Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Kolmas meeleseisund . Mait Raun

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Mait Raun.jpg
Yaksha.jpg
Firefighter friend.jpg
Geluugi-myts.jpg
Moblaga munk.jpg
Rahvarinne.jpg


Lüli 7) Tunne (vedanā)


Siiamaani on tajukujund (fenomen) põhimõtteliselt terviklik, olulisel määral pole meele ja maailma, subjekti ja objekti duaalset eristust veel toimunud.

Tundetoon, meele häiritus on esimene tõend selle kohta, et informatsioon on lähedal. Kujund on lõhustatud, stereotüüp on märgistamas seda objektina, tekkimas on triaad, mille moodustavad eelistatud külg (tulevane märk), tõrjutud külg ja funktsionaalne seos nende vahel.

Õigupoolest sellest kohast algab reaalne olemasolu. Objekt on olemas ja annab endast subjektile tundetooniga märku.

Budismis loetletakse kolme sorti tundeid: positiivsed, negatiivsed ja neutraalsed.[i]

Positiivsed on need, mis pakuvad rõõmu, negatiivsed need, mis tekitavad kurbust, ning need kumbki vahelduvad omavahel, rõõm asendub kurbusega ja vastupidi.

Päris selge nendega pole. Positiivne tunne on positiivne, tees. Kuid negatiivne tunne on kindlasti samuti positsiooni omav, tees, olles sellisena kahetine, kuna on samas (ja isegi eelkõige) negatsioon, eitus, antitees.


Veel iseäralikumad on neutraalsed tunded. Need on omased kõrgeimale meeleseisundile. Nende põhiomadus on, et puudub dualism ehk siis liigitamine eelistatud ja mitte-eelistatud osaks. Võib väita, et kui meele ja maailma kokkupuude tekitab neutraalse tunde, siis tajukujundi olulist moonutamist ei toimu ning järgmised lülid, mis kirjeldavad moonutamise faase, võib põhimõtteliselt ka vahele jätta. Subjekt suhtub objektidesse, mida tajukujundist eristab, neutraalselt. Neutraalsele tundele järgneb neutraalne realisatsioon (jarāmarana, 12. lüli).

Neutraalse tunde kohta võib öelda, et see on ükskõikne – seda mitte tuimuse, vaid ühe ja kõiksuse tähenduses. Kui õnnestub täiuslikult sünteesida meel ja maailm, üks ja kõiksus, siis saabubki neutraalne tunne ning kuna vahelülid 8–11 pole olulised, leiab aset enamvähem vahetu taju.

Küsimus on selles, kuidas neutraalse tundeni jõuda.

Dialektika tehete sfääris ei olegi seda päriselt võimalik kirjeldada. (Nagu ei ole võimalik seegi, et tõelises neutraalsuses saaksid kehtida ruumilised lülid, ajalised järjestused ja eraldi veel ka dünaamiline-aegruumiline muutumine.) Paistab, et pärast 6. lüli ei ole subjektil – kui tegu ei ole täiesti stereotüübitu stereotüübiga – vähimatki lootust olla enam reaalsusega üks. Kui tal pole just unio mystica taset, on isiksuslik stereotüüp pöördumatult käivitatud ning edasine lõhustamine juba suhteliselt üheülbaline, isegi mehhaaniline.

Võib vaid tõdeda, et mida täiuslikum kokkupuude, seda neutraalsem ka tunne. Ent toonilt on see ikka kas veidi positiivne või veidi negatiivne ning meel jätkab fluktueerumist.

Kuivõrd tunne (vedanā) on omamoodi korduv-häiritus, võib spekuleerida, et ka häiritust (avidyā) on kolme liiki: positiivne, negatiivne ja neutraalne. Seda vastavalt sellele, missugune oli eelmise ahelakeeru tulemus ja mida sisaldas edasitõukes meele stereotüüp. Kui häiritus on neutraalne, lakkavad ahela järgmised lülid aktiivselt toimimast, dualism jääb ära, kokkupuude on vahetu, tundetoon neutraalne ja tulemus täiuslik. Taas aga kerkib küsimus, kuidas selleni jõuda, loogiliselt on see võimatu.

Lüli 8) Janu (trsna)

Tunde võimendamine, mis teisisõnu on tajukujundi ulatuslik deformeerimine selles suunas, kust otsitakse tulemust. Subjekt ripub kiivalt oma streotüüpse suuna küljes.

Võimendatud tunne on juba aktiivselt oma positsiooni sisse võtnud tunne. Sellel on üheselt määratletud koordinaadid.

Ka negatiivne tunne on positsiooniga tunne ja võimendub täpselt samadel alustel kui positiivne tunne.

Seega kordub 2. lüli (samskārās), kuna võimendatud tunded on meeleolud, kuid seda natuke teistsugusel, konkreetsel tasemel. 8. lülis ei ole enam potentsiaalsed, vaid aktuaalsed meeleolud, mis on seotud konkreetsete objektidega.


Neutraalset tunnet ei saa võimendada. Formaalselt sellel positsioon puudub.

Ometi on seegi tunne lülidesse kaasatud. Tegu ei ole siiski mõttetusega, vaid toob nähtavale asjaolu, et mandala küünib vertikaalsust kirjeldama vaid korrutamise tasemel, mis on loomult horisontaalne tehe, ning jääb vertikaalsete tasemetega hätta. Alates pratītya samutpāda 7. lülist asub mandala mõneti mikrostruktuuri asendis makrostruktuuri suhtes. Konkreetse juhtumi kohta ei suuda ta öelda enamat kui seda, et kõrgemate tasemete juurde võib ka niisugune – neutraalne/ükskõikne – tunne kuuluda.

Astendamisega enamvähem toimesaava matemaatika vaatekohast on neutraalse tunde puhul võimalik isegi mitu varianti.

Esiteks, astme väärtus on 1. Sel juhul jääb iga arv samaks, muutmata oma väärtust. Eksponent 1 käitub nagu korrutamine, andes alati tulemuseks arvu enese: 01 = 0 ; 11 = 1 ; 21 = 2 ; 31 = 3 jne. Vastastehe... See avaldis sobib siiski vaid tinglikult, sest läheb vastuollu arutluse eeldusega: võimendamine eeldab astme väärtuse suurendamist.

Teiseks, astme väärtus on 0. Sel juhul saab iga arvu puhul tulemuseks 1. Moodustub jada 10 = 20 = 30 jne (= 1). Eksponent 0 käitub nagu tuletamine. Vastastehe…

Kolmandaks, astme aluse väärtus on 1. Sellele väärtusele astme suurus ei mõju, kõik astmed on ühesugused, moodustub lõputu jada 10 = 11 = 12 jne (= 1). Kõik tundub kena sinnamaani, kui tahta teha vastastehet. Astendamisel on neid teatavasti kaks. Erinevalt kõigist teistest positiivsetest väärtustest on arvu 1 puhul lubatud ainult juurimine, logaritmimine aga osutub keelatuks. Niimoodi käitub 1 nagu miinusarvud, negatiivsed väärtused, millel on samuti lubatud vaid juurimine.


Neljandaks, astme aluse väärtus on 0. Sellelegi astme suurus ei mõju ning moodustub lõputu jada 01 = 02 =03 jne (= 0). Kuid see jada ei alga algusest, nimelt on tehe 00 võimatu. Arvu 0 astendamine on lubatud ainult positiivsete arvudega.

Lüli 9) Klammerdumine (upādāna)

Subjekt kinnistab maksimaalselt oma stereotüübile vastavat tajukujundi osa, püüdes elimineerida kõik muu, mis tema arvates on müra.

Seeläbi puhastab ta tajukujundi lisanditest, mida ta ei pea vajalikuks. Puhastamine on muidugi näiline, varjatu on realisatsiooni faasis kaasas ja mõjutab uue ahelakeeru kulgu. Lääne psühholoogia termineis lükkab subjekt need “kasutud” lisandid alateadvusse.

Lüli vasteks 12-ahela esimesest poolest on teadlikuks saamine, teadvus, vijňāna.

Lülid 7–9 on kolmanda meeleseisundi kirjeldus. Kuigi astendamise puhul on raske välja tuua klassikalist vastandusel põhinevat triaadi, kuna pigem toimub avaldise väärtuse (astme alus) võimendamine ilma nähtava vastandamiseta, siis kuna 12-ahel on lüliline, saab tahtmise korral sellegi horisontaalseks triaadiks lahti kirjutada.

Kolmas meeleseisund on pratītya samutpāda võtmes tundetooni enese ja selle kinnistumise vastandus, mida funktsionaalselt ühendab võimendamine (janu, trsna).[ii]

Suhestades pratītya samutpāda lülid meeleseisunditega, hakkab silma paradoks: lülides toimuv läheb aina vertikaalsemaks, sest meeleseisund kerkib, ja samas ka aina horisontaalsemaks, objekti-kesksemaks.

Ühtpidi on see olemuslik formaalloogiline vastandus, kuna 12-ahela sisu on vertikaalne, ent kirjeldus selleni ei küüni. Teisalt aga meeleharjutuse teema, kuna säärasel yin-yang tüüpi kahekordsusel põhinebki meele arendamine. Budismis on kirjeldustasemelt kolmanda meeleseisundiga vastavuses hoopis kaheksaosaline tee (astāngikamārga), seal asuvad lülid järjest ainult tinglikult, loomu poolest on aga põimunud ja võimendavad üksteist. 12-ahel ei peagi andma korrektsemat kirjeldust, kuna on mõeldud muuks otstarbeks.

Veel mõni meeleharjutus. Võimendamist saab katsetada ka pratītya samutpāda 12 lüli kooskäsitlemisega. Või dialektika pinnal, selleks tuleb tõmmata korraga ühte kujundisse kõik kolm dialektika tehet ja nende kaks avalduskuju. Kumulatiivne efekt on seda suurem, mida enam suudetakse neid kõiki koos hõlmata.


[i] Mind in Buddhist Psychology. Emeryville, 1975.

[ii] Faasid tingnimetustega tunne, janu ja klammerdumine illustreerivad ka nähtust, miks reageerimine maailma asjadele toimub üldjuhul tagantjärele. Isegi kõige lihtsamast stiimulist (näiteks paugatus) võib reaktsioonini (võpatus) kuluda päris pikk ajavahemik, lausa mitu kümnendiksekundit. Kõik reageerimisele kuluvad ajahetked võimendavad kumulatiivselt seda, mida on kavas märgata ja tunnetada. Läänes uurib tajukujundi ümbertöötlusprotsessi etappe kognitiivne psühholoogia ning selle mudelite sarnasus 12-ahelaga on päris suur.