Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Koan - gongan

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Koan.jpg
Gongan.jpg
Pekingi-part.jpg
China24.jpg
Gongan´id (rohkem on tuntud jaapanikeelne nimetus koan; eesti k.´avalikud kaasused´) on Song-aja (960- 1276)

Hiinas loodud chan budistlikud tekstid (jaapani k. zen ).

Gongan´ides on ´vanadele kaasustele´ (s.t. varasemate chan õpetajate ütlustele või nendega seotud lugudele) lisatud teise chan õpetaja kommentaarid/ luuletused.

Gongan´e kasutasid chan õpetajad õpilaste instrueerimisel.

Õpetaja andis õpilasele gongan´i, et viimane selle üle mediteerides kirgastumise saavutaks.

Samas olid gongan´ide kogumikud hinnatud kirjandusteosed, mida lisaks munkadele lugesid ka Song aja (neo-konfutsianistidest) haritlased.

Terminit ´gongan ´ võiks kasutada teksti kohta, mis on chan õpetaja poolt õpilasele antud või sisaldub mõnes gongan´ide kogumikus.

Mõiste ´gongan ´ pärineb jurisprudentsi vallast (gong – kohtunik; an – laud) ja tähendab kohtunikku, kes istub oma laua taga ja mõistab kohut.

Esialgu kasutati sõna ´gongan´ chan tekstides võrdlemaks chan õpetaja autoriteeti kohtuniku omaga.

Gong- tähendab ka ´avalik´, ´ametlik´ ja -an – ´kaasus´, sellest tulenevalt tõlgitakse gongan kui ´avalik kaasus´, aga see tähendus on hilisem.

Alles 13. sajandi lõpupoole hakati ´vanu kaasusi´ võrdlema õigusalaste ametlike dokumentidega (hiina k. gongfu andu), selles mõttes, et need on kui ametlikud standardid, mille alusel kirgastumist hinnata.

Gongan´ide allikateks olid chan õpetajate ´kogutud ütlused´ (hiina k. yulu), chan kroonikad ja lõigud suutratest.

Tuntuimad gongan´ide kogumikud olid Biyanlu (´Märkmeid siniselt kivilt´, jaapani k. Hekiganroku) ja Wumenguan (´Väravata piiripääs´, jaapani k. Mumonkan).

Biyanlu on kirja pandud 1128. aastal, sellel on kaks autorit: chan õpetaja ja poeet Xuedou Changxian (980-1052) ja chan õpetaja Yuanwu Keqin (1063- 1135).

Esimene neist valis välja sada ´vana kaasust´, kirjutas iga kaasuse juurde luuletuse ja avaldas need 11. sajandil, see tekst sai nimeks Boze songgu.

12. sajandil kommenteeris Yuanwu Boze songgu´d, lisades igale gongan´ile veel viis osa: sissejuhatuse, märkused ´vana kaasuse´ juurde, ´vana kaasuse´ kommentaarid, märkused luuletuse juurde ja luuletuse kommentaarid.

Nõnda sündiski Biyanlu, mis esindab nn. ´kirjanduslikku chan´i´ ja on väga keeruline ning mitmeti tõlgendatav kirjandusteos.

Yuanwu õpilane Dahui olevat u. 1140. a. kogunud kokku kõik kättesaadavad Biyanlu eksemplarid ja need ära põletanud, samuti hävitanud ta Biyanlu trükitahvlid.

Selle teo põhjused on mõnevõrra ebaselged. Arvatakse, et:

1. Dahui leidis, et Yuanwu selgitused kallutavad õpilasi chani intellektuaalsele käsitlemisele, selle asemel, et enese vahetule kogemusele tugineda.

2. Dahui arvas, et selle väljenduste ilu ja sõnaosavus on inimestele takistuseks kirgastumise saavutamisel

3. gongan´ide üle hakati arutlema, neid ja nende vastuseid võrdlema, neid pähe õppima ja nende kohta värsse ning selgitusi kirjutama, kuid Dahui arvas, et gongan´e ei peaks nõnda kasutama.

14. sajandi algul taastas Zhang Mingyuan säilinud eksemplaride ja kahe vahepeal ilmunud väljaande põhjal Biyanlu.

´Väravata Piiripääs´ (hiina k. Wumenguan; jaapani k. Mumonkan) koostati 1228. aastal.

Selle autor Wumen Huikai (1182/3- 1260; jaapani k. Mumon Ekai) oli 13. sajandi Hiinas tuntud chan õpetaja.

Wumen õppis Yuelin Shiguan´i (1143- 1217; j.k. Getsurin Shikan) juures, viimane andis talle lahendamiseks ´wu´ gongan´i:

´Kord küsis munk meister Zhaozhou´lt.

´Kas isegi koeral on buddha-loomus või ei?´ Zhou ütles: ´Ei ole.´´

Wumen nägi sellega kuus aastat vaeva, kuid tulemusteta.

Siis ühel päeval saavutas ta kirgastumise, kuuldes lõunasöögile kutsuva trummi lööke.

Peale Yuelin´i surma elas Wumen mitmetes templites.

1246. aastal avas Wumen Huguorenwang´i templi ja seal külastas teda hiljem ka jaapani zen õpetaja Muhon (Shinji) Kakushin (1207- 1298).

link