Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Ladakh ehk Väike Tiibet

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Ladakhi kutsutakse sageli ka "Väikeseks Tiibetiks", sest ta kuulub füüsilis-geograafiliselt Tiibeti kiltmaa külge. Ta asub põhjapool Himaalaja peaahelikku ning orgude põhjad asuvad 3500 meetri kõrgusel merepinnast või veelgi kõrgemal. Tiibetiga sama on ka religioosne ja kultuuriline taust: tiibeti budism. Dalai-laama eksiilvalitsuse residents Dharamsalas asub kohe Himaalaja lõunanõlval umbkaudu 250 kilomeetrit Leh'st lõunas. Kuuludes Jammu ja Kashmiri osariigi koosseisu, on Ladakh siiski poliitiliselt India üks "tundlikumaid" piirkondi, mis avanes välismaalastele alles 1974. aastal. Peale Kashmiri-tüli Pakistaniga on olukord pinev ka põhjapoolsetel piirilõikudel Hiinaga. Siiski on Ladakhi külastamine (võrreldes näiteks Kashmiri oru, Srinagari, Jammu ja Kargili ümbrusega) suhteliselt turvaline. See India kõige põhjapoolsem nurk jääb tegelikult juba Tiibeti kiltmaale teiselepoolele Himaalaja peaahelikku. Kui Hiina poolt okupeeritud päris-Tiibetis on viiskümmend aastat põlisrahvast represseeritud ja pühakodasid hävitatud (viimastel aastatel siiski ka valikuliselt taastatud), siis Ladakhis ehk Väikeses Tiibetis on budism saanud elada oma täisverelist ja värvikat elu. Ladakhi staatust ohustab küll Kashmiiri-tüli Pakistaniga ning vana rivaliteet Hiinaga . Rahvast on vähem ja kuigi elu on samuti karm ja vaene, näivad inimesed väärikamana. Turismibroshüürides India miinuseks loetud slummistuvad suurlinnad ja tüütute kerjuste ning tänavakaupmeeste rohkus on suuresti globaliseeruva kapitalismi ja turismitööstuse kaasprodukt. Ladakh avati võõramaalastele 1974. aastal ja raske juurdepääsu tõttu pole siin turiste kunagi liiga palju olnud. Pealinna Leh kohal kõrgub iidne kuningapalee ja gompa ehk budistlik klooster. Kogu linn ja valdavalt pruunitooniline mastaapne Induse org on sealt nagu peopesa peal näha.

Turul sebivad sipelginimesed, teosammul roomavad tikutopsi-Tatad, kobar valgeid tshorteneid - nagu nupud mängust "reis ümber maailma". Pärast Tiibeti rüüstamist hiinlaste poolt on üheks tiibeti budismi kantsiks jäänud Himaalaja mäestikus asuv väikeriik Ladakh. Kloostripidustused on seal umbes nagu meil laulupidu: see on traditsiooniline üritus, kuhu rahvast tuleb nii kaugelt kui lähedalt. Tihti kestavad müsteerium-etendused mitu päeva ja rahvas asub siis kloostri ümber laagrisse. Kokkukogunenud rahvale keedetakse hiigelpadades ladakhi soolateed. Inimesed on pidurõivais: näiteks kannavad naised pidulikku peaehet peraki, mis on valmistatud türkiiskividest ja meenutab ufonaudi kiivrit. Mitmetel kloostritel on olemas hiigeltankad, mis pidustuste puhul välja riputatakse. Tanka on lõuendile maalitud buda või bodhisatva kujutis. Lõuendi mõlemas otsas on puupulgad, mis võimaldab tankat hõlpsasti kokku rullida ja teeb ta mugavalt kaasaskantavaks. Tankad on tavaliselt väikesed, aga hiigeltankad võivad katta terve templifassaadi. Müsteerium-etendused kujutavad sündmusi tiibeti budismi ajaloost, näiteks ühe kuulsa õpetaja Padmasambhava võitlust kohalike deemonitega. Kujutatakse ka lihtsalt hea ja kurja vahelist võitlust. Või tantsitakse puhastava iseloomuga tantse. Selline oli näiteks kontserdil esitatud Mahakala tants, mille eesmärgiks oli hävitada endas negatiivsed mõtted ja saavutada meelerahu. Kostüümid ja maskid on tavaliselt hästi kopsakad ja kirevad ning teevad esitaja kogult poole suuremaks. Armastatuimad figuurid on igasugu raevukad jumalused (vihased on nad pahede ja meeleplekkide peale), budistliku õpetuse kaitsjad (dharmapalad) ning loomakujulised tegelased


Link