Mütoloogia

Mütoloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Mütoloogia kujuneb pärimusest, mille tähendusrikkamad osad ehk müüdid hakkavad omavahel suhestudes, põimudes ja liitudes moodustama tervikut. Elav mütoloogia on oma kujunemiskeskkonnas püha, tal on tõe väärtus ja korrastav-juhendav-reguleeriv funktsioon oma kultuuri jaoks. Mütoloogiat on peetud teaduse eelkäijaks. Erinevalt teadusest ei pea mütoloogia olema seesmiselt loogiline ega rangelt kontrollitav. Mütoloogia on tihedalt seotud uskumuste ja religiooniga.

Mütoloogia on teadus müütidest. Mütoloogia uurib müütide ja mütoloogiate kujunemist, nende arhetüüpe, omavahelisi suhteid, tähendusi ja tõlgendusi. Olulisel kohal on mütoloogia kui teaduse jaoks olnud müütide tekkepõhjused ning nende vastavused reaalsete ajalooliste sündmuste või nähtustega. Põhjalikult on uuritud ka müütide funktsioone ja tähendusi, nende struktuure, rändeid, seoseid psüühikaga jpm.

Folkloristika

Mütoloogia ja folkloristika uurimisvaldkonnad on suuresti kattuvad, kuid on olulisi erinevusi. Folkloori (ja folkloristika) valdkond kuuluvad ka sellised pärimuslikud tekstid, mis mütoloogiale huvi ei paku, kuna ei sisalda müüti (tähendusrikast osa). Näiteks lihtsad sõnamängulised mõistatused ("Milline kõrv ei kuule? - Tassikõrv!") jmt. Mütoloogia omakorda uurib aga ka selliseid valdkondi, mis folkloristikast kaugele jäävad: müütide tähendused, funktsioonid, struktuurid jne.

Eri rahvastel on olemas enda mütoloogiad,usunditel on enda individuaalsed mütoloogiad ,

• Eesti mütoloogia
• Muinaspõhja mütoloogia
• Soome mütoloogia
• Vanaegiptuse mütoloogia
• Vanakreeka mütoloogia
• Vanarooma mütoloogia
• Budismi mütoloogia
• Vadzrajaana mütoloogia