Kastisüsteem

Hierarhiline ühiskonna liigendus, tähistab enamasti Indja süsteemi aga ühiskond on kogu aeg mingil määral alati struktueeritud, iseasi kui rangelt muidugi. Tänapäeva demokraatlik isikuvabadusi rõhutav ühiskond püüab kastisüsteemi vastu seista.

Peamised kastid Indias

Kasti kuulumine toob kaasa mitmesuguseid ühiskondlikke ja religioosseid kohustusi. Kast on tööjaotuse, elukutse ja ühiskondliku positsiooni alus. Põhikaste on neli:

1. Braahman-id, (kõrgeimad) Preestrid ja õpetlased
2. Kshatriya-d, (järgmised) Aadlikud ja sõdurid
3. Vaisyad, (järgmised) põllutöölised ja kaupmehed
4. Shuudrad, (madalaim) orjad ja teenijad

1) Brahmaan-id, preestrid moodustavad religioosse ja ühiskondliku ülemklassi, kelle ülesandeks on tõlgendada pühasid raamatuid ning sooritada templis ja kodus pühi rituaale. Eesõigustele vastukaaluks nõutakse neilt laitmatut moraali ja usuliste käskude ranget täitmist.

2) Kšatrija-d on ühiskonna administratiivne aristokraatia. Nad tegelevad sõjameeste ja ametnikena, kuid ka preesterkonda abistavate õpetajatena.

3) Vaišjade tegevusalad on põllumajandus, kauplemine ja käsitöö.

4) Šuudrad on kõigi eelnenud kastide teenijad.

Kastidesse mittekuuluvad.

Väljapoole kastisüsteemi jäävad kastivälised inimesed, keda kutsutakse ka " puutumatuteks". Nimetus tuleneb sellest, et kõrgemasse kasti kuuluv hindu võib tunda end roojasena juba üksnes tolle inimese varjust, mis tema peale langeb.

Roojasusest võib vabaneda vaid puhastustseremoonia abil. Kõige mustem töö on jäetud kastiväliste inimeste teha.

Kõik eelpoolnimetatud kast-id jagunevad veel hulgaks alamkastideks. Üldse on Indias kaste arvatavasti tuhandeid. Kast on uskliku hindu jaoks karma ja uuestisünni tagajärg. Kastivahed ei ole hindu meelest jumaliku otsuse vaid inimese enda tegevuse tagajärg. Inimene sünnib kas kõrgemasse või madalamasse kasti vastavalt sellele,kuidas ta on eelmises elus käitunud. Karma võib inimest kastisüsteemis viia nii üles kui alla. Head teod viivad uues elus kõrgemasse kasti.

Kastisüsteemi mõju India ühiskonnale

Hinduismi on süüdistatud selles, et keskendudes üksnes brahmanile ning rõhutades rituaalset puhtust, on ta loonud passiivse "passiivse headuse" ideaali. See lubab roojastumise vältimiseks jätta tähelepanuta kastivälise vaese. Seetõttu on väidetud, et hinduism sünnitab ükskõiksust ja lisab sotsiaalset ebaõiglust. Teiste meelest ei ole India probleemid tingitud religioonist, vaid on suure sündivuse ja kastisüsteemi tagajärjed.

Kastisüsteem on põhjustanud tööpuudust, sotsiaalseid barjääre ning kaste lahutavate erinevuste süvenemist. Eelmisel sajandil tekkisid uuendusliikumised, mis üritasid võidelda kastisüsteemi tekitatud sotsiaalse ebaõigluse vastu või likvideerida klassiväliste klassi või tervet süsteemi. Kõige tulemusrikkamalt võitles kastisüsteemi vastu Mahatma Gandhi, kes samastas end kastitutega, elades koos nende viletsuses.

Tänu tema tegevusele keelati inimeste jagamine kastidesse 1950. aasta seadusega.

Kuid kastisüsteem elab ometi visalt rahva argielus ja hoiakutes, eriti külades.

Äärmuslikud nähtused on hakanud siiski kaduma. Nii näiteks võib linnades samas bussis kohata erinevate kastide liikmeid. Samuti on asutatud koole kastitutele ja alamatele klassidele. Kastiväliste arv arvatakse olevat umbes 100 miljonit.

Tänapäeval võib kastitu ja alama kasti inimene töötada koos. Varem oli kastitutele keelatud siseneda templitesse. Tänapäeval võivad nad seda teha, juhul kui kohalik vaimulik seda lubab .