Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Keha ja meelte ühtsusest võib kõnelda nii teadus kui ka budism . Tiit Kändler

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Allan-veegunniga.jpg
Bronze lion.jpg
Paar taevas.jpg
Meditation-tnts.jpg
Kama.jpg
Nunn.jpg
Money tree.jpg


Teadlane võib väita: inimene suudab meelte tegevusega oma rakkude tööd juhtida, nii nagu rakud tavateaduse arvates juhivad meeli.

See ligineb budismile, mis kinnitab, et kannatuste leevendamiseks on vaja teadust ja religiooni.

„Esmamulje on otsustav.”

Nii alustab Naomi Judd oma eessõna äsja eesti keeles ilmunud Candace B. Perti raamatule, mis kannab unelmate pealkirja „Kõik, mida on vaja teada, et tunda end jumalikult”.

Kes siis ei tahaks end niiviisi tunda, mida tahes jumalik ka ei tähendaks.

Kuid see sõna pole mitte ainult sügavalt meie kultuuri juurdunud, vaid lisaks veel läheb müügiks ka.

Minagi avasin raamatu just nimelt selle sõna mõjutusel.

Ja jäingi teksti kinni.

Candace B. Pert on tunnustatud teadlane, erialalt farmakoloog, kes noore teadlasena asus uurima närvisüsteemi või õigemini närvirakkude saladusi.

Ning avastas ajuraku pinnal opiaatretseptori. „See tilluke struktuur raku pinnal on koht, millele avaldavad mõju opiaadid morfiin, heroiin ja oopium,” selgitab ta ise ega hiilga just liigse tagasihoidlikkusega, nimetades oma avastust 20. sajandi kõige mõjukamaks „omal alal ja neuroteaduse valdkonnas”.

See avastus andis lootust leida preparaat, mis raviks narkomaane.

Pert ja tema tulevane (teine) abikaasa Michael Ruff leiutasidki (vähemalt enda arvates) sellise ravimi.

Tõsi küll, mitte narkomaania, vaid aidsi raviks.

Pert lahkus prestiižsest riiklikust vaimse tervise instituudist, et töötada ravimi kallal edasi.

Ta hakkas pidama loenguid ja töötas välja oma teooria, mis šokeerib põhivoolu teadlasi ja lummab tavainimestest publikut.


Keha ja meelte ühtsus


Lühidalt öeldes on asi selles, et toetudes oma sõnul vaid teaduslikult tõestatud faktidele, kuid vaadates neid teise kandi pealt kui tavaks, väidab Pert järgmist.

Keha ja meel on tihedamas seoses, kui tavaliselt arvatakse. „Hakkasin mõistma keha ja meele seost kui ühenduses olevate molekulide laialdast psühhosomaatilist võrgustikku.”

Perti emotsiooniteooria tõi talle USA-s suisa superstaari maine – vähemasti väidab ta nõnda ise.

Ega Pert muidugi iseenese kiitmisega jänni jää, aga küllap on tegemist ameerikaliku fenomeniga, mis tuleb selle raamatu puhul kuidagi alla neelata või veel parem – vaikselt minema libistada.

Mis raamatu puhul oluline ja erakordne, on see, et täiesti tõsiselt võetav tippteadlane, kes veel on saanud hakkama olulise avastusega, on hakanud mõtlema tavateadusest – kuidas nüüd öeldagi – erinevalt, laiemalt, primitiivsemalt, ebaloogilisemalt, süsteemsemalt.

Mitut moodi võib iseloomustada teooriat, mida Pert ei väsi nimetamast uueks paradigmaks ja mis lõppkokkuvõttes viib oma loogikaga sinnamaale, et üllatavalt ei mõjugi väide: inimene suudab meelte tegevusega oma rakkude tööd juhtida, nii nagu rakud tavateaduse arvates juhivad meeli.


Nõnda siis jõuab Pert järeldusele, et Jumal on meis endis.

Peptiidid ja nende retseptorid on emotsioonimolekulid.

Meie füüsiline keha võib kogetud emotsioonide tagajärjel muutuda.

Keha on alateadlik meel.

Teadvus on kogu organismi omand.

Tunded toimivad kehas samamoodi nagu narkootilised ained.

Muuseas, Pert tutvustab ka maailmatuntud Eesti teadlase Jaak Pangsepa emotsioonide ja aju uuringuid. Pole ehk ime, teades, et Perti esimene mees oli eestlane.

Niisiis jõuab Pert tõdemuseni, et halbu emotsioone pole olemas.

On ainult halvad mõtted, mis jagavad emotsioonid headeks ja halbadeks.

Kuid ettevaatust!

Psühholoog Mare Pork hoiatab raamatu tagakaanel, et Pert pakub kõigele ehk liiga lihtsustavat seletust.


Kannatuste leevendamine


Meil on kõneldud tiibetlaste raskest olukorrast ja sellega seoses dalai-laama vägivallatu vastupanu ideest.

Vähe, kui üldse, on räägitud tema maailmanägemisest.

Veel vähem on valgustatud dalai-laama suhtumist teadusse.

Möödunud aastal ilmutasid nii Chicago ülikool kui ka Columbia ülikool raamatu, milles käsitletakse budismi ja teaduse suhteid.

Raamatud on nõnda olulised, et neid tutvustas ka teadusajakiri Nature.

Kõige üldisemalt võttes on ju budism nagu teaduski uuriv – ta uurib inimese arengut.

See tugineb pigem empiirilisele uurimisele kui pimedale usule.

Tiibetlaste vaimne juht dalai-laama on viimase kolmekümne aasta jooksul üsna sageli kohtunud maailma tippteadlastega, sest arvab, et inimese kannatuste leevendamiseks on vaja nii teadust kui ka religiooni.

Kuid mitte kõik teadlased ei ole selle seisukohaga nõus.

Kui dalai-laama kutsuti esinema USA neuroteaduste ühingu 2005. aasta kokkutulekule, kirjutasid 500 seal osalenud teadlast alla petitsioonile, et nemad sellega ei nõustu.

Nad väitsid, et dalai-laama uuringuid empaatiast ja meditatsiooni mõjust ajule ei saa võtta tõsiselt.

Ent paljud alla kirjutanud teadlased olid Hiina päritolu.

Kindel on siiski, et teadusel pole midagi karta usujuhilt, kes on kinnitanud, et kui teadus tõestab, et mõni budistlik kontseptsioon on väär, siis peab budism muutuma.

Michigani ülikooli budismi ja Tiibeti uuringute professor Donald S. Lopez käsitleb oma raamatus „Buddhism and Science: A Guide for the Perplexed” seda, kuidas budism ja teadus on ajalooliselt teineteisesse suhtunud, ja rõhutab dalai-laama doktrinäärset paindlikkust.

Viimasel kahel aastakümnel on dalai-laama rakendanud oma nüüdisteaduse huvi meele ja elu instituudi kaudu (Mind and Life Institute), mis asub Colorado osariigis Boulderis.

Ühest selle instituudi korraldatud konverentsist räägib Colorado ülikoolis välja antud raamat „Mind and Life: Discussions on the Nature of Reality”.

Kuid mida teadus sellisest dialoogist saab?

Londonis elav teadusajakirjanik Michael Bond arvab, et budismil on pakkuda äraproovitud viis teadvuse vaatlemiseks ja selle meditatsiooniga muutmiseks.

Siin jõuamegi tagasi Perti ideedeni, mis ei tundu paiknevat budismi olemusest eriti kaugel.


08. jaanuar 2009

Link