Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Müüdi struktuur

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search



Levi-Strauss orienteerub oma uuringutes lingvistilisele analüüsile. Müüt erineb keelest sellepoolest, et ta, kasutades de Saussure termineid, kuulub nii keele kui ka kõne valdkonda, st. müüt kuulub mõlemale — diakroonilisele (ajalooline jutustus minevikust kui muutumatu fakt) kui ka sünkroonsele (olevikku ja tulevikku seletav ja ajas pööratav fakt) teljele. Müütide mõte/tähendus ei ilmne mitte tema üksikute osade kaudu, vaid üksnes nende üksikute osade kombineerumise tõttu tervikuna.

Müüdi keel on spetsiifiliste omadustega ja ta asetseb oma alusest (keelest) kõrgemal tasandil. Levi-Strauss kirjeldab müüdi spetsiifilisi aspekte:

· müüt kui keel koosneb müteemidest — need on müüdi suured struktuursed ühikud, mis toovad tervikuna välja müüdi struktuuri, nt. käsud-keelud, nimed.

· müüdi ahel kui müüdis toimuvate tegevuste kronoloogiline rida.

· teade on müüdi sisuline pool ehk millist vastuolu püüab müüt lahendada. Vastab ka küsimustele: kust miski on tekkinud või saadud, nt. tuli. 2 isotoopi. Diskursiivses plaanis toimub märkide analüüs; jutustuse osalised on lekseemid (= morfeemid ameeriklaste mõttes), mis jagunevad semeemideks (= sõnade tähendused), mis süntaktiliste suhetega organiseeritakse omakorda ütlusteks. Struktuurses plaanis vastavad narratiivsetele ahelatele sisud, millede omavahelised suhted on teoreetiliselt teada. Analüüs seemide (= tähenduse püsivad tunnused) järgi. Esimene isotoop on vaid teise diskursiivseks väljendajaks.

· müüdi armatuur on eripärasuste kogum, mis säilinud rohkem kui kahes müüdis. Armatuuri moodustavad tavaliselt kindlad sotsiaal-sugulussuhted. Narratiivne mudel, teatud invariant. Eripärasused ilmnevad müüdi skeemide(koodide) kaudu. Kahe struktuuri — armatuuri ja koodi — kokkupõrge tekitab müüdi teate.

· müüdi skeemid(koodid), mis eri tasanditel organiseerivad müüdi ahelaid. Skeem on müüdi formaalne struktuur ja selle moodustab piiratud hulk tähenduslikke kategooriaid. Kategooriate vaheline kombinatoorika arvestab antud müüdisiseseid universumi parameetreid. Levi-Strauss toob ära mõned skeemid:

a) geograafiline skeem(kood): ida-lääs-ida. On seotud müüdis toimuva horisontaalse liikumisega

b) kosmogooniline kood: mägi-org ; taevas-maa. Seondub vertikaalse liikumisega müüdis. Nende kahe vahel toimub integratsioon, mis näitab ära nende erinevad amplituudid: kõrge-madal; maa-vesi; jaht mägedes-jaht merel; mäetipp-org. Vormiliselt kosmogooniline (vertikaalis), kuid sisult geograafiline (horisontaalne) liikumine.

c) sotsioloogiline kood kirjeldab sugulussuhteid, nt. isa- või emapoolsed sugulased.

d) tehnoökoloogiline kood: tegevuse käivitaja, nt. nälg.

e) globaalse integratsiooni kood, mis seob eelnevad koodid tervikuks.

Vaated keelele.

Keel kui inimteadvust struktureeriv alus. Lingvistika vaatles keelt ja selle reeglistikku inimteadvusest lahusolevana, kuid Levi-Straussi arvates on keel kui struktureeriv põhi inimese teadvuses endas, vrd Kanti a priori (analüütilise) tunnetusviisiga.

Ta kirjeldab keelest lähtuvaid uurimistasandeid, mis on antud järjestuses vaadeldavad:

1. keeleliste seoste mudel. Levi-Strauss võttis selle strukturaalsest lingvistikast.

2. sarnaselt sellele struktuurile esinevad sugulusseosed. Sotsiaalsed seosed, nt. elukaaslase valimise struktuur.

3. järgnevalt analüüsida mõtlemise vorme, nt. teaduse teooriad.

4. müütide teooriad.

5. ühiskonnateooriad.

Sarnaselt Marxile ja Freudile seletab Levi-Strauss inimese arengut ühest allikast — keelest, selle vahega, et Marx pidas lätteks majandust ning Freud inimese mitteteadvust.

http://wiki.zzz.ee/index.php/M%C3%BC%C3%BCdi_struktuur