Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Lankāvatārasūtra ehk “Lankale laskumise suutra”.

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Lankavatarasutra.jpg
2vagtmq.jpg
Budda-air.jpg
Lankāvatārasūtra ehk “Lankale laskumise suutra”. “Lankāvatāra suutrat” seob Sri Lankaga vaid asjaolu, et teksti üheks peategelaseks on mütoloogiline deemon -kuningas Rāvana (ka “Rāmāyana” üks kangelasi), kes kutsub Buddha õpetama ja Buddha võtab selle kutse vastu ja õpetabki.

“ Lankāvatāra suurta-s ”on otseselt esitatud filosoofilisi ideid, mis olid Indias liikvel meie ajaarvamise esimestel sajanditel.

Vaieldakse nende ideedega ja lükatakse neid ümber.

Põhiliseks Buddhaga disputeerijaks “Lankāvatāra suurtas” on bodhisattva Mahāmati (‘Suur mõte’).

Seda võiks nimetada idealistlikuks suunitluseks budismis, milline filosoofia on tuntud vijñānavāda ehk ‘teadvuseõpetuse’ nime all.

“Lankāvatāra suurta”olevat Hiinasse toonud Bodhidharma, kes pani alguse chan -koolkonnale.

Sellepärast oli see suutra Hiinas ja hiljem ka Jaapanis erakordselt populaarne ja on seda tänapäevani.

Paljud zeni (chani) põhimõtted pärinevad just sellest suutrast.

“Lankāvatāra suurtas” on neli olulist mõistet:

1. ālaya-vijñāna – ‘ teadvuse ait ’.

See teadvuse ait või ladu ei ole mitte üksikisikus, vaid see on kollektiivne ladu, see on kultuurbuddhadharma ehk budistlik kultuur. Inimese teadvus oleneb sellest kultuurikeskkonnast, kus ta on.


2. citta-mātra – võib mõtestada lahti kahte moodi.

1) ‘Ainult meel’ – ainult meel on olemas, ei ole keha ega mitte midagi muud.

See on äärmuslik vijñānavāda. Seda võib tõlkida aga ka nii, et meel või mõte on kõige mõõt. Mitte midagi ei eksisteeri väljaspool mõtet. See on realistlikum lähenemine.


3. tathāgata-garbha – ‘Nõndaläinu loode’. Buddha ütleb “Lankāvatāra suurtas”, et igas inimeses on võimalus saada buddhaks ehk nõndaläinuks ja seda tähistab termin tathāgata-garbha .

See ei ole hing ( ātman ), sest hinge ei ole olemas, vaid võimalus saada buddhaks. Paljud zen -budistid arvavad, et tathāgata-garbhatathāgata-garbha.


4. yathā-bhūtam – ‘nagu on’. Kõiki asju tuleb vaadata nii nagu nad on, mitte arutleda.

Arutleda võib ka, aga kõige lõplikum tarkus, mis on siit ka zen-budismi edasi läinud, et kõike tuleb vaadata just nii nagu see on.


“Lankāvatāra suurtas” on ka kuulsad värsid, kus Buddha ütleb, et ta polegi mitte midagi õpetanud.

Seda võib erinevalt tõlgendada, aga põhiline on see, et kõik oleneb inimesest – mida ta vastu võtab, mittes sellest, mida Buddha õpetab.

Vijñānavāda õpetus ütleb, et maailma ei nähta nii, nagu maailm tegelikult on, vaid nähakse nii nagu teadvus käsib maailma näha.

Meel konstrueerib maailma, aga seda meele tehtud maailma tuleb vaadata kui koltuvat taime, kui und, meelepetet, peegeldust.

link