Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Loobumus

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search

Loobumus (nges-`byung) ei ole mitte väline, vaid sisemine tegu; põhiliselt tähendab see, et kasutatakse viie

aistingu objekte, aga ei sõltuta neist või kiinduta neisse.

Selle vastandit nimetatakse tiibeti keeles raevutsev loobumus, mis vihjab selle elu järsule välisele hülgamisele.

Keegi, kellel on äkiline kirg loobuda sellest, mida ta mõtleb olevat sanasaara, võib hüljata kogu omandi ja põgeneda

mägedesse varjupaika, ainult selleks, et nädala või kahe pärast tagasi pöörduda, tundes ennast heidutatu ja nõrgana.

Selline loobumus on üldiselt ebasiiras ja kestab harva rohkem kui lühikest aega.


Kiindumus on võimetus eristada ennast millestki või kellestki ja samuti kogu oma energia andmine rahuldamaks iha, võttes seda kui lõplikku eesmärki.

See on see, mis tuleb hüljata.

Suhetes teiste inimestega tähendab kiindumatus püsimatuse tõe ja inimsuhete lõplikkuse iseloomu mõistmist.

Olles arendanud sellise kiindumatuse, peaks inimene teistega koos olles õnnelik olema, aga samal ajal olema võimeline kohanduma muutuvate tingimustega.


Kiindumuse pettekujutlus on nagu õlitilk paberil, sest seda on inimese meelest väga raske eemaldada, samal ajal kui teised kleshad on nagu tolm.

See on iha püsivuse või mitte-muutumise järele, mis muudab inimese meele jäigaks ja tardunuks.

Kui iganes tärkab tugev iha aistingute objekti vastu, siis et pigem püüdes eitada seda iha, põhjustades sellega rohkem konflikti eneses, peaks inimene mõtisklema kannatusest ja eriti nii oma elu püsimatusest kui ka rahuldusest ja naudingust, mis saavutatakse seda iha täide viies.

Kiindumus on palju tugevam kui iha, sest esimene seob, kui viimane võib hiljem mööduda. Kiindumatusega pole inimese välised teod kahjustavad /---/

Tugevat iha toidu vastu võib kahjutuks muuta süües seda kui ravimit, hoides keha vormis, nii et Dharma harjutamine võib jätkuda.

Tehes isegi väikseid töid, tuleb meeles pidada nende lõplikku eesmärki- kõikide elavate olendite vabastamist- mistõttu kõik teod peaksid olema suunatud selle lõpliku eesmärgi saavutamiseks.

Kuna paljud inimesed mõtlevad loobumusest kui millestki natuke masohhistlikust, nagu see tähendaks kõikide naudingute ja elumugavuste mahajätmist, siis peame seda õigesti mõistma. Loobumusel on kaks aspekti.

Esimene on tugev kindlameelsus vabastada endid täielikult mõlemast, nii meie probleemidest kui ka nende põhjustest.

Siinkohal on oluline rõhutada, et me ei soovi lihtsalt, et keegi teine meid vabastaks, aga et me oleme kindlameelsed vabastamaks iseendid.

Veel enam, me oleme kindlameelsed vabastamaks ennast mitte ainult oma probleemidest, aga ka nende põhjustest, nii et nad ei korduks enam kunagi.

See ei tähenda lihtsalt valmisolekut kasutada mõnda pealiskaudset vahendit nagu mingi tableti neelamist või kuuma vanni võtmist, nii et saabuks ajutine kergendus.

Me oleme valmis minema väga sügavuti, et avastada ja välja juurida meie eluraskuste sisim põhjus.


See nõuab väga suurt julgust, et minna sügavuti, jõudmaks meie probleemide tõelise algpõhjuseni.

Ent tugevuse selleks julguseks saavutame, olles täiesti tülgastatud ja väsinud selle vähesest väärtusest, mida me elus kogeme- näiteks meie pidev õnnetu olemine ja pinge.

Loobumusega otsustame, et meil on sellest kõigest kyllalt.

Et peame kindlasti selle kõige haardest välja saama.


Teine aspekt vastab lähemalt Lääne arusaamale loobumusest.

Me oleme kindlameelsed, mitte ainult et ennast vabastada, aga selleks, et seda teha, oleme valmis midagi ohverdama.

See ei vihja millegi tavalise loovutamisele nagu televiisior või jäätis või loobumisele isegi millestki, mis ei ole sugugi

tavaline nagu näiteks armatsemine oma abikaasaga või isegi lõõgastumine ja lõbutseminee.

Me peame laskma lahti oma probleemidest ja nende põhjuste kõikidest tasanditest.


Me võime olla valmis lahti laskma probleemist, nagu näiteks õnnetu olemine, sest see on valulik.

Aga lahti lasta, kasvõi meie probleemide põhjuste esimestest tasanditest, on hoopis erinev asi.

Meie probleemide põhjuste esimene tasand on harilikult meie enesehävituslikud iseloomujooned.

Me peame olema valmis neid ohverdama.

Me peame loobuma oma kiindumustest, vihast, isekusest ja sellisel juhul ka oma närvilisusest, pingest ja pidevast muretsemisest.

Kui me pole täielikult valmis loobuma neist häirivatest faktoritest, mis põhjustavad meie probleeme, siis me ei saa kunagi vabaneda enese olemisest õnnetu.

On palju keerulisem loobuda muretsemisest kui lõpetada suitsetamine või televiisiori vaatamine. Aga see on see, millele me keskendume, kui püüame arendada loobumust.


Paljud inimesed, kes lähenevad budismi harjutamisele, on valmis ohverdama üks või kaks tundi oma päevast selleks, et viia läbi teatud rituaalsed harjutused või viibida meditatsioonis.


Ajast on suhteliselt lihtne loobuda, isegi kui nende elu võib olla väga hõivatud.

Aga nad pole valmis muutma midagi oma iseloomus- nad pole valmis loovutama midagi oma negatiivsetest iseloomuomadustest.

Sellise lähenemisviisiga budismile pole eriti vahet, kui palju me mediteerime, meie harjutamine jääb yksnes hobiks või spordiks.

See ei puuduta meie elusid. Selleks, et tõeliselt ületada oma probleemid, peame olema valmis muutuma- muutuma nimelt oma iseloomult.

Me peame loobuma ja vabastama ennast selle negatiivsetest aspektidest, mis põhjustavad meile nõnda palju raskusi.


See nõuab veel rohkem julgust- tohutult palju julgust- et edasi rühkida meie elu uuele territooriumile.

Aga kindlasti on võimalik omada sellist julgust, isegi kui see võib alguses olla natuke hirmutav.

Näiteks võib vesi basseinis olla väga külm.

Kui meil on aga suvel piisavalt palav ja oleme higised, siis kuna meil on vastumeelsus ebemugavuses olemise vastu, siis on meil julgust vette hüpata.

Me oleme valmis lahti laskma, loobuma, mitte ainult olemast higine, aga ka ebamugavuse põhjusest, mis on nimelt meie viibimine päikese käes ja mitte basseinis.

Kui me esimest korda basseini hüppame, siis on see loomulikult külm.

See on meie organismile shokk, kuid me harjume varsti veega.

Tegelikult avastame, et see on palju mugavam, kui seista basseini ääres ja higistada.

Nii et on täiesti võimalik omada sellist julgust, sellist kindlameelsust olemaks vaba meie negatiivsetest omadustest ja julgust olla valmis neist loobuma.


Meil peab olema ka julgust, et minna üha sügavamale meie probleemide algpõhjusteni.

Näiteks närviline, pingul ja mures olemine on nii meie õnnetu olemise põhjus kui ka millegi sügavama tagajärg.

Esimese astme motivatsiooniga kohandame oma käitumist selleks, et takistada meie probleemide muutumisest hullemaks.

Me püüame lõpetada kogu aeg ringi jooksmist ja teha midagi, et lõdvestuda, mis on esmane vahend vähendamaks ja kergendamaks meie stressi ja pinget.

Aga nüüd peame sellele lisaks avastama pinge taga oleva sisemise protsessi.


Kui uurime üha sügavamalt, siis mõistame, et meie ringi jooksmine on kas meie pinge või tingimuse tagajärg, milles meie pinge ilmneb. Aga see ei ole meie pinge tegelik põhjus.

Toimub midagi sügavamat, mis on vastutav selle seisundi eest, kui me ringi jookseme- me oleme näiteks pidevalt mures.

Aga me peame kaevuma veel sügavamale, et avastada, miks me oleme kogu aeg nii mures ja ärevil.

link