Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

KENDO

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
(Redirected from Kendo)
Jump to: navigation, search


Kendo profile.jpg
Kendo-points.jpg
Kendo.jpg
Kendoambodensee.jpg
Kerwb-vitleja.jpg


Sõna-sõnalt jaapani keelest tõlgituna tähendab kendo "mõõga teed", tähistades traditsioonilist Jaapani mõõgavõitluskunsti. Jaapani mõõgavõitluse ajalugu on lahutamatult seotud samuraidega ning sellega lähemalt tutvumiseks on hea omada ülevaadet Jaapani ajaloost üldse.

Kendo oma tänasel kujul tekkis umbes 200 aastat tagasi, kui harjutamise turvalisuse eesmärgil võeti tegeliku- või puumõõga asemel esimest korda kasutusele bambusmõõk (shinai), mis võimaldas kaotajal mitte ainult olla näitlikuks eeskujuks teistele, vaid ka ise oma vigadest õppida. Samal ajal tekkis ka vajadus kaitsva varustuse järele. Shinai ja kaitsete kasutuselevõtt tõi kaasa erinevate koolkondade ja stiilide vormilise lähenemise ja standardiseerumise. Samuraide klassi langus ning Meiji Restoratsioon koos Jaapani püüdega "läänestuda" tõid 19. sajandi lõpul kaasa kendo hääbumise ja enamuse kuulsate mõõgavõitluse koolide sulgemise. 20. sajandi alguses sai Sakakibara Kenkichi valitsuselt loa kendo demonstratsioonide korraldamiseks Jaapanis. Need esitlused äratasid inimestes huvi, ning 1912 aastal loodi Jaapani Kendoföderatsioon (Zen Nippon Kendo Renmei), mis koordineeris kendo õpetamist üle Jaapani. Peale Jaapani lüüasaamist Teises Maailmasõjas keelati kendo Jaapanis kui liialt sõjakas ning natsionalistlik ala. Keeld kestis 1952. aastani, kui esmakordselt peale sõda lubati shinai-kendot taas koolide spordiprogrammide raames õpetama hakata. Järgmisel aastal rehabiliteeriti kendo täielikult.

Tänapäeval harrastab kendot maailmas ca. 8 miljonit inimest, neist 7 miljonit Jaapanis. Jaapanis on kendo ka politsei väljaõppe kohustuslik osa. Kuivõrd samurai oli Jaapanis ainus klass kellel oli lubatud mõõka kanda, on ka kendo lahutamatult seotud nn. samurai koodeksi, bushido-ga. Seega ei õpita kendos mitte lihtsalt kõige kiiremat ja efektiivsemad teed oma vastast mõõgaga tabamiseks, vaid treenitakse teatud mõõgavõitluseks vajalikke füüsilisi ja vaimseid omadusi kooskõlas range etiketiga, mille nurgakivideks on enesekindlus, viisakus ja austus oma vastase suhtes.

varustus ja harjutamine

Kendo harjutamiseks kasutatakse bambusmõõka (shinai) ja kaitsete komplekti (bogu). Bambusmõõk on tehtud neljast hoolikalt valitud bambusridvast, mida hoiavad kummastki otsast koos nahast käepide ning otsik ja peen nöör, mis tähistab mõõga tagumist külge. Mõõka hoitakse kahe käega, ning võitluses seisab kendoka nii näo kui kogu kehaga vastase suunas. Kaitsed koosnevad neljast erinevast osast: men, do, tare ja kote. Men on kiiver, mis kaitseb nägu, kõri, pealage ja -külgi. Do on rinnakaitse, mis katab rinda ja kõhtu. Tare on vöökaitse, ning kote on paar kõrgeid kindaid, mis kaitsevad käsi ja randmeid. Lisaks kaitsetele kannavad kendokad tavaliselt tumesinist gi-d (pikkade käistega kimono-pintsak) ja hakamat (pikk volditud püks-seelik).

Kendos on neli rünnaku sihtpunkti, mis omakorda jagunevad vasakuks (hidari) ja paremaks (migi) pooleks - võistlustel on iga sihtmärgi tabamus ühe punkti vääriline. Lubatud rünnakuteks on löögid pähe, randmetesse ja kehasse, ning torge kõrri. Et rünnak oleks korrektne (punkti vääriline), tuleb see sooritada teatud kindlal moel - ründaja kogu meel ja keha peavad olema kooskõlas ning suunatud tabamusele, tabada tuleb mõõga esikülje ülemise kolmandikuga, ründaja peab olema täies tasakaalus ja kontrollima nii ennast kui vastast, ning tabamust peab saatma kiai. Punktivääriline tabamus ei saa olla lihtsalt üks löök seeriast või kombinatsioonist, juhuslik tabamus või taganedes sooritatud lõige - kuigi kõik need loetletud olukorrad võiksid tegeliku mõõga kasutamise puhul võitluse lõpetada, ei ole nad kenjutsu etiketi kohased "puhtad" tehnikad. Isegi kui ründaja sooritab punktitabamuse, kuid on vaimselt rünnatavast "nõrgem", ei loeta rünnakut korrektseks. Sama kehtib ka vastupidi - ka tehniliselt nõrk rünnak võib tuua punkti, kui vastane käitub, nagu oleks ta alistatud. Rünnakut vastu võttes ei tohi eesmärgiks olla hoiduda tabamusest iga hinna eest - vöökohast kummardumine, pea õlgade vahele tõmbamine, vasaku käe kaitseks tõstmine või tahtlikult tsuba-zeriai-sse (lähipositsioon, milles shinai-d on ristatud käepideme lähedalt ja rünnak on võimatu ilma asendit muutmata) minek on tunnistuseks ebaküpsest kendost. Rünnak tuleb vastu võtta ja parreerida kasutades korrektset jalgade tööd ning shinaid, säilitades alati korrektse ja väärika kehaasendi.

Lisaks vabavõitlusele (ji-geiko) on kendos tähtsal kohal kata harjused - kokku lepitud paariskombinatsioonid bokkeniga (mõnikord demonstratsioonesinemistel või väga formaalsetel puhkudel ka spetsiaalse teritamata metallist mõõga e. habiki-ga), mille eesmärgiks on õpetada korrektset ajastust, distantsi ja keskendumist. Kata-harjutustel ei kanta kaitseid, ja mõõk ei taba kunagi partnerit - vastasel juhul oleks tagajärjeks kendoka-te arvukuse väga kiire langus. Üks harjutajatest on uchidachi (õpetaja) ja teine shidachi (õpilane), uchidachi alati alustab rünnakut ja kaotab võitluse. Moodsas kendos on kümme katat, mis sisaldavad kõiki kendos olemasolevaid rünnaku- ja vasturünnakutehnikaid.

Võistlus ei ole kendo ainsaks olemuseks või ülimaks väljenduseks. Paljud inimesed harjutavad kendot ilma võistlustel osalemata või tehes seda väga harva. Paljud senseid taunivad keskendumist võistlemisele, ning eriti mõõgatehnika kohandamist peaasjalikult võistlemiseks sobivaks. Siiski on võistlemine oluline osa kendost. Kendomatshe peetakse 9 x 11 meetrisel võistlusalal, matsh kestab kuni üks võistlejatest sooritab kaks punktiväärilist tehnikat. Ajalimiit on 5 minutit meeste- ja 3 minutit naiste- ja noortematshidel, peale mida võidab võistleja kellel on rohkem punkte. Viigi korral antakse lisaaeg kuni esimese punktisoorituseni. Antakse ainult täispunkte (ippon). Ametlik võistlusregulatsioon sisaldab lehekülgede kaupa kriteeriume punktiväärilise tehnika määramiseks, kuid kõige olulisemaks loetakse ki-ken-tai ichi-t (tehnika ühtsust) ja zanshin-i (keskendumist ja valmisolekut).

kendo põhitõed


Ki-Ken-Tai no Ichi - sõna-sõnalt "meel-mõõk-keha kui üks". See näiliselt lihtne põhimõte nõuab omandamiseks aastatepikkust pühendunud harjutamist. Ideaalse rünnaku puhul on kõik need kolm komponenti harmoonias ning üheskoos ja üheaegselt rakendatud võimsaks rünnakuks.

Gan-Soku-Tan-Riki - kendo neli elementi:

1. Gan (nägemine): võime näha oma vastast, mitte ainult tema füüsilist vormi, vaid ka tema iseloomu, tundeid ja kavatsusi.
2. Soku (jalgade töö): keha liikumine.
3. Tan (julgus): meelsus ja suhtumine teiste suhtes.
4. Riki (vägi): võime rakendada ki-ken-tai no ichi printsiipi võimsa rünnakuna ja mõjuva muljena.

Kyo Ku Gi Waku - neli asja millest pead jagu saama:

1. Kyo (üllatus): ära ehmu ega lase end üllatada.
2. Ku (hirm): ära lase vastasel end domineerida, ära luba hirmul allajäämise ees endast võitu saada
3. Gi (kõhklus): ära kõhkle ega tee midagi poole südamega.
4. Waku (segadus): ära lase oma mõtetel uidata, püsi fokuseerituna.

Seme - otse tõlgituna "ründama". Seme tähendab vastasele survet avaldama. Kuna kendo juured on võitluses, on harjutades (ja võisteldes) väga oluline näidata võitlustahet, rünnata otsustavalt ja kogu hingest. On kolm peamist semet:

1. Ki o korosu: murra oma vastase tahe. 2. Waza o korosu: lõhu oma vastase tehnika (näiteks muutes distantsi). 3. Ken o korosu: ründa oma vastase mõõka (näiteks tõugates shinai kõrvale).

Datotsu no Kikai - sõna-sõnalt "võimalus tabada". Viis tähtsamat võimalust on:

1. Debana - kui su vastane on oma rünnakut alustamas.
2. Waza ga owaru toki - kui su vastase rünnak lõpeb.
3. Itsuka toki - kui su vastane on paigale jäänud.
4. Uketometa toki - peale blokki või rünnaku parreerimist.
5. Matou-toki - kui su vastane on ebakindel.

Ma-ai - vahemaa, distants kendoka ja tema vastase vahel. Võime kontrollida vahemaad ja valida konkreetse vahemaa puhul sobivaid tehnikaid on kendoka küpsuse mõõdupuuks. Kolm peamist distantsi on:

1. Issoku-itto-no-ma-ai - "üks samm üks mõõk" vahemaa. Vastase ründamiseks peab sellest ma-ai-st astuma ühe sammu vastase suunas ja vastase rünnakust hoidumiseks piisab ühest sammust eemale. Kasutatakse ka terminit uchi-ma e. rünnakudistants. Sellest distantsist võib kumbki pool rünnata. Shinaid on ristatud väga tipu lähedalt.

2. Toii-ma-ai või to-ma - vahemaa, mille puhul ründamiseks tuleb teha rohkem kui üks samm vastase suunas. Kui vastane liigub edasi, avaneb võimalus rünnata. 3. Chikai-ma-ai või chika-ma - lähidistants, kus shinaid on ristatud ca. poole pikkuse pealt, kumbki vastane võib rünnata väga kiirelt andmata aega reageerida. Ka sellelt distantsilt on mitmeid erinevaid võimalusi ründamiseks. Algajatel on põhjust sellest vahemaast hoiduda, kuna rünnakud sellelt distantsilt on tavaliselt väga kiired ja ilma eelneva hoiatuseta (nagu uchi-ma puhul on vastase samm sinu suunas).

Metsuke või enzan-no-metsuke on meetod oma pilgu hoidmiseks vastasel nii, et vaade hõlmaks kõike tervikuna ja ei midagi üksikuna. Enzan-no-metsuke tähendab "kauge mäe vaatamist", kus nähakse mitte ainult mäge, vaid kõike mis jääb vaataja ja mäe vahele. Kui vastase silmad jäävad millegile (nagu näiteks shinai või rünnaku sihtpunkt) pidama, takerdub ta meel sellele ühele detailile ning sulle avaneb võimalus rünnata.

Muud olulised kontseptsioonid - lisaks ülaltoodutele on kendos veel mitmeid väga olulisi punkte, osad neist on toodud järgnevalt. Nende äratoomine viimasena ei väljenda vähemolulisust, vaid üsna vastupidi, kuna nad on niivõrd fundamentaalsed, on neid raske detailsemalt seletada.

1. Kiai - kiai ei tähenda ainult valjuhäälset hüüet, vaid kogu oma julguse, otsustavuse ning hingestatuse demonstreerimist ning panemist häälde.
2. Zanshin - füüsiline ja vaimne valmisolek, tähistab kindlat ja stabiilset kehaasendit, valmis rünnaku vastuvõtmiseks, ning vaimset valmisolekut selle tõrjumiseks.
3. Kime - tõlgituna "otsustama". Kime tähistab rünnata ilma kõhklemata ja eelkõige viia rünnak lõpule otsustavalt ja veendunult.
4. Shisei - kehahoiak, väärikas ja otsustav.
5. Taisabaki - keha liikumine.
6. Kigurai - enesekindlus, väärikus.
7. Kensen - mõõgatipu tunnetamine - shinai tipp on tavaliselt su kontakt vastasega, andes nii võimaluse lugeda su vastase kavatsusi kui talle survet avaldada ilma tegelikku rünnakut alustamata.

link