Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Lhasa

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Ch051065-barkhor.jpg
Norbulingka band.jpg
Norbulingka-park-lhasa-0.jpg
Jokhang-4.jpg
Lhasa on Tiibeti sajandeid olnud Tiibeti religioosse, kulruuri elu keskus ja pealinn Lhasa asutati 641. aastal kuningas Songtsan Gampo poolt, kui Tang'i õukonna printsess Wencheng, kelle Songtsan Gampo kosis, saabus tulevase Potala jalamile.

Marpori mäge (dMar po ri; tõlkes 'punane mägi') ja Wotangi järve tulevase Lhasa südames nähes hakkas printsessil talle avanenud vaatepildist pea ringi käima kuna, see pilt,mis talle avanes siin Lhasas pidavat meenutama põrgut.

Wotangi järve lasi kuningas Songtsan Gampo kohe täita ja rajas sinna peale kuulsa Džokangi templi.


Lhasa tähendab – "jumaluste linn".


Lhasa kõrgus merepinnast on 3650 m, seega on see üks kõrgemal asuvaid linnu meie planeedil.

Päike paistab Lhasas 300 päeva aastas, mistõttu teda kutsutakse ka päikseliseks linnaks.

Linn asub Yarlung Tsangbo harujõe, Lhasa jõe põhjakaldal.

Enamik Lhasa ajaloolistest vaatamisväärsustest on pärit 17. sajandist, varasemast ajast pole aga meie päevini peaaegu midagi säilinud.


Viimase poole sajandiga on Lhasa rahvaarv pea seitsmekordistunud, olles 30 000 1959. aastal ja üle 200 000 1999. aastal.

Lhasast on saanud moderniseerunud Tiibeti keskus, kus võib näha nii uue aja häid kui ka halbu mõjusid.

Viimase kahekümne aastaga on Lhasa arvatavasti rohkem muutunud kui neile eelnenud sajanditega.

Linn jaguneb selgelt hiinlaste (lääne) ja tiibetlaste (ida) osadeks.

Lhasas asub ka Norbulingka – „kalliskivide aed“, mis on sellele 250-aastasele Lhasa läänepoolses äärelinnas asuvale pargile väga sobiv nimetus.

Norbulingka ehitati dalai-laamade suveresidentsina,


Ajalugu

Songtsan Gampo oli kuningas, kes ühendas Tiibeti hõimud omavahel ja esimene, kes mõtles ka riigi tulevikule, selle mõttega sai rajatud ka Lhasa.

Tema eelkäijad olid võrreldes temaga lokaalse perpektiiviga.

Tema alustas Potala palee ja Džokangi templi ehitamisega, pani aluse Tiibeti kirjale tänu enda ministrile Tommi Sambhotale, kes käis Indias koos grupi tiibetlastega õppimas ja koostas hiljem tiibeti tähestiku.

Ta oli kuningas, kes märkis tiibetlased esmakorselt ajaloo raamatusse. Alates 1642. aastast on see linn olnud Tiibeti pealinn.

(Potala lasi löplikus versioonis ehitada V dalai -laama 1645. aastal, alustades Valge Paleega ning lõpetades 1694. aastal, mil valmis Punane Palee.

Kuigi V dalai -laama V oli surnud juba 1690. aastal, ei kuulutatud tema surma enne välja kui valmis Punane Palee ning seejärel asetati Dalai Lama V sinna oma viimasele puhkepaigale.

Pärast Potala valmimist on see olnud järgnevate V dalai -laamadele koduks kuni Norbulingka suvepalee valmimiseni 18.sajandil.


Peale seda hakati Potalat kasutama talveresidentsina.

Siin oli ka Tiibeti valitsus, mitmed kabelid, keldrid, koolid jm