Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Karma

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Monkey peksab kepiga.jpg
Cajlzmin.jpg
karma on hinduismis, budismis ja mitmetes teistes religioonides teo ja tagajärje seadus. Tegu võib olla mõtteline, sõnaline või füüsiline. Inimese teod määravad tema surmaeelse teadvusseisundi ja ühtlasi selle, kas järgmine sünd on eelmisega võrreldes halvem või parem. .

Virgumistee budismis algab oma olukorra hindamisest ja karma seaduse mõistmisest. karma ´tegu´ - enamasti mõistetuna kui tegu, mis põhjustab tagajärje, st tegu vaadelduna koos tagajärjega.Karma on ‘tegu’, aga mitte saatus. Tegu kannab alati vilja (phala) ja ‘tegude vili’ on karmaphala.

Nõnda võib öelda, et minu karma vili ehk minu tegude vili on minu praegune elu. Karma on sanskriti keeles täpselt samasuguse tähendusega kui eesti keelne sõna ‘tegu’. On kolme sorti tegusid: kehateod, kõneteod ehk keeleteod ja mõtteteod ehk meeleteod. Kui mõtlete halvasti, siis tuleb halb tegude vili, kui mõtlete hästi, siis tuleb hea tegude vili jne.

Halvad teod, eeskätt need, mis kahjustavad teisi olendeid, toovad kaasa halbu tagajärgi, head teod aga häid tagajärgi (nt sündimise vastavalt halvemas või paremas olukorras).

Seega on t. seotud üldise põhjuslikkuse seadusega, mille järgi kõik nähtused on omavahel seotud ning millel põhineb sansaara. Budismis on teo mõiste seotud meeleolude (skr sam´skārās) mõistega kui t-de tegemisele sundiva komponendiga isiksuse viie koostisosa seas.

Olendid saavad aga valida, milliseid tegusid nad teevad, ja sellega määrata teovilja.

Kõige paremad teod on need, mis viivad vabanemisele (skr moks´a). Budismi järgi buddhad ja bodhisattvad on vabanenud t-de ja teovilja seadusest, sest nad on jõudnud teadvuse kõrgeimasse seisundisse ning ei toimi enam teadvustamata tungide ajel, vaid üksnes kõikide olendite hüvangut taotleva teadvustatud kaastunde mõjul.

Džainismis mõistetakse t. kui väga peent substantsi, mis tekib põhjuse ja tagajärje toimest ning määrib loomuldasa puhast hinge (skr jīva). Tegudest vabastab eneseohjeldamine (skr sam´vara), mis hõlmab üksinduses elamist, söögi ja keha muude vajaduste piiramist, mõtlust ja isetust.

Ingl karma, action, deed.