Edit Create Article: Lühiülevaade Mongooliast .

Free text:

{| class="wikitable" ! ! [[Mongoolia]] ! Eesti |- | Pindala km² | 1 565 000 | 45 227 |- | Rahvaarv [1] | 2,7 milj. | 1,340 935 (1.01. 2008) [5] |- | Rahvaarv 2050.aastaks [1] | 3,6 milj. | 1,1 milj. |- | Keskmine rahvaarvu kasv 2005-2010 [1] | 1,2 % | - 0,3 % |- | Linnarahvastiku osatähtsus (%) (2007) [1] | 57 | 69 |- | Keeled [2] | kalkha mongoli 90 %, türgi, vene (1999) | eesti67,3 %, vene29,7 %, teised2,3 %, teadmata 0,7 % (2003) |- | Usundid [2] | [[budism]] [[lamaism]] 50 %, mitte ükski 40 %, [[šamanism]] ja kristlus 6 %, islam 4 % (2004) | evangeelne luterlus 13,6 %, ortodoksi eesti õigeusk 12,8 %, muu kristlus ( sealhulgas metodism, seitsmenda - päeva adventism, rooma – katoliiklus, nelipühilased ) 1,4 %, ateism 34,1 %,muud ja spetsialiseerumata 32 %, mitte ükski6,1 % |- | Inimareng, eesmärgid [4] |- | Vaesuses elavate inimeste arv kogu elanikkonnast (alla dollari päevas) (1990-2005) | 10,8 | ... |- | Täiskasvanute lugemisoskus (% üle 15-aastaste hulgas) (2005) | 97,8 | 99,8 |- | Ennustatav eluiga (2005) | 65,9 | 71,2 |- | Koolis käimine (% kooliealistest) (2005) | 84 | 95,0 |- | Tüdrukud/poisid koolis (2005) | 1,03 | 1,00 |- | 5.klassis jätkavad(% kooli alustanutest) (2004) | … | 99 |- | HIV-nakatunud (% vanuses15- 49 a.) (2005) | <0,1[<0,2] | 1,3 [0,6-4,3] |- | Alla 5-aastaste laste suremus (1000 elussünni kohta) (2005) | 49 | 7 |- | Emade suremus (100 000 elussünni kohta) (2005) | 46 | 25 |- | Naisrahvasaadikud (%) (2007) | 6,6 | 21,8 |- | Ilma puhta veeta elanikkond (%) (2004) | 38 | 0 |- | Interneti kasutajaid (1000 elaniku kohta) (2005) | 105 | 760 (2006) |- | Majandus [3] |- | Kogu rahvatulu (GNI) USD (2005) | 1,8 mrd | 15,30 mrd |- | Kogu rahvatulu (GNI) elaniku kohta USD (2005) | 690 | 13,330 (2007) |- | Sisemajanduse koguprodukti (SKP) iga-aastane kasv elaniku kohta (%) (2004-2005) | 4,6 | 11,40 |- | Ostuvõime paranemine elaniku kohta USD (2005) | 2,190 | 15,420 [1] |- | Välismaised netoinvesteeringud (% SKP-st) (2005) [4] | 9,7 | 22,9 |- | Ametlik arenguabi (% SKP-st) (2005) [4] | 11,3 | ... |- | Toodete ja teenuste eksport(% SKP-st) (2005) [4] | 78,4 | 84 |- | Toodete ja teenuste import (% SKP-st) [4] | 89,5 | 90 |- | Väljaminekud tervishoiule (% SKP-st) (2004) [4] | 4,0 | 4,0 |- | Väljaminekud haridusele (% SKP-st) (2002-2005) [4] | 5,3 | 5,3 |- | Väljaminekud riigikaitsele (% SKP-st) (2005) [4] | 1,6 | 1,5 |- | Kogu väljaminekud (% ekspordija välismaiste netotuludehulgast)(2004) [4] | 2,9 (2004) | 13,7 |} Allikad: <poem> [1] The State of World Population 2007, UNFPA [2] The World Factbook 2007/2008, CIA [3] World Development Indicators 2007, World Bank [4] Human Development Report 2007/2008, UNDP [5] Eesti Statistikaamet </poem> [d] Hinnang baseerub tagasilangusel [x] Näitab andmeid, mis käivad teiste aastate kohta, erinevad standardtähendusest või esinevad ainult osal riigist. http://global.finland.fi/public/default.aspx?nodeid=32367&contentlan=1&culture=fi-FI Lühiülevaade Mongooliast [[Mongoolia]] on suur riik Sise – Aasias. Naaberriigid on põhjast [[Venemaa]] ja lõunast [[Hiina]]. Tal puudub väljapääs merele. Maismaapiiri pikkus on 8220 km. Riigi pealinn on Ulaanbaatar. Riigikord: parlamentaarne – presidentaalne vabariik. [[Mongoolia]] on halduslikult jaotatud 21 aimakiks (аймаг ) ja keskalluvusega linnadeks (хот). Reljeef on enamasti mägine. Riigi lääneosas asub Altai mäestik. Seal on ka kõrgeim punkt Nayramadlin Orgil (Huyten Orgil) 4374 m üle merepinna. Altaist itta jäävad Hangaj mäed. Enamuse territooriumist moodustab 900 – 1400 m kõrgune kiltmaa. Loode- ja kirdeosas laiuvad suured tasandikud. Riigi kesk- ja kaguossa jääb ulatuslik kivine ja klibune Gobi kõrb. Madalaim koht riigis in Hoh Nuur 518 m üle merepinna. Kliima on enamasti parasvöötme kontinentaalne kliima, päevased ja aastaajalised temperatuuride amplituudid on väga suured. [[Mongoolia]] talved on pikad ja karmid. Vahete-vahel esineb zud – äärmuslikult külm talv. Kesk- ja kaguosa kõrbetes on kõrbekliima, esineb tihti põuda, tolmutorme. Siseveekogud esinevad põhiliselt riigi põhja- ja lääneosas. Suuremad jõed on Orhon, Selenge, Argun. Ka järvi on palju, eriti lääne- ja loodeosas. Suurimad on Uvs Nuur, Hjargas Nuur, Har – Us Nuur. [[Mongoolia]] on suur riik, aga karmide loodusolude tõttu hõredasti asustatud. Kunagine võimas suurriik on praegu üks vaesemaid ja mahajäänumaid Aasia riike. Üle ühe kolmandiku riigi elanikkonnast elab allpool vaesuspiiri. [[Inimesed]] tegelevad suures osas rändkarjakasvatusega. Tähtsal kohal on ka põllundus, põllumajandussaaduste töötlemine. Maavarasid leidub rikkalikult, kuid neid kasutatakse vähe. Peamised eksportkaubad on vask, rõivad, elusloomad, loomsed tooted, kašmiir, vill, loomanahad, fluor (sulapagu), värvilised metallid. Peamised kaubanduspartnerid on [[Hiina]] 71,8 %, Kanada 11,7 %, Ameerika Ühendriigid 7,3 % (2006). Ajaloost [[Mongolid]] on aastatuhandeid olnud nomaadid Kes- Aasias. 1206. aastal valiti pealikuks Tšingis – [[khaan]] (maailma valitseja), kes ühendas laiali ja ringi rännanud mongoli hõimud. Nad vallutasid peaaegu poole tol ajal tuntud maailmast. Mongolite suurriik lagunes 14. sajandil väiksemateks khaaniriikideks, mis vabanesid mongolite võimu alt. 17. sajandi algul ühineti uuesti, kuid sajandi lõpul vallutas [[Hiina]] [[Mongoolia]] alad. 1911. aasta revolutsiooniga kukutati keisrivõim ja [[Hiina]] kuulutati vabariigiks, [[Mongoolia]] ja [[Tiibet]] iseseisvusid. [[Mongoolia]] kuulutas end iseseisvaks kuningriigiks. 1919. aastal vallutas [[Hiina]] [[Mongoolia]] tagasi. Vene kodusõja ajal rajas valgete armee Mongooliasse oma tugipunkte. 1921.aastal lõid [[mongolid]] Vene Punaarmee toetusel valged riigist välja ning tegid lõpu ka hiinlaste ülemvõimule. 1924. aastal kuulutati välja [[Mongoolia]] Rahvavabariik, millest sai sotsialistlik riik. 1992. aastal kehtestati mitmeparteiline süsteem, riigi [[nimi]] muudeti [[Mongoolia]] Vabariigiks. 1992.aastal korraldati küll mitmeparteilised valimised, kuid võitis ikkagi kommunistlik partei. Rahvas ei ole soovinud muutusi ka järgnevatel valimistel. Allikad: http://www.globaleducation.edna.edu.au/globaled/go/pid/1194<br/> http://et.wikipedia.org/wiki/<br/> K. Kiljunen. A ja O taskuteatmik. Riigid ja lipud.Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005. [http://www.maailmakool.ee/index.php?id=11589 Link]

Summary:

This is a minor edit Cancel