana Mandalay Forti osana säilinud puust pagood Shwenandaw Kyaung ja maailma suurimat raamatut sisaldav Kuthadawi pagood. Lisaks veel Mandalay Hill ise oma lõputute treppidega ning ülevalt avaneva võimsa vaatega jõele ja tasandikule, mis on täis pitkitud väikesi kuldseid stuupa tipukesi. Mahamuni pagood ja kullalehekeste tehas kuuluvad samuti kohustuslikku programmi. Kindlasti tasuks külastada turistimagneteid nagu maailma suurimat pooleli jäänud pagoodi Migunis ja U'Beini silda Amarapuras. Lisaks veel jäävad sinna kanti Sagaing ja Monywa.

Myanmari kui mitte kogu Aasia kauneim õis on Ayeyarwady jõe kaldal asuv Bagan. Kuigi nn Old Bagani vaatamisväärsused dateeruvad aega 10-13 saj. AD, mõjuvad nad kui lineaarsest ajast välja jäävad müütilised muistised. Üsna pisikesele maa-alale on kokku kuhjatud üle kahe tuhande ehitise, mida annab pagoodina identifitseerida. Kusjuures tegu on vaid kunagi olnust säilinud murdosaga. Kõige märkimisväärseimaks peetakse Ananda, Thatbyinnyu ja Gawdawpalini pagoode. Bagani sisse- või väljasõitmist tasuks kombineerida lähedusse jääva Mt Popaga. Bagani ja Yangoni vahele jääb jõetranspordi sõlmpunkt Pyay (Prome), mis on samuti väärt päevast peatumist..

Loodus

Myanmar on rohe-roheline maa, vähemalt vahetult peale vihmaperioodi lõppu oktoobris ja neis piirkondades, kuhu turiste ligi lastakse. Looduse lopsakusest annavad aimu linnades müüdavate puuviljade mitmekesisus – mangostiinid, mandariinid, õunad, banaanid, durianid, melonid, arbuusid, viinamarjad jne Kõik on oma toodang. Ka bussiaknast nähtud lõputud rohelised riisipõllud räägivad maa viljakusest. Pea pool riigi territooriumist on kaetud metsaga. Kahjuks aga tegeletakse metsamüügiga ning kuidagi ei saa väita, et metsaistutamine oleks sama intensiivne kui müük.

Läbi Myanmari voolab Ayeyarwady jõgi, mis on 1600 km ulatuses laevatatav. Selle ning paljude teiste jõgede veed niisutavad ümberkaudseid alasid, aga samas põhjustavad ka suuri üleujutusi. Pikki Tai piiri ja riigi põhja osas on mägisem maa. Tiibeti piiril paikneb Kagu-Aasia kõrgeim tipp - Hkakabo Razi (5881m).

Välismaalased saavad ehk kõige paremini Myanmari looduse ilust aimu Kalawi ja Inle järve ning Hsipaw ümbruse küngastel ja külades matkates.

Tegevused

Kahjuks ei ole Myanmaril just palju pakkuda aktiivsetele inimestele. Looduses matkamine on lubatud vaid osaliselt Shani osariigis ning koos giidiga, keda siis saab palgata vastavalt Kalawis ja Nyaungshwe linnas Inle järve ääres. Päevaseid matku võib teha ka näiteks Hsipaw ja Pindaya ümbruses olevatesse küladesse, džungliretke Lampi Kyun saarel ja ronida ülesse Mt Kyaiktos. Põhimõtteliselt on lubatud oma ratas kaasa võtta ja Myanmari välismaalastele avatud piirkondi rattal avastada, aga see peab olema siis selline tugeva konstruktsiooniga mägijalgratas. Sukeldumisvõimalused on pea et olematud – Ngapali rannal pakutakse poolepäevast snorgeldamisretke. Myanmaris on populaarne õhupallisõit. Seda lõbu pakutakse ennekõike Baganis ja maksab ca 100-150 USD ringis.

Tervis ja Riskid

Üldiselt on nii, et Myanmari tasub minna tervena ja seal mitte haigeks jääda, sest adekvaatse arstiabiga on riigis kehvad lood. Kui näiteks juhtubki midagi tõsist, siis on kõige targem end võimalikult kiiresti Taisse organiseerida. Tõenäoliselt on siiski Yangonis asjalik erahaigla mõne suurema ja kallima hotelli juures olemas.

Malaaria risk püsib küll aastaringselt, ent valdavalt maapiirkondades ja 1300m madalamal. Soovitatakse võtta atovaquone/proguanili, doxycyclin'i või mefloquine'i (Larium). Shani, Kayahi ja Kayini osariikidesse reisijad peaksid arvestama, et selle piirkonna sääsed on mefloquine(Larium) suhtes resistentsed. Kahjuks aga kirjutatakse Eestis malaaria rohuna just tihti Lariumi välja. Malaariasääsega kohtumine on tõenäolisem pimedas, seetõttu tuleks liigse riski vältimiseks õhtuti väljas viibides kanda heledaid pikkade säärte ja käistega riideid ning paele lasta DEET 30% sisaldavat sääsemürki.

Hea, kui tavalised kaitsesüstid hepatiit B, lastehalvatuse, difteeria jne vastu tehtud on. Ettevaatus kraanivee suhtes tuleb samuti kasuks, seda ka jääkuubikute ja restoranis pakutavate mahlade osas. Kõige kindlam on olla pudeliveele truu. Kuritegevus kui selline on riigis praktiliselt olematu, ent sellegipoolest tasuks oma asjadel silma peal hoida ning hoolega jalge ette vaadata, sest teed Myanmaris on väga auklikud ning pakuvad suurepäraseid võimalusi konte murda.

http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/birma.htm