Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Difference between revisions of "Lühiülevaade Mongooliast ."

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
m (Bot: Automated text replacement (-yuyu108uuyu.*?yuyu108uuyu +))
m (bot adding links)
 
Line 9: Line 9:
 
{|  class="wikitable"
 
{|  class="wikitable"
 
!   
 
!   
!  Mongoolia
+
[[Mongoolia]]
 
!  Eesti
 
!  Eesti
 
|-  
 
|-  
Line 37: Line 37:
 
|-  
 
|-  
 
|    Usundid [2]  
 
|    Usundid [2]  
|  budism lamaism 50 %,  mitte ükski 40 %,  šamanism ja kristlus 6 %,  islam 4 % (2004)  
+
[[budism]] [[lamaism]] 50 %,  mitte ükski 40 %,  [[šamanism]] ja kristlus 6 %,  islam 4 % (2004)  
 
|  evangeelne luterlus  13,6 %, ortodoksi eesti  õigeusk 12,8 %, muu  kristlus ( sealhulgas  metodism, seitsmenda -  päeva adventism, rooma –  katoliiklus,  nelipühilased ) 1,4 %, ateism 34,1 %,muud  ja spetsialiseerumata 32 %,  mitte ükski6,1 %  
 
|  evangeelne luterlus  13,6 %, ortodoksi eesti  õigeusk 12,8 %, muu  kristlus ( sealhulgas  metodism, seitsmenda -  päeva adventism, rooma –  katoliiklus,  nelipühilased ) 1,4 %, ateism 34,1 %,muud  ja spetsialiseerumata 32 %,  mitte ükski6,1 %  
 
|-  
 
|-  
Line 158: Line 158:
 
Lühiülevaade Mongooliast
 
Lühiülevaade Mongooliast
  
Mongoolia on suur riik Sise – Aasias. Naaberriigid on põhjast Venemaa ja lõunast Hiina. Tal puudub väljapääs merele. Maismaapiiri pikkus on 8220 km.
+
[[Mongoolia]] on suur riik Sise – Aasias. Naaberriigid on põhjast [[Venemaa]] ja lõunast [[Hiina]]. Tal puudub väljapääs merele. Maismaapiiri pikkus on 8220 km.
  
 
Riigi pealinn on Ulaanbaatar.
 
Riigi pealinn on Ulaanbaatar.
  
Riigikord: parlamentaarne – presidentaalne vabariik. Mongoolia on halduslikult jaotatud 21 aimakiks (аймаг ) ja keskalluvusega linnadeks (хот).
+
Riigikord: parlamentaarne – presidentaalne vabariik. [[Mongoolia]] on halduslikult jaotatud 21 aimakiks (аймаг ) ja keskalluvusega linnadeks (хот).
  
 
Reljeef on enamasti mägine. Riigi lääneosas asub Altai mäestik. Seal on ka kõrgeim punkt Nayramadlin Orgil (Huyten Orgil) 4374 m üle merepinna. Altaist itta jäävad Hangaj mäed. Enamuse territooriumist moodustab 900 – 1400 m kõrgune kiltmaa. Loode- ja kirdeosas laiuvad suured tasandikud. Riigi kesk- ja kaguossa jääb ulatuslik kivine ja klibune Gobi kõrb. Madalaim koht riigis in Hoh Nuur 518 m üle merepinna.
 
Reljeef on enamasti mägine. Riigi lääneosas asub Altai mäestik. Seal on ka kõrgeim punkt Nayramadlin Orgil (Huyten Orgil) 4374 m üle merepinna. Altaist itta jäävad Hangaj mäed. Enamuse territooriumist moodustab 900 – 1400 m kõrgune kiltmaa. Loode- ja kirdeosas laiuvad suured tasandikud. Riigi kesk- ja kaguossa jääb ulatuslik kivine ja klibune Gobi kõrb. Madalaim koht riigis in Hoh Nuur 518 m üle merepinna.
  
 
   
 
   
Kliima on enamasti parasvöötme kontinentaalne kliima, päevased ja aastaajalised temperatuuride amplituudid on väga suured. Mongoolia talved on pikad ja karmid. Vahete-vahel esineb zud – äärmuslikult külm talv. Kesk- ja kaguosa kõrbetes on kõrbekliima, esineb tihti põuda, tolmutorme.
+
Kliima on enamasti parasvöötme kontinentaalne kliima, päevased ja aastaajalised temperatuuride amplituudid on väga suured. [[Mongoolia]] talved on pikad ja karmid. Vahete-vahel esineb zud – äärmuslikult külm talv. Kesk- ja kaguosa kõrbetes on kõrbekliima, esineb tihti põuda, tolmutorme.
  
 
Siseveekogud esinevad põhiliselt riigi põhja- ja lääneosas. Suuremad jõed on Orhon, Selenge, Argun. Ka järvi on palju, eriti lääne- ja loodeosas. Suurimad on Uvs Nuur, Hjargas Nuur, Har – Us Nuur.
 
Siseveekogud esinevad põhiliselt riigi põhja- ja lääneosas. Suuremad jõed on Orhon, Selenge, Argun. Ka järvi on palju, eriti lääne- ja loodeosas. Suurimad on Uvs Nuur, Hjargas Nuur, Har – Us Nuur.
  
Mongoolia on suur riik, aga karmide loodusolude tõttu hõredasti asustatud. Kunagine võimas suurriik on praegu üks vaesemaid ja mahajäänumaid Aasia riike. Üle ühe kolmandiku riigi elanikkonnast elab allpool vaesuspiiri. Inimesed tegelevad suures osas rändkarjakasvatusega. Tähtsal kohal on ka põllundus, põllumajandussaaduste töötlemine.
+
[[Mongoolia]] on suur riik, aga karmide loodusolude tõttu hõredasti asustatud. Kunagine võimas suurriik on praegu üks vaesemaid ja mahajäänumaid Aasia riike. Üle ühe kolmandiku riigi elanikkonnast elab allpool vaesuspiiri. [[Inimesed]] tegelevad suures osas rändkarjakasvatusega. Tähtsal kohal on ka põllundus, põllumajandussaaduste töötlemine.
  
 
Maavarasid leidub rikkalikult, kuid neid kasutatakse vähe.
 
Maavarasid leidub rikkalikult, kuid neid kasutatakse vähe.
Line 177: Line 177:
 
Peamised eksportkaubad on vask, rõivad, elusloomad, loomsed tooted, kašmiir, vill, loomanahad, fluor (sulapagu), värvilised metallid.
 
Peamised eksportkaubad on vask, rõivad, elusloomad, loomsed tooted, kašmiir, vill, loomanahad, fluor (sulapagu), värvilised metallid.
  
Peamised kaubanduspartnerid on Hiina 71,8 %, Kanada 11,7 %, Ameerika Ühendriigid  7,3 % (2006).
+
Peamised kaubanduspartnerid on [[Hiina]] 71,8 %, Kanada 11,7 %, Ameerika Ühendriigid  7,3 % (2006).
  
 
Ajaloost
 
Ajaloost
  
Mongolid on aastatuhandeid olnud nomaadid Kes- Aasias.
+
[[Mongolid]] on aastatuhandeid olnud nomaadid Kes- Aasias.
  
1206. aastal valiti pealikuks Tšingis – khaan (maailma valitseja), kes ühendas laiali ja ringi rännanud mongoli hõimud. Nad vallutasid peaaegu poole tol ajal tuntud maailmast.
+
1206. aastal valiti pealikuks Tšingis – [[khaan]] (maailma valitseja), kes ühendas laiali ja ringi rännanud mongoli hõimud. Nad vallutasid peaaegu poole tol ajal tuntud maailmast.
  
 
Mongolite suurriik lagunes 14. sajandil väiksemateks khaaniriikideks, mis vabanesid mongolite võimu alt.
 
Mongolite suurriik lagunes 14. sajandil väiksemateks khaaniriikideks, mis vabanesid mongolite võimu alt.
  
17. sajandi algul ühineti uuesti, kuid sajandi lõpul vallutas Hiina Mongoolia alad.
+
17. sajandi algul ühineti uuesti, kuid sajandi lõpul vallutas [[Hiina]] [[Mongoolia]] alad.
  
1911. aasta revolutsiooniga kukutati keisrivõim ja Hiina kuulutati vabariigiks, Mongoolia ja Tiibet iseseisvusid. Mongoolia kuulutas end iseseisvaks kuningriigiks.
+
1911. aasta revolutsiooniga kukutati keisrivõim ja [[Hiina]] kuulutati vabariigiks, [[Mongoolia]] ja [[Tiibet]] iseseisvusid. [[Mongoolia]] kuulutas end iseseisvaks kuningriigiks.
  
1919. aastal vallutas Hiina Mongoolia tagasi. Vene kodusõja ajal rajas valgete armee Mongooliasse oma tugipunkte.
+
1919. aastal vallutas [[Hiina]] [[Mongoolia]] tagasi. Vene kodusõja ajal rajas valgete armee Mongooliasse oma tugipunkte.
  
1921.aastal lõid mongolid Vene Punaarmee toetusel valged riigist välja ning tegid lõpu ka hiinlaste ülemvõimule.
+
1921.aastal lõid [[mongolid]] Vene Punaarmee toetusel valged riigist välja ning tegid lõpu ka hiinlaste ülemvõimule.
  
1924. aastal kuulutati välja Mongoolia Rahvavabariik, millest sai sotsialistlik riik.
+
1924. aastal kuulutati välja [[Mongoolia]] Rahvavabariik, millest sai sotsialistlik riik.
  
1992. aastal kehtestati mitmeparteiline süsteem, riigi nimi muudeti Mongoolia Vabariigiks.
+
1992. aastal kehtestati mitmeparteiline süsteem, riigi [[nimi]] muudeti [[Mongoolia]] Vabariigiks.
  
 
1992.aastal korraldati küll mitmeparteilised valimised, kuid võitis ikkagi kommunistlik partei. Rahvas ei ole soovinud muutusi ka järgnevatel valimistel.
 
1992.aastal korraldati küll mitmeparteilised valimised, kuid võitis ikkagi kommunistlik partei. Rahvas ei ole soovinud muutusi ka järgnevatel valimistel.

Latest revision as of 16:09, 31 January 2016


Mongol-warriors-glory.jpg
Mongolite impeerium.gif
Mongol-warriors.jpg


Mongoolia Eesti
Pindala km2 1 565 000 45 227
Rahvaarv [1] 2,7 milj. 1,340 935 (1.01. 2008) [5]
Rahvaarv 2050.aastaks [1] 3,6 milj. 1,1 milj.
Keskmine rahvaarvu kasv 2005-2010 [1] 1,2 % - 0,3 %
Linnarahvastiku osatähtsus (%) (2007) [1] 57 69
Keeled [2] kalkha mongoli 90 %, türgi, vene (1999) eesti67,3 %, vene29,7 %, teised2,3 %, teadmata 0,7  % (2003)
Usundid [2] budism lamaism 50 %, mitte ükski 40 %, šamanism ja kristlus 6 %, islam 4 % (2004) evangeelne luterlus 13,6 %, ortodoksi eesti õigeusk 12,8 %, muu kristlus ( sealhulgas metodism, seitsmenda - päeva adventism, rooma – katoliiklus, nelipühilased ) 1,4 %, ateism 34,1 %,muud ja spetsialiseerumata 32 %, mitte ükski6,1 %
Inimareng, eesmärgid [4]
Vaesuses elavate inimeste arv kogu elanikkonnast (alla dollari päevas) (1990-2005) 10,8 ...
Täiskasvanute lugemisoskus (% üle 15-aastaste hulgas) (2005) 97,8 99,8
Ennustatav eluiga (2005) 65,9 71,2
Koolis käimine (% kooliealistest) (2005) 84 95,0
Tüdrukud/poisid koolis (2005) 1,03 1,00
5.klassis jätkavad(% kooli alustanutest) (2004) 99
HIV-nakatunud (% vanuses15- 49 a.) (2005) <0,1[<0,2] 1,3 [0,6-4,3]
Alla 5-aastaste laste suremus (1000 elussünni kohta) (2005) 49 7
Emade suremus (100 000 elussünni kohta) (2005) 46 25
Naisrahvasaadikud (%) (2007) 6,6 21,8
Ilma puhta veeta elanikkond (%) (2004) 38 0
Interneti kasutajaid (1000 elaniku kohta) (2005) 105 760 (2006)
Majandus [3]
Kogu rahvatulu (GNI) USD (2005) 1,8 mrd 15,30 mrd
Kogu rahvatulu (GNI) elaniku kohta USD (2005) 690 13,330 (2007)
Sisemajanduse koguprodukti (SKP) iga-aastane kasv elaniku kohta (%) (2004-2005) 4,6 11,40
Ostuvõime paranemine elaniku kohta USD (2005) 2,190 15,420 [1]
Välismaised netoinvesteeringud (% SKP-st) (2005) [4] 9,7 22,9
Ametlik arenguabi (% SKP-st) (2005) [4] 11,3 ...
Toodete ja teenuste eksport(% SKP-st) (2005) [4] 78,4 84
Toodete ja teenuste import (% SKP-st) [4] 89,5 90
Väljaminekud tervishoiule (% SKP-st) (2004) [4] 4,0 4,0
Väljaminekud haridusele (% SKP-st) (2002-2005) [4] 5,3 5,3
Väljaminekud riigikaitsele (% SKP-st) (2005) [4] 1,6 1,5
Kogu väljaminekud (% ekspordija välismaiste netotuludehulgast)(2004) [4] 2,9 (2004) 13,7


Allikad:

[1] The State of World Population 2007, UNFPA
[2] The World Factbook 2007/2008, CIA
[3] World Development Indicators 2007, World Bank
[4] Human Development Report 2007/2008, UNDP
[5] Eesti Statistikaamet

[d] Hinnang baseerub tagasilangusel

[x] Näitab andmeid, mis käivad teiste aastate kohta, erinevad standardtähendusest või esinevad ainult osal riigist.

http://global.finland.fi/public/default.aspx?nodeid=32367&contentlan=1&culture=fi-FI

Lühiülevaade Mongooliast

Mongoolia on suur riik Sise – Aasias. Naaberriigid on põhjast Venemaa ja lõunast Hiina. Tal puudub väljapääs merele. Maismaapiiri pikkus on 8220 km.

Riigi pealinn on Ulaanbaatar.

Riigikord: parlamentaarne – presidentaalne vabariik. Mongoolia on halduslikult jaotatud 21 aimakiks (аймаг ) ja keskalluvusega linnadeks (хот).

Reljeef on enamasti mägine. Riigi lääneosas asub Altai mäestik. Seal on ka kõrgeim punkt Nayramadlin Orgil (Huyten Orgil) 4374 m üle merepinna. Altaist itta jäävad Hangaj mäed. Enamuse territooriumist moodustab 900 – 1400 m kõrgune kiltmaa. Loode- ja kirdeosas laiuvad suured tasandikud. Riigi kesk- ja kaguossa jääb ulatuslik kivine ja klibune Gobi kõrb. Madalaim koht riigis in Hoh Nuur 518 m üle merepinna.


Kliima on enamasti parasvöötme kontinentaalne kliima, päevased ja aastaajalised temperatuuride amplituudid on väga suured. Mongoolia talved on pikad ja karmid. Vahete-vahel esineb zud – äärmuslikult külm talv. Kesk- ja kaguosa kõrbetes on kõrbekliima, esineb tihti põuda, tolmutorme.

Siseveekogud esinevad põhiliselt riigi põhja- ja lääneosas. Suuremad jõed on Orhon, Selenge, Argun. Ka järvi on palju, eriti lääne- ja loodeosas. Suurimad on Uvs Nuur, Hjargas Nuur, Har – Us Nuur.

Mongoolia on suur riik, aga karmide loodusolude tõttu hõredasti asustatud. Kunagine võimas suurriik on praegu üks vaesemaid ja mahajäänumaid Aasia riike. Üle ühe kolmandiku riigi elanikkonnast elab allpool vaesuspiiri. Inimesed tegelevad suures osas rändkarjakasvatusega. Tähtsal kohal on ka põllundus, põllumajandussaaduste töötlemine.

Maavarasid leidub rikkalikult, kuid neid kasutatakse vähe.

Peamised eksportkaubad on vask, rõivad, elusloomad, loomsed tooted, kašmiir, vill, loomanahad, fluor (sulapagu), värvilised metallid.

Peamised kaubanduspartnerid on Hiina 71,8 %, Kanada 11,7 %, Ameerika Ühendriigid 7,3 % (2006).

Ajaloost

Mongolid on aastatuhandeid olnud nomaadid Kes- Aasias.

1206. aastal valiti pealikuks Tšingis – khaan (maailma valitseja), kes ühendas laiali ja ringi rännanud mongoli hõimud. Nad vallutasid peaaegu poole tol ajal tuntud maailmast.

Mongolite suurriik lagunes 14. sajandil väiksemateks khaaniriikideks, mis vabanesid mongolite võimu alt.

17. sajandi algul ühineti uuesti, kuid sajandi lõpul vallutas Hiina Mongoolia alad.

1911. aasta revolutsiooniga kukutati keisrivõim ja Hiina kuulutati vabariigiks, Mongoolia ja Tiibet iseseisvusid. Mongoolia kuulutas end iseseisvaks kuningriigiks.

1919. aastal vallutas Hiina Mongoolia tagasi. Vene kodusõja ajal rajas valgete armee Mongooliasse oma tugipunkte.

1921.aastal lõid mongolid Vene Punaarmee toetusel valged riigist välja ning tegid lõpu ka hiinlaste ülemvõimule.

1924. aastal kuulutati välja Mongoolia Rahvavabariik, millest sai sotsialistlik riik.

1992. aastal kehtestati mitmeparteiline süsteem, riigi nimi muudeti Mongoolia Vabariigiks.

1992.aastal korraldati küll mitmeparteilised valimised, kuid võitis ikkagi kommunistlik partei. Rahvas ei ole soovinud muutusi ka järgnevatel valimistel.

Allikad:

http://www.globaleducation.edna.edu.au/globaled/go/pid/1194
http://et.wikipedia.org/wiki/
K. Kiljunen. A ja O taskuteatmik. Riigid ja lipud.Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005.


Link