Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Kuus filosoofilise mõtte suunda

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Ascetic-00.jpg
Sadhu-11.jpg
Sadhu1.jpg
Sadhu3.jpg
Sadhu beard.jpg
Sadhu image.jpg


Varem valitsenud brahmanismi vastu tõusis V sajandil e.m.a. hulk usulisi protestiliikumisi.

Neist eraldusid muidugi budism ja džainism, mis ei tunnista veedade jumal-ikku päritolu.

Eraldumisega kaasnenud filosoofiise ja kriitilise mõtte perioodil kujunesid välja kuus mõttesuunda.

Kõik kuus pakuvad erinevaid süsteeme vabanemiseks ning tunnustavad veedasid.

Joogasüsteem on üks neist traditsioonidest.

Võrreldes varasemate süsteemidega on kriitika ja analüüs hõivanud traditsooniliselt poeesiale ja religioonile kuulunud koha.

Kõik kuus omavad metafüüsilist süsteemi ümbritseva maailma seletamiseks ja pakuvad välja tee lunastusele.


Nimetatud kuus süsteemi on:

  1. Vaisesika
  2. Nayana
  3. Samkhya
  4. Jooga
  5. Purva mimansa
  6. Vedanta

Süsteemid täiendavad teineteist.

Indias vaadeldakse neid kui evolutsiooniketti või ühtsama järkjärgult arenevat süsteemi.

Nad moodustavad terviku ja seega on ühe mõistmiseks kasulik omada teatavat ettekujutust ka teistest.

Vaisesika on süsteemidest varaseim ja kujutab endast looduse analüüsi.

' Visesa' tähendab eripära.

See süsteem uurib maailma eripärasid, keskendudes eelkõige tunnetamatutele hingedele ja aatomitele, kus usutakse asuvat tõeline individuaalsus.

Usutakse, et on kuus kategooriat objekte, millest inimesed on võimelised mõtlema ja mille osas teadmisi omandama.

Nayana arutleb selle üle, kuidas meel-e andmetest saavad teadmised.

Teadmisi saab nayana järgi omandada kas intuitsiooni ( pratyaksa ), tuletamise ( anumana ), võrdlemise ( upamana ) või suulise tunnistuse ( sabda ) teel.

Usutakse, et meelte kaudu saame teavet kahel viisil: determineeritult ( savikalpha ) ja mittedetermineeritult ( nirviklpka ).

Samkhya kujutab endast reaktsiooni Upanishaadide idealistliku monismimateeriasse ja individuaalsete hingede lõputusse paljususse, mis ei ole maailmahinge emanatsioonid.

Põhjust ja tagajärge nähakse sama asja kahe olekuna. Samkhya järgi jaguneb maailm ja inimelu vaimseks ja materiaalseks.

Inimese tõeline vaimne olemus on eksituse tõttu seotud materiaalsega.

Seetõttu inimene ei tunneta oma õiget olemust. Vabanemine tähendab inimese hinge vabakspääsu mateeria takistavatest ahelatest.

Samkhya on ühtlasi ateistlik õpetus, sest see ei kõnele jumalustest ega õieti ka teistest vahenditest, mille abil vabanemiseni jõuda.

Purva mimamsa eesmärgiks on kohustuse ( dharma ) kindlakstegemine..

Usutakse maailma reaalsusesse ja hingede individuaalsusesse.

Põhjuse-tagajärje suhe läbi apurva põhimõtte on põhiline valdkond, millega purva mimamsa tegeleb ( apurvat mõistetakse seosena teo ja tagajärje vahel).

Usutakse tunnetuse, meeleandmete õigsusesse.

Tõde peetakse iseenda garantiiks.

Varasemates kirjutises Jumalasse ei usuta, hilisemad juba tunnistavad tema olemasolu.


Vedanta esindab hinduismi ametlikku filosoofiat.

Usutakse, et üksnes brahman on on tõeline ja kogu nähtuste maailm on vaid pettekujutlus.

Kui inimene saab jagu teadmatusest ja tunnetab oma ühtsust brahmaniga, lõpeb karma ja piinarikas sansara katkeb.

Mokša-ni jõudminseks on kolm vabanemisteed:


Teadmiste tee ( džjaanamarga ), kus mh. Upanišaade uurides saavutatakse mõistuspäraselt teadmine, et atman on brahman.


Tegude tee ( karmamarga ) tähendab õiget rituaalset ja moraalset tegutsemist, kohustusi, tegusid ja ohvreid.

Kui esimene tee kasutab vahendina mõistust ja tunnetust, siis siin vabanetakse töö kaudu: ‘Tööta pidevalt, kuid hoidu kiindumast töösse.’


Armastuse tee ( bhaktimarga ) tähendab jumalusele andumist ja jumaldavat armastust tema vastu.

Objektiks võib olla mõni personifitseeritud jumalus, keda kujutatakse armuliku lunastajana.

Bhakta ( bhakti-ga tegeleja ) võib algul kasutada maise armastuse keelt, väljendades oma armastust jumaluse vastu, kuid kõrgemal astmel öeldakse see olevat: ‘ kõrgema armastus-e teadus.’


kuus koolkonda, saankhja, njaaja, vaišešika, jooga, mimaansa,vedaanta